Esmaspäeva, 15. juuni hommikul ilmub uudisteportaalides põgus uudisnupp: “12. juunil kella 17.49 ajal leiti Tallinnas Paasiku tänaval asuvast korterist 1987. aastal sündinud naise vägivallatunnustega surnukeha.”


Sellega asi piirdub. Üheski välja­andes ega krimisaates ei ilmu juhtumi kohta kriipsugi, kuigi mõrv pole Eestis enam ammu igapäevane nähtus. Ent tapetud neiu avar ja rahvusvaheline tutvusringkond on kahtlustesse uppumas. Piisab, kui öelda, et tapetu lähisugulased kahtlustavad maffiat, palgamõrvarit ja isegi teineteist. Kõige vähem juhuslikku sissetungijat – paanikasse sattunud röövlit või maniakki. Rääkimata lapsepõlvesõbrast...


Öösel kostis korterist mürglit



Lasnamäe Kose nõlva poolsesse serva jääv Paasiku tänav on kena kant – täis rohelust, korraliku mänguväljakuga, tuntavalt rahulik. Mõnel õnnelikul avaneb suurepärane vaade Tallinna lahele, teistel lähedal asuvale puudesalule Lasnamäele omast kõledust siin ei taju.


Siinsed elanikud on siiralt ja põhjendatult veendunud, et see on üks rahulikumaid piirkondi Tallinna linnas.


See võis olla kella kolme paiku öösel, kui Paasiku 16 asuva viiekorruselise, hoolitsetud maja neljanda püstaku esimese korruse elanikke häiris müra. Kolinad, kukkumist meenutavad helid.


Naishääl hüüdis justkui: “Nje nada!” (Ei ole vaja!) Keegi omakorda kuulis, et manitseti Andrei-nimelist.


Teise korruse korteris, kust müra kostus, elas Lidia. Korralik noor inimene. Kärarikkaid pidusid ei korraldanud, ontlikel naabritel sekkuda ei tarvitsenud. Vahel tuli hilja koju ning siis laulis nii, et naabrid kuulsid. Valjult, kuid meeldivalt.


Kella nelja paiku öösel mürgel korteris lõppes. Maad võttis vaikus, millest keegi majaelanikest halba karta ei osanud.


Ent järgmise päeva õhtupoolikul saab politsei väljakutse. Helistajaks on keegi naabritest.


Kahtlusalune tabati paari päevaga



Politsei tuleb kohale. Et raske metall­uks on lukus, tungitakse korterisse läbi köögiakna ja leitakse mõrvatud tütarlaps. Mitteametlikel andmetel tapeti Lidia mitme noahoobiga, ent ekspertiisid surma põhjuste, tapmisviisi ja taparelva osas alles käivad ning juhtumit uurivad Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse ametnikud keelduvad üksikasju avaldamast.


Kuni hilisõhtuni toimetavad sündmuskohal valgeisse spetsrõivaisse riietatud eksperdid ja uurijad.


Möödub mõni päev ja üks elanik näeb maja ees kummalist seltskonda: sõõri moodustanud tõsise moega inimesed, nende keskel otsekui teed juhatamas lühikese soenguga noormees, kellel millegipärast käed kõhu peal raudus ning seda kõike filmiv kaameramees. Ega ometi kahtlusalune?


Kolmapäeval, 17. juunil, teatab prokuratuur BNSi vahendusel, et politsei pidas tapmises kahtlustatavana kinni 24-aastase varem karistatud mehe ning kohus lubas ta vahi alla võtta.


Ent mis asjaoludel sattus 24-aastane Andrei (aga politsei kinnitusel ongi see kahtlustatava nimi) ööl vastu 12. juunit Lidia korterisse? Mis nende vahel juhtus ja miks pidi kõik lõppema nii traagiliselt?


Politsei ei vasta esialgu ühelegi küsimusele. See on ka arusaadav: kõike, mida politsei ütleb, saab süüdistatav kohtus enda kaitseks ära kasutada. Vaikimine on kuld.


Ekspress uurib mõrvamotiive



Ekspress proovis siiski iseseisvalt uurida, et palju seni vastamata küsimusi tekitanud roima tagamaid mõista.


Lidial on kirev tutvusringkond – ta töötas rahvusvaheliselt tuntud äri-institutsioonis tegevjuhina ning tema nime leiab äriregistrist seoses mitme ettevõttega.


2003. aastal kolis Lidia koos ema ja kasuisaga USAsse, lõpetas keskkooli viitega ning õppis Texase kuulsa A&M Ülikooli Kingsville’i kolledžis. Kaks aastat tagasi pärjati ta kooli missi tiitliga.


Tema sõbratar ütleb: “Ta oli seda tüüpi, et kui teda korra kohtasid, jäi ta sulle kauaks meelde.


Intrigeeriv ja särav inimene.”


Lool on veel üks dramaatiline tahk – Lidia perekond on juba pea tosin aastat tõsises konfliktis.


Perekonnaliikmed on teinud üksteise vastu politseisse avaldusi. Kohtutes on vaieldud kinnisvara jagamise üle. Kui tahta, võib sellest konfliktipesast leida kuriteomotiivi. Ent politsei lükkab ümber, et mõrva põhjused suguvõsa suhetes peituks.


Põhjus võib peituda kihlveo­äris



Teist võimaliku motiivi, kui uskuda lähisugulaste kartusi, võinuks otsida seoses Lidia tööga.


Üks temaga seotud firmadest tegutses põnevas valdkonnas: spordikihlveotööstuse infotehnoloogia ja andmetöötluslahendused. Täpsemalt spordistatistiliste andmete kogumine, mis võimaldavad emaettevõttel pakkuda laialdast tootevalikut kihlveotööstusele.


Spordikihlveotööstus on väga suur ja pahatihti skandaalidega seotud äri. Kas siin võis peituda miskit, mis võis saada mõrvamotiiviks?


Politsei ütleb ei. Tegelik sündmuste käik on lihtsam, kui ehk keegi uskuda tahakski. Lidia ema vakatab hetkeks, kuuldes, et kahtlustatav on keegi Andrei: “Kas tõesti tema?” Emale meenub, et üks Andrei-nimeline elas koos oma vanematega Lidiaga samas trepikojas, ent mõni aasta tagasi kolis ära. Ema teada suhtles Lidia lapsepõlvesõbraga edasi. Emale see ei meeldinud ja pole ka mingi ime.



Vanglaminevikuga lapsepõlve­sõber



Ekspressile teadaolevalt on Andreid vähemalt kaheksa korda kohtulikult karistatud. Viimati, 2006. aastal, mõistis kohus ta kolmeks aastaks vangi ja ta oleks pidanud vabanema alles tänavu juuni alguses. Nagu viimasel ajal kombeks, vabanes Andrei vanglast ennetähtaegselt, täpsemalt mullu detsembris.


Emale mõistagi ei meeldinud see tutvus. “Ütlesin Lidiale mitu korda, et miks sa selle vargapoisiga sõbrustad. Tema aga arvas, et suudab Andreid aidata. Selline ta oligi – tahtis kõiki aidata. Ma olen kindel, et mis iganes Lidiaga juhtus – temast saab ingel.”


Politsei ei kahtle täna, et just Andreid on piisavalt põhjust selles julmas kuritöös kahtlustada. “Meie jaoks oli äärmiselt oluline sündmuskohalt kogutud info,” ütleb Põhja prefektuuri mõrvarühma juht Reimo Raivet. “Kõnekas sündmuskoht, vestlused erinevate inimestega koos tulemusliku jälitusmenetlusega viisid meid vähem kui 48 tunniga kahtlusaluse kinnipidamiseni, on kõik, mida meil hetkel on võimalik avaldada.”


Muide, mõni päev enne oma surma kirjutas Lidia oma Facebooki-kontole n-ö päeva motoks: “Ma kavatsen selle nädalavahetuse veeta rahus ja õndsuses.”


Suhtlusportaalis Orkut avas sõber Sergei Lidia mälestuseks foorumi, kus kõik need, kellele neiu korda läks, saaksid kaastunnet avaldada ja mõtiskleda.