Noored lasevad Veerpalu ja S"'miguni varsti pensionile
Möödunud laupäeval Nõmme suusakeskuses. Iga 15 sekundi tagant läheb innukal sammul rajale uus suusatüdruk või –poiss. Hansapanga suusalootuse sarja võistlusel on seekord rekordarv osavõtjaid, pisut üle 850.
“Number 621, kindel esikohakonkurent Kaija Udras,” kuulutab teadustaja asjatundlikult mikrofoni. 17aastane Võru tüdruk tuiskab rajale. Kulub paar minutit, kui talle järgnevad number 640 Kristel Laurson Tartust ja 647 Heleen Vene Haanjast, keda teadustaja samuti arvab oma vanuseklassis esikohale pretendeerivat.
Keskmisele Eesti suusahuvilisele on need tundmatud nimed. Kuid noortespordiga rohkem tuttavad inimesed teavad, et just neist ja veel paarist tublist suusatüdrukust võiksid kasvada uued Kristina Šmigunid. Möödub veel tunnike, ja Nõmme mändide alla lähevad jõudu katsuma poisid nagu kahurikuulid, kellest võiksid saada järgmised Veerpalud ja Maed.
Seekordse kahe kilomeetri pikkuse suusaheitluse alla 18 aastaste tüdrukute seas võidab 14 sekundilise eduga Heleen Vene. Pärast jaanuari keskel toimunud Eesti noortemeistrivõistlusi, kus ta võitis kaks esikohta, pisut haige olnud Kaija Udras tuleb täna teiseks.
Mõlemad tüdrukud kuuluvad võistkonda, mis esindab Eestit sel nädalavahetusel Haanjas toimuvatel Põhjamaade noorte meistrivõistlustel. Mõlemad kuuluvad ka meie noorte suusakoondisesse.
Treenerid Külli Hallik (tüdrukud) ja Margus Uibo (poisid) tegelevad Eesti parimate noorte suusatajatega juba neljandat aastat. Koondis pannakse kokku igal kevadel eelmise hooaja tulemuste põhjal. Kaija Udras, Heleen Vene ja Kristel Laurson on kõigil neljal aastal parimate sekka mahtunud, nagu ka poistest Timo Simonlatser, Vladislav Kostin ja Lauri Ott (kõik 17).
Noortekoondise ehk Merko Team 2005 toetajateks on Merko, Kohuke ja Ilves-Extra. Noored saavad suviti kaks korda laagris kokku ja käivad igal sügisel kolm nädalat Soomes esimese lume laagris. Lisaks osalevad nad rahvusvahelistel võistlustel nagu needsamad Põhjamaade noorte meistrivõistlused või Euroopa noorte olümpiapäevad.
Merko Team 2005 sai nime selle järgi, et aastal 2005 tahtis Suusaliit korraldada Haanjas juunioride suusa-MM-i ja panna Eestist välja väärt võistkonna. Hüppemäe puudumise tõttu jääb see võistlus korraldamata. Kuid noortekoondisest on palju kasu tõusnud sellest hoolimata: sealt jõudis näiteks Aivar Rehemaa täiskasvanute koondisesse, samuti kasvasid sealt välja praeguse juunioride koondise liikmed (näiteks Piret Pormeister ja Anti Saarepuu).
Eelmisel aastal sai Tauno Tõld esimese eestlasena Põhjamaade noorte meistrivõistlustel kulla – ta võitis poiste klassikasprindi. Sel aastal ootab Suusaliit medalitele lisa.
Tüdrukutest kuulub koondisesse palju teise põlvkonna suusatajaid ja suurte suusaperekondade liikmeid. Näiteks Kertu Saarepuu (15), kelle ema Hille Saarepuu oli varem suusataja ja nüüd Võrus treener. Kertu vanem vend Anti tuli eelmisel aastal juunioride MM-il sprindis üheksandaks.
Sel aastal astub Kertule oma vanuseklassis tihedalt kandadele Marit Rjabov, kelle isa samuti suusatas. Marit ja Kertu on lisaks kaugelt sugulased, trennikaaslased ja väga head sõbrannad.
Täpselt sama lugu on Heleen Venega, kelle kahevõistlejast isa treenib Heleeni ning tema vanemat ja nooremaid õdesid. Selle aasta Eesti noortemeistrivõistluste suur üllataja oli Triin Ojaste (13) – ta võitis paljusid endast mitu aastat vanemaid tüdrukuid ja tuli viie kilomeetri vabastiilis kolmandaks. “Triin sõitis oma laskesuusatajast isa kõrvalt rullidega juba siis, kui teised temavanused veel suuskadestki midagi ei teadnud,” räägib Külli Hallik.
Noortekoondisesse kuuluvatest poistest astub vanemate jälgedes ainult Marten Kaldvee, kelle isa oli laskesuusataja ja kes samuti lisaks laskesuusatamist harjutab.
Külli Halliku meelest tõstab suusatajate laste tulemusi see, et nad alustavad teistest nii palju varem – vahel lausa paari-kolme aastaselt. Hallikul endalgi on oma kolmeaastasele lapselapsele juba imetillukesed suusad ja saapad valmis ostetud. Suusatamine pole odav ala ja ilmselt annavad varem sellega tegelenud vanemad lastele varustuse ostmiseks ja laagrites käimiseks meelsamini raha.
Külli Hallik ja Margus Uibo arvavad, et praegu on Eestis noorte seas palju häid suusatajaid. Vanuseklassides kuni 16 ja kuni 18 tuleb võistlustel starti vähemalt paarkümmend poissi ja tüdrukut. Koondisesse on, kelle seast valida. Ja meie parimad ei jõuavad Põhjamaade noortele tippudele järgi küll.
Aga kuni 20 aastaseid tüdrukuid võistleb Eestis tavaliselt ainult kaheksa ja juunioride koondises neist Piret Pormeister üksinda. Õnneks suusatab samavanu noormehi märgatavalt rohkem.
Lisaks võtavad praegused noored suusatamist tõsisemalt kui ehk paar aastat vanemad. Nad tahavad jõuda edasi mitte ainult juunioride koondisesse, vaid ka rahvusvaheliselt häid tulemusi saavutada. “Tahan saada olümpiamängudele,” vastas mitu tüdrukut, kui Külli Hallik nende käest tulevikuplaanide kohta küsis.
Otsustav valik saabub pärast gümnaasiumi lõppu – kas teha ainult trenni või minna edasi ülikooli. Margus Uibo ütleb, et tema hoolealused pole mitte ainult kõvad suusatajad, vaid ka väga head õppijad. Enamik neist tahab kindlasti kõrgharidust saada. Loodetavasti suudavad noored ka ülikoolis õppimist ja suusatamist ühendada ning pakuvad Veerpalule, Maele ja Šmigunile varsti võimalust pensionile minna.
Sprindilootus Timo Tamsalust
Tamsalu poiss Timo Simonlatser (17) hakkas viie aasta eest suvel ühes trennis käima. “Arvasin, et see on kergejõustik või krossijooks või midagi, sest me jooksime palju ja mängisime palli.” Kui lumi maha sadas, lasi treener Arvo Orupõld lastel hoopis suusad alla panna. Suusatamine meeldib Timole sellest ajast saadik. Tema tuules hakkasid suusatama ka paar aastat noorem vend Tiit ja sõbradki.
Füüsiliselt tugev Timo oli veel paari aasta eest väga hea keskmaajooksja. Tema nimel on näiteks Tamsalu gümnaasiumi poiste B-klassi 1500 meetri rekord (4.21,9) ja ta tuli 800 meetris ka Eesti meistriks. Aga kui jooksudes sobivad Timole 800 meetrist pikemad alad, siis suusatamises on otse vastupidi. “Sprindis teen paar kiiremat liigutust ja…” Sel talvel jäi ta Eesti meistrivõistlustel (koos Pavo Raudsepa ja teiste täiskasvanutega) sprindis napilt finaalist välja ja sai lõpuks 7. koha.
Timo paneb Tamsalus kodumaja trepi ees suusad alla ja 50 meetri pärast ongi suusarajal. “Pausipanemist ei ole,” ütleb treener Orupõld õpilase kohta. Noortekoondisesse kuulub Timo neljandat aastat. Pikad laagrid ja võistlused mõjuvad 11. klassi poisi meelest õppimisele sageli värskendavalt: “Hinded lähevad hoopis paremaks kui enne.”
Eelmisel nädalal oli Timo haige, külmetus. Nüüd loodab Põhjamaade meistrivõistlusteks sellest “krõbinast” lahti saada ja kui hästi läheb, siis mõne medali võita. Eelmisel aastal oli tema parim tulemus 10 kilomeetri vabastiili 5. koht.
Kaija Võru suusasuguvõsast
Kaija Udrase (17) ema ja isa olid suusatajad. Kaija tädi Hille Saarepuu oli suusataja ja on nüüd Võru spordikoolis suusatreener. Kaija noorem õde Kaidi suusatab. Kaija tädipoeg Anti ja täditütar Kertu Saarepuu on suusatajad. Ja nii edasi.
Tädi Hille Saarepuu juures trennis hakkas Kaija käima teises klassis. “Võimekus on talle geenidega kaasa antud,” arvab treener Saarepuu. Suusaperekonnast pärit olemise eelis on treeneri meelest veel see, et vanemad saavad aru, kui lapsed peale trenniskäimise ja õppimise kodus midagi teha ei jaksa.
Kaija suusatab niisiis juba kümme aastat. “Nüüd ongi aeg tegusid teha,” arvab treener Saarepuu. Tüdruk tuli eelmisel aastal 10 kilomeetris klassikas oma vanuseklassi Eesti meistriks ja viies kilomeetris teiseks. Sel talvel oli ta parim nii vabatehnikas kui klassikas. Kaija oli eelmisel aastal tüdrukutest Eesti parim noorsuusataja. Aastal 2003 sai ta Euroopa noorte olümpiapäevadel viies kilomeetris klassikas 27. koha, kaotades võitjale alla minuti.
Kaijale sobivad natuke pikemad distantsid (10 ja rohkem kilomeetrit) ja klassikaline stiil. Treener Sarapuule meenutab tüdruku sõidustiil natuke isa oma: “Ta oskab ühtlaselt jõudu jagada ja natuke veel lõpus juurdegi panna.”
Hiljuti oli Kaija veidi haige. Viimastel Hansapanga võistlustel pidi ta leppima teise kohaga ega jäänud võistlusega üldse rahule. Sel nädalavahetusel tahab Kaija taas vormis olla. Koondise treener Ülle Hallik loodab Kaijalt kohta vähemalt esimese kuue, aga kui hästi läheb, siis ka kolme parema seas.
Veel kümme Eesti noortevõistkonna liiget
Marit Rjabov (15, Võru). Sel hooajal kiiresti arenenud, särtsakas sprinditüdruk.
Kertu Saarepuu (15, Võru). Head eeldused, head tulemused.
Heleen Vene (16, Haanja). Töökas tüdruk, omavanuste edetabelis kolmas.
Kristel Laurson (16, Tartu). Emotsionaalne sprinditüdruk.
Triin Ojaste (13, Otepää). Andekas, võidab endast vanemaidki ja pääses nii Eesti võistkonda.
Martten Kaldvee (17, Nõmme). Auahne ja läbilöögivõimeline, kiirem vabastiilis.
Vladislav Kostin (17, Sillamäe). Hea nii klassikas kui vabastiilis.
Priit Talves (17, Viljandi). Klassikaspets. Tegi sel hooajal arengus suure hüppe.
Lauri Ott (17, Valgjärve). Pärast kaks aastat kestnud haigust võib sel aastal taas särava tulemuse teha.
Martti Himma (17, Tartu). Koondisesse ei kuulu, kuid pääses võistkonda tänu headele sõidutulemustele.
