Nõrk juht või haige koht?
See oli nagu välk, võibolla mitte just päris selgest, aga kindlasti mitte ka ohtlikult tumedast taevast.
Tartu Kõrgema Kunstikooli rektor Ants Juske kohtus 25. veebruaril Tartus haridus-ja teadusministeeriumis asekantsler Kristjan Halleriga. Ministeeriumisse kutsutud liikluspolitseinikud mõõtsid Juskel joovet (hiljem täpsustus, et joove oli 2,59 promilli). Juske kirjutas lahkumisavalduse.
Tartu kõrgema kunstikooli (TKK) õpilased ja õpetajad olid jahmunud.
“Minul isiklikult on väga hea meel, et asi nii lahenes,” ütleb üks õpilane. “Juske on jutumees. Kääname toru kõveraks, ütleme, et see on taburet ja jutustame siis juurde. Juske kujundas sellist jutumeeste kooli, kus tehnilisi oskusi enam nii väga ei hinnatud.”
Juske ise on hiljutises intervjuus Areenile (7. jaanuar 2004) kurtnud: “Tartu kunstikool on küll rakenduslik, aga kui seal on sellised väljapaistvad loomeinimesed nagu Peeter Linnap ja Raivo Kelomees, kuidas on siis ikkagi võimalik, et sealt ei tule kujutavkunstnikke? Kas nad tõesti nii elu eest tahavad rakenduda?”
“Drastiline. Juskega kaasnenud positiivseid muutusi koolis on peaaegu võimatu üle hinnata,” räägib teine õpilane. “Kui enne (eelmise koolijuhi Krista Roosi ajal – toim) valitses koolis füürerlik ja haige õhkkond, kus tähtis oli, kes kellega lapse sai, siis Juske ajal jäi intriige vähemaks ja vabadust tuli juurde.”
Juske kohta võib TKKst koguda musti, valgeid ja triibulisi hinnanguid. Üksmeelel on õpetajad ja õpilased selles, et küsimus polnud eksrektori joobe promillides, vaid juhtimistaktikas.
Juske ise ütlebki, et talle kui juhile sai saatuslikuks liialt liberaalne ja demokraatlik stiil.
“Minu moraal on see, et vaadakem /.../ seda, mida inimesed sisuliselt teevad, mitte kuidas keegi riides käib või millised on tema seksuaalsed sättumused,” kirjutab Ants Juske selgituses oma endistele kolleegidele ja tudengitele. “Kuid Tartu on Tartu ja kui mind siia peaaegu et sunnitult meelitati, hoiatati, et selle kooli seltskond on üks ussipesa (kallid tudengid – see ei puuduta teid). Kahjuks vastas see tõele.”
Rektor päris ihualasti
Nostalgilises, viltuste puumajadega Karlova linnajaos, ümber ehitatud tehasehoonetes töötav TKK seostub tahes või tahtmata kunagise Tartu kõrgema kunstikooliga Pallas, kus nõelutud pintsakutega maapoistest kujunesid Eesti kunsti suured nimed.
Uuel iseseisvusajal töötas Tartu kunstikool eesotsas Krista Roosiga aastaid selle eesmärgiga, et ehitada koolile ajakohased hooned (enne töötas kool korporatsioonide Ugala ja Sakala majades), aga mis peaasi, et Tartu saaks oma kunstikõrgkooli.
Kevadel 2000 kõrgema kooli unelm teostus, kuid alles aasta hiljem leidus rektorinõuetele vastav mees, Ants Juske.
Mida ütlevad Juske aja kohta TKK õpetajad? Anname neile järjest sõna.
“PR! Juske tegi kooli enda kaudu tuntuks, õpilastele meeldis, ta on inimesena hästi äge.”
“Juske tegi kaks aastat oma doktoritööd, igapäevase õppetöö suhtes oli ta justkui eemalolev inimene.”
“Justkui hästi tore on olla, aga ei tea, kas töö on tehtud või mitte. Asjad valguvad laiali, puuduvad reeglid ja ühised eesmärgid. Krista Roosi oli konkreetne.”
TKK professor Raivo Kelomees arutleb kooli elektroonilisel teadetetahvlil juhtimisteooria üle: “Kunstiasutuse juht ei tegele käsutamisega ja alluvatel seljas elamisega /.../. Juske stiil jäi kuhugi demokraatliku ja mittesekkuva vahepeale. Eeldusena väga hea /.../."
Seoses Juske joobetestiga räägib Kelomees Eestis levinud välisest korralikkusest, hea näo tegemisest ja perversioonidest, kui publikut pole vaateväljal.
Vastunäitena toob Kelomees Helsingi kõrgkooli Kuvataideakademia kodulehekülje, kus mõned aastad tagasi poseeris perfomance-kunstnikust rektor ihualasti, koos kõigi atribuutidega. “Elurõõmus püknik.”
Selline kingaandmine Juskele mõjutab haridus- ja teadusministeeriumi mainet, kirjutab Kelomees. “Tulemus on see, et usaldus tööandja vastu kahaneb. Ponnista palju tahad, mõnel hetkel laseb hall kardinal vee peale.”
Ministeerium testis Jusket TKK jaoks kriitilisel ajal: kooli ees seisab esimene akrediteerimine. 18. märtsiks peavad valmis olema mahukad ingliskeelsed aruanded. 19. aprillil tulevad väliseksperdid kooli ja õppekavu hindama.
Kas keegi mängib mingit mängu, küsivad õpetajad.
Ei mängi, väidab asekantsler Kristjan Haller. “Otsest seost Juske lahkumisel ja mis iganes võimalikel reformidel ei ole.”
Piinatud geenius matkarajal
Juske lõi rektori abi ametikoha ja kutsus sellele kohale kunstiteadlase Enriko Talvistu.
Juske ja Talvistu on väga sümpaatsed ja ääretult intelligentsed inimesed, ütleb TKK üliõpilasesinduse juht Rete Kalder. Siiski koostab üliõpilasesindus kooli juhtkonnale avaldust, milles palub kaaluda Enriko Talvistu töötamise otsetarbekust rektori abi kohal.
“Ants hea inimesena ei osanud teha tõsiseid otsuseid ja ta ei osanud valida endale nõuaandjaid,” kõneleb õppeprorektor koolijuhi kohustes Erika Pedak.
Talvistu on seoses Juske lahkumisega Postimehele öelnud: “Olen minagi kuulnud räigeid ütelusi selle kohta, et istume Juskega kabinetis luku taga ja joome. See on puhas jama, pealegi ei joo mina hetkel üldse.”
Mida peavad kriisist järeldama õpilased?
“Õppetöö ei ole seisma jäänud, jumala eest,” sõnab Pedak.
Akrediteerimise kõrval peab ta kõige pakilisemaks skulptuuriosakonnale uute ruumide ehitamist. Niikaua, kuni raha ehituseks pole, töötavad skulptuuritudengid Kuperjanovi tänava vanas barakis, lükkavad haavapuid ahju ja paluvad ukse kinni hoida, et tuul ei tõmbaks.
Professor Mati Karmini eestvedamisel on skulptuuritudengid Tartule valmistanud toredad tänavatõkised: kilpkonnad, kalad,
sambad, Pegasused, laevad, hakid, Kaarsild-autod.
Neljanda kursuse üliõpilane Bruno Kadak on üks tõkisemeistritest. Ta on kuulunud kooli nõukokku, TKK käekäik on talle väga oluline.
“Juskega kippusid asjad venima jääma, näiteks üliõpilasvahetusprogramm,” lausub Kadak, ja lisab pärast järelemõtlemist. “Mulle meeldib see kool ja õpetajad. Olen ise Lõuna-Eesti mees ja tahan, et kunsti õpetamine kõrgkooli tasemel Lõuna-Eestisse alles jääks.”
Ega tänavatõkised pole ainuke asi, millega TKK välja paistab.
Läinud aastal ilmusid Emajõe-äärse Jänese matkaraja äärde puuskulptuurid, teiste hulgas teosed “Piinatud geenius” ja “Kõri”.
Raekoja koridori hakkas ehitma TKKs valminud gobelään, uue Turusilla tippu TKK õpilase tuulelipp ja Sadamateatris plaksutas rahvas TKK moeetendusel.
Juske lahkumiskirjast: “Olen kunstiteadlasena veendunud, et meie mulluste lõputööde tase oli kõrgem kui Eesti Kunstiakadeemias.” P>
Tartu Kõrgem Kunstikool
Rakenduskõrgkool
Tänavusel õppeaastal 289 õppurit.
Konkurss 2003. aastal 8,5 õpilast kohale.
54 valitud õppejõudu, neist üheksa töötab täiskoormusega.
Kuni uue rektori valimiseni juhib kooli õppeprorektor Erika Pedak.
