Ärme ütle, et põleb. Turud on hetkel lihtsalt väga volatiilsed ja hindavad riskantsemaid varasid madalamalt. Aga toimuv pole midagi uut ega erilist. Ma olen sarnast olukorda kogenud päris mitu korda. Vara pole ju kuhugi kadunud!


Kas peaksime fonde vahetama?



Kui niipea pensionipõlv silme ees ei terenda, siis pole vaja midagi teha. Ma ei näe tragöödiat, olen selles mängus piisavalt kaua olnud. Selleks, et saada pikemas perspektiivis oma varale korralikku tootlust, peaksid inimesed hoidma raha eri vara­klassides: midagi lühiajalises deposiidis, midagi fondides, midagi aktsiates jne.


Aga idee on ikka pensioni koguda, mitte seda kaotada?



Seda küll. Ma soovitan, kui sul on pensionile minekuni vähe aega jäänud, siis hoia oma raha vähem riskantsetes varaklassides.


Kui lähed pensionile 25–30 aasta pärast, siis võib investeerida ka kõrgema riskiga varadesse, nagu on aktsiad, kuid seejuures arvesta, et mingeid garantiisid homse osas pole, pead olema valmis periooditi suuremateks langusteks ja tõusudeks.


Eestis räägitakse, kui tore on vabatahtlik pensionikogumine ehk nn kolmas sammas. Kuid eriti popp see pole, rääkimata sellest, et need fondid kukkusid kõvasti.



Ka Rootsis võttis aastaid, enne kui noorem põlvkond sai aru, et kui tahab tulevikus head pensioni, tuleb seda juba täna koguma hakata.


Vanematel inimestel on aina kõrgemad nõudmised elukvali­teedile. Minu isa on ligi 70aastane ja talle meeldib viis-kuus korda aastas reisida, golfi mängida ja kallist veini juua. Veel 20–30 aastat tagasi kulutas vanem põlvkond väga vähe. Aga mine vaata, kes istuvad praegu Stockholmi kõige kallimates restoranides!


Teie soovitus?



Kogu rohkem raha pensionieaks. See on ainuke võimalus. On suur risk nii Eestis, Rootsis kui ka mujal, et riigid ei jõua enam pensione maksta, vaid peavad neid hoopis vähendama.


Või nagu keegi arvutas: kõik inimesed peaksid kuus aastat tasuta töötama, et katta kõik riikide pensionilubadused. Osa neist on lihtsalt katteta! Demograafiline olukord on maailma üks tõsisemaid probleeme, ehkki arvatakse, et keskkond on kõige olulisem.


Samas kasvavad inimeste nõudmised elukvaliteedile ja eluiga hirmuäratavalt – iga kümne aasta kohta kasvab eluiga Põhjamaades kolme-nelja aasta võrra. Nii jääbki kaks võimalust: suurendada makse või suunata inimesi säästma, mitte kõike teenitut kohe ära kulutama.


Seega ei tööta enam argument, et pole vaja säästa, sest pensionini ei ela niikuinii?



Ei tööta. Ravi, hambaravi, toit – kõik on paranenud. Ja sõdu pole ka olnud.


Eestis räägitakse pensioniea tõstmise vajadusest.


See, et 65aastaselt peab pensionile minema, pärineb Esimese maailmasõja ajast, kui hinnati, et rongijuhid saavad selle eani töötada. Samas oli keskmine eluiga toona 58 aastat.


Praegu on meeste keskmine eluiga 80 ja naistel 84, aga ikka minnakse pensionile 65selt. Mulle tundub, et selles matemaatikas miskit ei klapi!


Nordea Life & Pensions opereerib Põhjamaades, Baltikumis ja Poolas. Mis vahe on meie ja Põhjamaade pensionikogumisel?



Põhjamaades usuti enne 1960. aastaid riiklikku pen sionisse. Arvati, et küll riik hoolitseb pensionäride eest. Seejärel sõlmiti kokkulepe, et ettevõtted tagavad oma töötajatele pensioni ja peavad selleks kinni teatud protsendi inimeste palgast.


1980. aastatel said aga ettevõtted aru, et pensionimaksmine on nende jaoks risk – nad pidid seda raha hoidma oma bilansis või paigutama selle mõnda fondi, kuid vastutus jäi neile. Ja alles seejärel lükati vastutus pensioni kogumise üle inimese enda õlule.


Eestis hüpati lihtsalt üle sellest 20 aastast, mil ettevõtjad pensioni eest hoolitsesid. Ja jõuti otse sinna, et igaüks otsustab ise, kes hakkab tema pensioniraha hoidma. Nüüd peab igaüks ise ka oma varade eest hoolt kandma ja oma “pensioniportfelli” üles ehitama. Suur osa maailmast liigub mudeli suunas, mis Eestis juba töötab. Samuti liigutakse teie mudeli suunas ses osas, et enam ei pea klient oskama valida näiteks 700 eri fondi vahel, vaid talle pakutakse kolm valikut: väikese, keskmise ja suure riskiga.


Finantsturgudel kõrbevad pangad, märksõnad on liiga suurte riskide ja finantsvõimenduste võtmine. Kas ka mõnel suurel pensionifondil on oht kärssama minna?



Ei ole. Pensionifondides on väga hästi reguleeritud, mis riske nad võivad võtta ja millistesse varadesse raha paigutada. Enamik fonde on pärast turgude kukkumist oma riske oluliselt vähendanud.
Johan Sidenmark
  • Nordea Life & Pensions, tegevjuht.
  • Firma tegutseb Põhjamaades, Baltikumis ja Poolas ja selle varade kogumaht on 34 miljardit eurot (532 miljardit krooni).
  • Suurim turg ettevõttele on Taani, järgneb ­Poola, kus viimase viie aasta jooksul on ärimahtu kasvatatud üle kümne korra.
  • Eestis alustas Nordea Life & Pensions tegevust tänavu. Turule toodi teise ja kolmanda pensionisamba fondid. Tuleval aastal lisanduvad elukindlustus jms.

Pensionifondid põletavad meie raha

Viimase aasta tulemused 21. oktoobri seisuga

II sammas

SEB Progressiivne

-28,15%

ERGO Tuleviku

-27,00%

Hansa K3

-25,32%

LHV Uued Turud

-21,46%

Hansa K2

-16,17%

III sammas

Hansa V3

-48,97%

SEB Aktiivne

-47,45%

Hansa V2

-34,86%

LHV Täiendav

-30,99%

Hansa V1

-21,62%

Allikas: pensionikeskus

Eluiga kasvab hoogsalt

oodatav eluiga sünnist, aastates

Eesti

Aasta

Naised

Mehed

Kokku

1965

74,24

66,29

70,71

1975

74,75

64,91

70,12

1985

74,48

64,66

69,79

1995

74,30  

67,72

61,37

2005

78,24

67,29

72,96

Rootsi

Aasta

Naised

Mehed

Kokku

1965

76,08

 71,73

73,88

1975

77,94

72,17

75,00

1985

79,69

73,78

76,78

1995

81,44

76,17

78,94

2005

82,75

78,42

80,75

2006

82,90

78,69

80,95

Soome

Aasta

Naised

Mehed

Kokku

1965

72,85

65,29

69,13

1975

76,14

67,42

71,85

1985

78,51

70,14

74,44

1995

80,21

72,81

76,66

2005

82,30

75,53

79,09

2006

82,83

75,82

79,49

Allikas: ÜRO