Ärme ütle, et põleb. Turud on hetkel lihtsalt väga
volatiilsed ja hindavad riskantsemaid varasid madalamalt. Aga toimuv pole
midagi uut ega erilist. Ma olen sarnast olukorda kogenud päris mitu korda.
Vara pole ju kuhugi kadunud!
Kas peaksime
fonde vahetama?
Kui niipea pensionipõlv silme ees ei
terenda, siis pole vaja midagi teha. Ma ei näe tragöödiat, olen
selles mängus piisavalt kaua olnud. Selleks, et saada pikemas
perspektiivis oma varale korralikku tootlust, peaksid inimesed hoidma raha
eri varaklassides: midagi lühiajalises deposiidis, midagi fondides,
midagi aktsiates jne.
Aga idee on ikka pensioni
koguda, mitte seda kaotada?
Seda küll. Ma soovitan,
kui sul on pensionile minekuni vähe aega jäänud, siis hoia oma
raha vähem riskantsetes varaklassides.
Kui lähed
pensionile 25–30 aasta pärast, siis võib investeerida ka
kõrgema riskiga varadesse, nagu on aktsiad, kuid seejuures arvesta, et
mingeid garantiisid homse osas pole, pead olema valmis periooditi suuremateks
langusteks ja tõusudeks.
Eestis
räägitakse, kui tore on vabatahtlik pensionikogumine ehk nn kolmas
sammas. Kuid eriti popp see pole, rääkimata sellest, et need fondid
kukkusid kõvasti.
Ka Rootsis võttis aastaid,
enne kui noorem põlvkond sai aru, et kui tahab tulevikus head
pensioni, tuleb seda juba täna koguma hakata.
Vanematel
inimestel on aina kõrgemad nõudmised elukvaliteedile. Minu
isa on ligi 70aastane ja talle meeldib viis-kuus korda aastas reisida,
golfi mängida ja kallist veini juua. Veel 20–30 aastat tagasi
kulutas vanem põlvkond väga vähe. Aga mine vaata, kes
istuvad praegu Stockholmi kõige kallimates restoranides!
Kogu rohkem raha
pensionieaks. See on ainuke võimalus. On suur risk nii Eestis, Rootsis
kui ka mujal, et riigid ei jõua enam pensione maksta, vaid peavad neid
hoopis vähendama.
Või nagu keegi arvutas:
kõik inimesed peaksid kuus aastat tasuta töötama, et katta
kõik riikide pensionilubadused. Osa neist on lihtsalt katteta!
Demograafiline olukord on maailma üks tõsisemaid probleeme, ehkki
arvatakse, et keskkond on kõige olulisem.
Samas kasvavad
inimeste nõudmised elukvaliteedile ja eluiga hirmuäratavalt –
iga kümne aasta kohta kasvab eluiga Põhjamaades kolme-nelja
aasta võrra. Nii jääbki kaks võimalust: suurendada
makse või suunata inimesi säästma, mitte kõike teenitut
kohe ära kulutama.
Seega ei tööta enam
argument, et pole vaja säästa, sest pensionini ei ela
niikuinii?
Ei tööta. Ravi, hambaravi, toit
– kõik on paranenud. Ja sõdu pole ka olnud.
Eestis räägitakse pensioniea tõstmise
vajadusest.
See, et 65aastaselt peab pensionile minema,
pärineb Esimese maailmasõja ajast, kui hinnati, et rongijuhid
saavad selle eani töötada. Samas oli keskmine eluiga toona 58 aastat.
Praegu on meeste keskmine eluiga 80 ja naistel 84, aga ikka
minnakse pensionile 65selt. Mulle tundub, et selles matemaatikas miskit ei
klapi!
Nordea Life & Pensions opereerib
Põhjamaades, Baltikumis ja Poolas. Mis vahe on meie ja Põhjamaade
pensionikogumisel?
Põhjamaades usuti enne 1960.
aastaid riiklikku pen
sionisse. Arvati, et küll riik hoolitseb pensionäride eest.
Seejärel sõlmiti kokkulepe, et ettevõtted tagavad oma
töötajatele pensioni ja peavad selleks kinni teatud protsendi
inimeste palgast.
1980. aastatel said aga ettevõtted aru, et
pensionimaksmine on nende jaoks risk – nad pidid seda raha hoidma oma
bilansis või paigutama selle mõnda fondi, kuid vastutus jäi
neile. Ja alles seejärel lükati vastutus pensioni kogumise üle
inimese enda õlule.
Eestis hüpati lihtsalt üle
sellest 20 aastast, mil ettevõtjad pensioni eest hoolitsesid. Ja
jõuti otse sinna, et igaüks otsustab ise, kes hakkab tema
pensioniraha hoidma. Nüüd peab igaüks ise ka oma varade eest
hoolt kandma ja oma “pensioniportfelli” üles ehitama. Suur osa
maailmast liigub mudeli suunas, mis Eestis juba töötab. Samuti
liigutakse teie mudeli suunas ses osas, et enam ei pea klient oskama valida
näiteks 700 eri fondi vahel, vaid talle pakutakse kolm valikut:
väikese, keskmise ja suure riskiga.
Finantsturgudel kõrbevad pangad, märksõnad on liiga suurte
riskide ja finantsvõimenduste võtmine. Kas ka mõnel suurel
pensionifondil on oht kärssama minna?
Ei ole.
Pensionifondides on väga hästi reguleeritud, mis riske nad
võivad võtta ja millistesse varadesse raha paigutada. Enamik
fonde on pärast turgude kukkumist oma riske oluliselt vähendanud.
Johan Sidenmark - Nordea Life & Pensions, tegevjuht.
- Firma tegutseb Põhjamaades, Baltikumis ja Poolas ja selle varade kogumaht on 34 miljardit eurot (532 miljardit krooni).
- Suurim turg ettevõttele on Taani, järgneb Poola, kus viimase viie aasta jooksul on ärimahtu kasvatatud üle kümne korra.
- Eestis alustas Nordea Life & Pensions tegevust tänavu. Turule toodi teise ja kolmanda pensionisamba fondid. Tuleval aastal lisanduvad elukindlustus jms.
Pensionifondid põletavad meie raha |
Viimase aasta tulemused 21. oktoobri seisuga |
II sammas |
SEB Progressiivne | -28,15% |
ERGO Tuleviku | -27,00% |
Hansa K3 | -25,32% |
LHV Uued Turud | -21,46% |
Hansa K2 | -16,17% |
III sammas |
Hansa V3 | -48,97% |
SEB Aktiivne | -47,45% |
Hansa V2 | -34,86% |
LHV Täiendav | -30,99% |
Hansa V1 | -21,62% |
Allikas: pensionikeskus
Eluiga kasvab hoogsalt |
oodatav eluiga sünnist, aastates |
Eesti |
Aasta | Naised | Mehed | Kokku |
1965 | 74,24 | 66,29 | 70,71 |
1975 | 74,75 | 64,91 | 70,12 |
1985 | 74,48 | 64,66 | 69,79 |
1995 | 74,30 | 67,72 | 61,37 |
2005 | 78,24 | 67,29 | 72,96 |
Rootsi |
Aasta | Naised | Mehed | Kokku |
1965 | 76,08 | 71,73 | 73,88 |
1975 | 77,94 | 72,17 | 75,00 |
1985 | 79,69 | 73,78 | 76,78 |
1995 | 81,44 | 76,17 | 78,94 |
2005 | 82,75 | 78,42 | 80,75 |
2006 | 82,90 | 78,69 | 80,95 |
Soome |
Aasta | Naised | Mehed | Kokku |
1965 | 72,85 | 65,29 | 69,13 |
1975 | 76,14 | 67,42 | 71,85 |
1985 | 78,51 | 70,14 | 74,44 |
1995 | 80,21 | 72,81 | 76,66 |
2005 | 82,30 | 75,53 | 79,09 |
2006 | 82,83 | 75,82 | 79,49 |
Allikas: ÜRO