Ninasarviku vari telepildis
Mai teisest nädalast asus majandusminister Edgar Savisaare nõunikuna tööle kunagine BNSi juhatuse esimees Oleg Harlamov. Ja astus ka kohe partei liikmeks.
Mõned päevad hiljem helises ühel hilisel õhtutunnil Eesti Televisiooni programmijuhi Ainar Ruussaare mobiiltelefon.
Teisel pool otsas oli Harlamov. Tal oli teatada järgmist. On mõistetav, et ETV vajab tõesti lisaraha ja Ruussaarel kui programmijuhil on selleks ka tuge vaja. Nüüd ongi Harlamovi ülemus leidnud viisi, kuidas raha teha.
Riik on aastaid ühe käega maksnud ränka raha telesignaali edastavale firmale Levira, milles riigil on enamusosalus, ning teise käega võtnud välja omanikudividende. Võiks maksta vähem, kahandada Levira ülikõrget rentaablust ja suunata raha ETV-le.
Kuid järgmiseks tuleb Harlamovi kõne väidetav point, mis viimasel paaril nädalal levib teleinimeste seas ja mõjub pommina. Et muidugi sõltuks otsus ETV personaliküsimuse soodsast lahenemisest.
Raag lahkumas
ETVs seisab ees juhtkonnavahetus. Juhatuse esimehe Ilmar Raagi leping lõpeb 31. detsembril. Sama tähtajaga on praegu ainsa teise juhatuse liikme, Eurovisiooni isa Juhan Paadami leping.
Kui uskuda Harlamovi sõnumit, tõotab uue ETV juhi valimine kujuneda poliitiliseks mölluks. Kas uus, poliitiliselt sobiv kandidaat oleks näiteks tsentristlik teletäht, Savisaarele üdini ustav Heimar Lenk? Või hoopis Raagiga eelmisel korral konkureerinud Kesknädala peatoimetaja Allan Alaküla? Neid variante usuvad Toompeal päris mitmed.
Vähem usuvad poliitikud praegu parlamendi väliskomisjoni juhtiva Enn Eesmaa huvi teletööle naasta. Eesmaa on pigem kõva variant Keskerakonna presidendikandidaadiks.
Harlamov mäletab kõnet Ruussaarele hästi, ning kinnitab ka Leviraga seonduvate ETV rahaasjade arutamist. Ent ta lükkab vestluses Ekspressiga tagasi sõnumite edastamise järgmise telejuhi kohta. "See on täielik bullshit, totaalne jama! Mul ei ole ega saagi olla selleks volitusi! Ning miks ma oleksin pidanud arutama seda üldse Ruussaarega, kellest see küsimus ei sõltu?"
Välismaal puhkava Ruussaarega Ekspress ühendust ei saanud.
Ilmar Raag on juba avalikustanud, et rohkem ta TV juhi kohale ei kandideeri. Ta sai preemia esinduslikul Cannes'i stsenaariumikonkursil ja kavatseb end pühendada filmitegemisele.
Sisulist põhjust ETVst põgeneda Raagil ei ole. Tema ajal on avalikõiguslik kanal muutunud mitmekesiseks televisiooniks, mis ei solva mõtlevat inimest. Tõsi, see ei pruugi kõiges järgida Õllesummeri publiku rahvalikku maitset.
Võib isegi väita, et Raag langeb omaenda suuremeelsuse ohvriks. Ametlikult käib praegu ETV ja Eesti Raadio ühendamine ühtseks ringhäälinguorganisatsiooniks, s.t eraldi ETV peaks kaduma. Tegelikkuses pole ühendamisega alustatud, sest a) seaduseelnõu pole esitatud ning b) ühinemise rahastamine tuleva aasta eelarvest pole selgunud.
Raag taandaski end Rahvusringhäälingu tulevase juhi kohalt just ühinemise pärast. Tema enda sõnul on parim ühendatud häälingu juht praegune Eesti Raadio juhatuse esimees, Reformierakonna taustaga ekskultuuriminister Margus Allikmaa. Too on juba kandideerimist kinnitanud.
Keskerakonna peasekretär Kadri Must: "Ühelgi koosolekul ei ole Keskerakonnas arutatud uue ETV juhi määramist või ringhäälingunõukogu täitmist keskerakondlastega. Kui keegi selliseid asju usub, siis on see luul ja hirmuunenägu."
Harlamovi teade rahastamise seotusest sobiva juhiga läheks ka teravalt vastuollu keskerakondlasest kultuuriministri Raivo Palmaru avalikult välja lubatud hoiakuga. Ministri kinnitusel peab rahvuslikku ringhäälingut juhitama sõltumatult poliitikast.
Muide, kui 2002. aasta algul viimati telejuhti otsiti, oli korraks kõne all ka Palmaru enda kandidatuur. Siim Kallase valitsuse koalitsiooninõukogus esitles Edgar Savisaar Palmarut kui ETV juhiks sobivat parteitut, kogenud ja meediat teaduslikult uurinud inimest.
Palmaru aga loobus oma kandidatuuri üles seadmast.
Esialgu on mõne Keskerakonna parteifavoriidi tõus ETV juhiks kahtlane isegi puhtalt matemaatilistel põhjustel. Nimelt otsustab ETV juhatuse liikmed üheksaliikmeline ringhäälingunõukogu. Keskerakonnal puudub seal enamus mitte ainult omaette, vaid isegi koos terve "küüslauguliiduga". Kuidagi on juhtunud, et nõukogus on tervelt kolm sotsi, aga vaid üks keskerakondlane. Seega võimuliit peaks tahtmise läbi surumiseks hankima lisaks vähemalt kaks häält.
Kuid ETV ja Raadio ühendamisel tuleb koos uue seadusega valida ka uus nõukogu.
Ühinemine toppab
Kui Harlamovi kõne oleks ainus märk Keskerakonna erihuvidest ETV suhtes, võiks ju seda võtta järjekordse vandenõuteooriana sellest, kuidas Savisaar võimu juurde ihkab. Ent Keskerakonna parlamendifraktsioon jättis ainsana ka toetuseta ETV arengukava, mis on tuleva aasta eelarvesummade alus.
"Vilja Savisaar (keskfraktsiooni esimees) põhjendas seda asjaoluga, et nad ei saanud arengukava väljatöötamisel osaleda," ütleb ringhäälingunõukogu liige Katrin Saks (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
“See on pisike keskerakondlik kättemaks Peeter Kreitzbergile, kes omal ajal valiti Keskerakonnast ringhäälingunõukogu liikmeks," leiab ETV juhatuse esimees Ilmar Raag.
Arengukava läbi arutamiseks kohtusid ühinevate tele- ja raadiokanalite juhid kõigi parlamendifraktsioonidega. Kohtumine keskiga leidis aset mai esimesel nädalal ning kohal olid lisaks Raagile, Allikmaale ja Vilja Savisaarele tuntud Keskerakonna telenäod nagu Lenk, Eesmaa ja Marika Tuus.
Raag möönab, et Vilja Savisaar leidis dokumendi sisus kritiseeritavat, kuid "ükski neist puudustest polnud selline, mida ei saaks parandada".
"Päriselt ei saa ma aru, miks keskfraktsioon ei tahtnud arengukava toetada.”
Mõni aeg hiljem ja eraldi koputas keskfraktsiooni juhi Savisaare uksele Toompeal ringhäälingunõukogu esimees Andres Jõesaar.
Ta väidab, et see kohtumine polnud tulekahju kustutamine, vaid et ta lihtsalt ei saanud varem tsentristidega kohtuma minna. Jõesaare sõnul kinnitas Savisaar talle, et asjaga tegeleb kultuuriminister Palmaru ja septembris läheb arengukava koos ETV-raadio ühinemist sätestava rahvusringhäälingu seadusega valitsusse.
"Ei jäänud sellist muljet, et nad ei toeta, kuid muidugi on kahetsusväärne, et asi on veninud," ütleb Jõesaar. "Minu meelest ei ole praegu mõistusega võetavat märki, et Keskerakond tahaks ETVd kontrollida."
Siiski olid Keskerakonna poliitikud need, kelle pidevad avaldused rahulolematusest avalikõigusliku meedia väidetava tasakaalustamatusega ajendasid raadio- ja telejuhte korraldama vastava teabepäeva.
"See oli mõeldud suu puhtaks rääkimise üritusena," kinnitab Eesti Raadio juhatuse liige, programmijuht Sulev Valner.
20. mail leidis Tallinnas Central hotellis, s.t neutraalsel pinnal aset kogunemine, kuhu olid kutsutud kõik parlamendifraktsioonid. ETVd esindas programmijuht Ruussaar, raadiot Valner ja kohal oli ka Jõesaar. Poliitikutest olid seal Heimar Lenk (Keskerakond), Andres Herkel (Isamaaliit), Eiki Nestor (SDE), Meelis Atonen (Reformierakond), Jaak Allik ning Jaanus Männik (Rahvaliit). Res Publica esindajat polnud.
Raag, kes ise küll kohal ei viibinud, tunnistab, et ilma Keskerakonna pidevate avaldusteta poleks nad sellist kohtumist algatanud. Juttu tasakaalustamatusest on ta ise korduvalt kuulnud Palmarult ning ka Vilja Savisaarelt kohtumisel keski parlamendifraktsioonis.
"Mulle on algusest peale selgusetu, mis argumentidega seda põhjendatakse," ütleb Raag. ETV juhile tundus see mingi kampaaniana, mis ühel hetkel ka järsult lõppes ning viimase kolme nädala jooksul pole sellest midagi kuulda olnud.
Sulev Valner ütleb, et Keskerakonna poolt üritusel sõna võtnud Heimar Lenk esines ootamatult leebelt, stiilis "kolleeg kolleegile". Ning arvestades varasemaid väljaütlemisi oleks võinud tsentristide suunalt oodata järsemat kriitikat. Pealegi tuli kriitikat ka teistelt.
Milleks luuakse televisiooniamet?
ETV aasta lõpus lahkuv juht Raag on veidi ettevaatlik ka kultuuriministeeriumis küpseva plaani suhtes, et Eestis tuleb asutada riiklik tele- või kogu ringhäälingu keskregulaator ("kesk" ei viita siinkohal samanimelisele parteile - toim).
Ükskõik, kas selle nimi oleks televisiooniamet või ringhäälinguinspektsioon, on põhjendus Raagi sõnul see, et praegu tegeleb teleküsimustega kultuuriministeerium vaid ühe nõuniku tasandil, mis on ilmselgelt vähe.
Tsentraalregulaator jälgiks, kas Euroopa toodangu osakaal saadetes on nõutaval tasemel, kas reklaami pole lubatust rohkem jne. "Eri riikides on nende volitused erinevad," lisab Raag. "Küsimus on, kas tehakse selline amet, kellel on sõnaõigus ka programmi sisu üle."
"See on poliitilise valiku küsimus," sõnab ringhäälingunõukogu esimees Jõesaar. Ta kinnitab, et ideed ei saa kuidagi omistada Palmarule, vaid et kultuuriministeerium on kavandanud selle ameti loomist aastaid. "Kui see oleks ühe partei oma - nagu Itaalias -, siis oleks see amet ohtlik. Eestis on aga räägitud siiski sõltumatu regulaatori loomisest."
Kultuuriminister Palmaru põhjendas regulaatori vajadust Riigikogu kultuurikomisjonis: "Kanalite arv suureneb, multimeedia osa suureneb, --- vanade süsteemidega ei reguleeri neid alasid lihtsalt enam ära."
Keerulised suhted
ETV juhi Raagi suhted Keskerakonnaga on algusest peale lörris. Oma esimesel tööpäeval esines Raag teatega, et välistab koostöö Kesknädala toimetaja Allan Alakülaga ning too ei sobiks ETVs töötama parteilise sideme tõttu. Evelyn Sepp tegi seepeale avalduse, et Raag seab kahtluse alla oma poliitilise sõltumatuse ja motiivid ETVd juhtima asuda.
Mõned kuud hiljem rääkis Heimar Lenk intervjuus: "Mulle tundub, et Raag televisiooni ei armasta ja praegune koht on tema jaoks ajutine." Ning: "Sellist madalseisu nagu Raagi ajal pole ETVs kunagi olnud."
Keskerakonda läinud kunagine ETV tarbijasaate juht Marika Tuus esines infoga, et Raagi ajal on telemajja ilmunud "hoolitsetud noored mehed", samas teda kui ametiühingujuhti tema tegevuses takistatakse.
Raag solvus ja soovitas Tuusil oma süüdistustega kohtusse pöörduda. Kuid ta lükkas tagasi väited ETV poliitilisest kallutatusest. "Keskerakondlik ETV näiteks lõpeks sellega, et Kanal2st võiks saada Reformi või Res Publica vaadete edastaja, sest nende sõnumite järele tekib defitsiit," ütles ta EPL Online usutluses.
Hetkel on Raag keskpartei ja ETV suhteid kommenteerides pigem ettevaatlik. "Praegu ma seda ei saa öelda, et ma kindlalt tean, et Keskerakond kavatseb rahvusringhäälingu kontrolli alla võtta. Olen kuulnud sel teemal ainult kuulujutte."
Sulev Valner: “Kui kellelgi on illusioon, et oma mehe panek ETVd juhtima tähendab automaatselt näiteks uudistetoimetuse joondamist parteiliini mööda, siis ma ütlen, et see lõhnab kodusõja järele. Sellest on olemas Tšehhi näide.”
“Me muidugi loodame, et sellist plaani kellelgi ei ole,” lisab Valner.
Ringhäälingunõukogu liikmed
Andres Jõesaar, Tele2, esimees
Jaak Allik, Rahvaliit, aseesimees
Peeter Kreitzberg, SDE
Andres Root, KPMG
Katrin Saks, SDE
Hagi Šein, SDE
Silva Tomingas, Keskerakond
Ela Tomson, Res Publica
Igor Gräzin, Reformierakond
