Neli äritegelast ühes ämbris
Ausalt öeldes elu pärast ma ei arda," tunnistab Tiit Harju jätkuva lausetormiga.
Jah, minu uurimistoimikus on mitu venekeelset ähvarduskirja, mis oleks nagu Patarei vanglasse saadetud minu mõistusele manitsemiseks. Sisuga, et ma ei räägiks mitte midagi Iljušini kohta. Kuid minu arust on need ähvarduskirjad uurija poolt fabritseeritud - päev parast kirja saabumist küsis uurija Põhjakas, ega keegi mind ähvardanud ole."
"Krimkad on majanduskurjategijatesse alati hästi suhtunud," jätkab miljoniafääris kahtlustatud noor pangatöötaja, kes istus ühes kambris tosina röövli ja paari mõrvariga.

Harju näoilme liikumatus ja kõnevoolu nobedus püsivad endisena, kui ta räägib vanglas pealtnähtud vägivallast: "Aeg-ajalt antakse kellelegi mööda lõugu, näiteks pudru maha valamise või kruusi lõhkumise eest."
Vange rõhub ka seksuaalne rahuldamatus.
"Igas kambris on keegi, kelle kallal mõned mehed ennast rahuldavad. Kuid ma ei ütleks, et tegemist on ahistamisega. Asi aetakse joonde sigarettide jms eest."
Noormehe jutukus raugeb. "Peale magamise pole vanglas mitte midagi teha," tunnistab Harju, kes magas ööpäevas 17-18 tundi. Ajalehti ja raamatuid polnud, läbi paksude seinte ei saanud ka mobiiltelefoniga helistada. Ainsaks elumärgiks oli raadio.
Ühe nädala vangistusest istus Harju neljakohalises sakstekambris. Koos temaga jagasid seda ka tema enda asetäitja Alik Karajev, Otepää Ühispanga juht Valmar Visnapuu ja relvakaupmees Jüri Luik.
Harju tunnistust mööda ei rääkinud nad pealtkuulamist kartes oma käekäigust suurt midagi. Erandiks oli kohutavalt jutukas Jüri Luik, kes oli lõpmatuseni heietanud oma tuhande-ja-ühe-öö imeäridest Venemaal.

Kassiajudega pangatöötajad
Poole aasta eest ärritas Tiit Harju Eesti pankureid nende ristimisega "kassiajudeks". Oma arvamusest ei tagane ta tänagi, kuid teeb siis ootamatu enesetaanduse. "Tagantjärele tuleb välja, et ega minugi aju ole kassiajust palju suurem. Ka Nowe Pank andis Samusenkole 15 miljonit krediiti, mida pole seni tagasi tulnud. Kui Samusenko peaks aga ükskord selle raha tagasi maksma, muutuvad me ajud lõviajudeks."
Lühikest aega suurte rahasummade käsutamist juhtinud noormees nendib: "Iljušin kaotas töö ja on kibestunud. Karajev kaotas töö ja on masenduses. Mina kaotasin töö ja olen veendunud, et Eesti pole see riik, kus elada."
"Pool Nowe Panga kommertsosakonna kasumist pidi jagatama selle viie töötaja vahel. Minu ja Karajevi lisasissetulek oleks küündinud aastas poole miljoni kroonini," tunnistab noormees, kes elab praegu oma sõnul sponsorlusest Kui palk on alla 10 000, ei taha ma sellest kuuldagi."
"Praegu mõtlen, kust saaksin järgmised 15 miljonit ära varastada," ütleb Harju. Tema liikumatust näost ei ole võimalik välja lugeda, kas see oli nali või mitte, "Niikuinii ei usu enamik inimesi, et ma pole seda raha varastanud."

TARMO VAHTER