23.04.2010, 00:04
Ninasarviku topise tegemine läks nässu
Pärast pikka hämamist tunnistas TÜ loodusmuuseum üles, et kümme aastat tagasi korjanduse toel alanud ninasarvikutopise tegemine läks nässu.
FOTO:
Tänavu jaanuaris tabas Tallinna Loomaaeda tragöödia. Umbes nädalase vahega surid kaks armastatud asukat – amuuri tiiger Bronto (15) ja ninasarvik Murray (41). Lehed olid täis lugusid loomaaia leinast. Et haruldasi loomi säilitada, andis riik 300 000 krooni, et neist topised teha. Eriti eriline on Murray (hääldada Mörri – toim.) saatus – mitte ainult polnud ta Euroopa vanim ninasarvikupull, vaid kogu Põhja-Euroopas pole varem teadaolevalt tehtud ainsatki sarvikutopist. „Kõik, kes asja jagasid, sai tuhande kilomeetri raadiuses läbi helistatud ja kellelgi polnud sarviku tegemise kogemust,” räägib projekti vedaja Pelle Nugis Tallinna loodusmuuseumist. Sarviku unikaalsusest rääkides jätsid aga nii loomaaed kui topisetegijad mainimata, et juba 10 aastat varem algas meediakära saatel samasugune projekt. 1999 veebruaris suri Tallinna loomaaias vanadusse emaninasarvik Maša (38). Kaks tonni kaalunud looma jäänuseid hoiti pikalt külmhoones, kuni otsiti raha, et alustada topisetegu. Vastasel korral tulnuks eksootiline elukas lihtsalt prügimäele visata. Topise valmistamise võttis enda peale toonane Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi taksidermist Andres Lehestik. Ometi Maša eksponaatide hulka ei jõudnud. Pärast paarinädalast täpsustamist teatas TÜ loodusmuuseumi direktor Urmas Kõljalg, et tänavu aprillini kestnud konsultatsioonide tulemusena otsustati lugeda projekt lõppenuks "tehnilise ebaõnnestumise tõttu.” „Meetodid, mida ma naha töötlusel kasutasin, osutusid hiljem topise tegemisel ebasobivaks,” tunnistab Andres Lehestik, kes tunneb end EE-ga rääkides ilmselgelt ebamugavalt.