16.05.2008, 00:00
Nokkloom - ei lind ega roomaja
Pardi nokk ees, kopra saba taga - nokkloom on juba esimesel pilgul kummaline elukas ja sama kummalised, nagu selgub, on ka tema geenid.
See Austraalias elav algeline imetaja on järjekordne olend, kelle
genoomi (kõigi geenide komplekti) on teadlased üksipulgi
läbi uurinud ja avaldanud tulemused teadusajakirjas Nature.
Geenikaart kinnitab, et just nagu nokklooma välimus ja elulaad on ka
tema geenid otsekui segu imetajate, lindude ja roomajate omadest.
Nokkloom arvatakse imetajate sekka, sest tal on karvakasukas seljas ning ta
toidab poegi piimaga. Ent piim ei välju nisadest, vaid nõriseb
niisama läbi kõhunaha. Ja poegi ta ei sünnita, vaid muneb
nahkse koorega mune. Sarnaselt mõnede roomajatega on isasloomal
mürginäärmed: tagakäpal asuvast astlast saadud
“süst” teeb kõva valu inimeselegi.
Nokklooma genoom aitab teadlastel imetajate põlvnemist paremini
mõista. “See on meie pilet minevikku, aega, mil imetajad veel
munesid,” ütles ligi sajaliikmelise rahvusvahelise uurimisrühma
üks juhte Chris Ponting Oxfordi ülikoolist.
Läbi
uuritud geenid kuuluvad üheleainsale isendile, emasloomale nimega Glennie.
Geene on nokkloomal umbes kolmandiku jagu vähem kui inimesel.
Üllatavalt palju on tal aga lõhnatundmisega seotud geene, mis
peamiselt vee-elulise looma puhul on üsna ootamatu.
Teadlaste arvates tajub nokkloom hästi vees lahustunud aineid ning
kasutab seda võimet orienteerumisel ja toidu hankimisel.
Edasi on teadlastel kavas üksikasjalikult kõrvutada nokklooma
genoomi teiste läbiuuritud imetaja- ja roomajagenoomidega. See
töö aitab loodetavasti paremini aru saada ka meie endi genoomi
kujunemisest, ehitusest ja talitlusest. Lootust on hakata paremini
mõistma ka imetajatate immuunsüsteemi tööd korraldavaid
geene ja leida sedakaudu uusi võimalusi inimesi kimbutavate haigustega
võitlemiseks.
“Nokklooma genoom annab meile kätte
suurema pildi kui inimesele lähedasemate imetajate oma,” kiidab
saavutust uurimisrühma kuulunud Louisiana ülikooli bioloog Mark
Batzer.
Nokkloom on tõeline ürgimetaja, veelgi
ürgsem kui kukkurloomad, ja kuulub koos sipelgasiiliga ainupiluliste
seltsi. Inimese ja nokklooma viimane ühine esivanem elas kindlasti enam
kui 160 miljonit aastat tagasi.
Kui esimesed nokkloomatopised
paarisaja aasta eest Euroopasse toodi, arvasid mõned loodusteadlased
esmalt, et tegu on osava pettusega. Briti Muuseumi zooloog George Shaw olla
lausa kääridega noka serva kallal urgitsenud, et arvatavaid
kinnitusniite leida.