Aga mis teha, meie spordielu on muu hulgas ka suur äri.

SEB pank ei andnud liigale raha niisama, vaid ikka selleks, et kaubamärki reklaamida ja rahva seas uut nimekuju kinnistada. Sestap tuleb Skandinaavia pank liigast rääkides kindlasti ära märkida.

Meeskondadega on põhimõtteliselt sama lugu. See on puhas reklaamitehing: firma annab meeskonnale raha, et see tema nime kannaks. Mõnel meeskonnal on koguni kahe firma nimi. Iga kord, kui korvpalli meistriliigas on mäng, saavad kajastust ka ettevõtted, kes end meeskondade nimedesse on ostnud. Selge ja loogiline.

Sama võrkpalliliigaga. Kui seal toimub mäng kahe Eesti klubi vahel, saavad tublilt ära märgitud logistikafirma Schenker, kelle nime kannab liiga, pluss (kui näiteks rääkida teisipäeval vastamisi olnud kahest siinsest tugevamast) Selveri ja Pere Leiva kaubamärgid.

Firma või kaubamärgi reklaamimine meeskonna nimena on Eesti pallimängutiimidele, jalgpall välja arvatud, üks kõige olulisemaid eelarve täitmise võimalusi.
Euroopa käib sama rada

Võiks ju arvata, et säärane tiimide enesemüük reklaamiandjale on noorte riikide ­rahanappuses spordimeeskondade veider iseärasus. Et n-ö vanas maailmas võistlevad omavahel väärikad klubid ning reklaamiandja leiab heal juhul pinna meeskonna võistlussärgi seljal, aga mitte nimes.

Ei midagi säärast. Kui räägime näiteks korvpallist, siis vanal heal Saksamaal ei leidu naljalt klubi, kelle nimes ei sisalduks mõnd panga, autoosade tootja või keemiakontserni nime.

Itaalia on ses osas veelgi äärmuslikum. Sealsed tuntud korvpallitiimid on aastaid kandnud firmade nimesid. Huvilistel on kaunis raske selget sotti saada, kas Bologna meeskond LA Fortezza, mis Euroopa klubisarjades kannab nime VidiVici, on seesama meeskond, kes aastatuhande vahetusel tegi Euroopas ilma Kinderi nime all. Või oli ilmategija too teine tugev Bologna klubi, mis praegu kannab nime UPIM. Neil kahel on muidugi ka "päris" klubinimed, mille järgi saab rehnutti pidada, aga see nõuab juba tõsisemat süvenemist.

Tublis korvpalliriigis Türgis on aastaid jaganud tiitleid õllefirma, küpsisetootja ja teised.

Hispaanias ja Kreekas, kus üldiselt hoiti klubide fassaadid reklaamist puutumata, on viimasel ajal näha muutusi - väärikate klubide nimedesse on ilmunud ka reklaamiandjate nimed.

Puhtaks jäänud on ehk veel Venemaa ja Leedu.

Venemaal on endiselt au sees vanad head Lokomotiv, Dinamo, Neftjannik ja CSKA, kuigi tänapäeval ei pruugi Lokomotivi-nimeline meeskond olla seotud raudtee-ettevõttega ega Neftjannik naftafirmaga. Dinamo suhe siseministeeriumiga pole päris nii otsene kui nõukaajal ega ka CSKA seotus armeega. Vene puhul mängib oma osa seegi, et suur osa rahast tuleb siiski riigi, omavalitsuse või riigile kuuluvate äriettevõtete eelarvest, mistõttu reklaam nimes pole ilmtingimata vajalik.

Leedukatel on korvpall religioon omaette, nagu jalgpall mujal Euroopas. Ütled "Žalgiris" ja tead, et selle nime taga on terve ajalugu, süsteem ja tööstus. Muide, Leedu teine korvpalli supertiim kannab nime Lietuvas rytas, mis on sealne suurim päevaleht.

Praeguseks on Lietuvas rytas korvpalliklubina muidugi suurem kui ajaleht. Kui öeldakse "Lietuvas rytas", siis ennekõike seostub selle nimega meeskond.
Jalgpall - suur erand

Muidugi puudutab see bisnis peale pallimängumeeskondade ka jalgrattatiime, vormelimeeskondi jt. Erand on jalgpall. Euroopas on jalgpall pallimängudest see ala, kus reklaamiandja meeskonna nimesse naljalt sisse ei pääse. Suurtes jalgpalliriikides üleüldse mitte. Põhjus selles, et jalgpall - erinevalt teistest pallimängualadest - on tööstus. Iga klubi on omaette firma, klubi nimi on selle firma olulisim nurga­kivi. See on tööstus, kus kaubaks on mängijad, kelle üleminekusummade pealt teenitakse suurt raha. Teistel pallimängualadel Euroopas säärane raha teenimise võimalus puudub. Suured klubid teenivad mängude teleülekannete ja klubi nimega seotud fännikauba (särgid, märgid, mütsid jne) pealt. Jalgpall on teiste pallialadega võrreldes megaäri, kus edukamate klubide puhul räägitakse sadadesse miljonitesse ulatuvast kasumist.

Sama kehtib ka ­Põhja-­Ameerika profiliigade meeskondade kohta. Ka sealsed tiimid on tihtipeale iseseisvad üleilmsed kaubamärgid.

PS Tallinnas on juba kino Coca-Cola Plaza ning meil korraldatakse Eesti Kontserdi - Hennessy jõulukontserti. Poleks ime, kui varsti avaneks meil võimalus vaadata etendust näiteks AS Rakvere Lihakombinaat - Vana Baskini Teatri esituses.

Nõukaajal kajastus nimedes "töölissport"
Ka nõukaajal osalesid Eesti meistrivõistlustel huvitavate nimedega meeskonnad nagu Standard, Metallist, Harju KEK, Pärnu Kalakombinaat...
Põhjus polnud muidugi see mis nüüdsel ajal, vaid pisut proosalisem. Nõukogudemaal teadupoolest ei tohtinud olla profisporti ning seetõttu olid kõik tublid spordimehed vormistatud mingitesse ettevõtetesse justkui tööle. Pallivõlureid me treipingi tagant muidugi ei leidnud, aga kohalikul tšempionaadil olid mehed oma tehase eest ilusti väljas.

Valik veidraid nimesid Eesti ja Euroopa pallimängusarjadest

  • Viljandi Metall/Näitused - võrkpallinaiskond
  • Tallinna Triobet/Dalkia - korvpallimeeskond
  • Tartu PereLeib - võrkpallimeeskond
  • Tartu Ülikool/Loctite - korvpallinaiskond
  • Deutche Bank Skyliners Frankfurt - Saksa korvpallimeeskond
  • Galatasaray Cafecrawn Istanbul - Türgi korvpallimeeskond
  • Coca Cola Plaza - kino Tallinnas

Mõned aastate tagused tegijad:

  • Audentese Ülikool/Hermann Reisid - aastaid tagasi esinenud võrkpallimeeskond
  • Võru Võrkpalliklubi/AS Võru Juust - võrkpallinaiskond
  • Puuviljaparadiis/KK Keila - korvpallimeeskond
  • Tallinna Ülikoolid/A. Le Coqi - korvpallimeeskond
  • Bologna Virtus Knorr - Itaalia korvpallimeeskond