Dieedi põhirõhk on valgurikka liha, kala, koore ja juustu söömisel ning süsivesikurikaste maiustuste, jahutoodete, samuti riisi, kartuli ja alkoholi vältimisel.

Või on dieediks suurepärane – süsivesikuid temas pole ning selles sisalduvad küllastunud rasvad pole tervisele üldse nii kahjulikud, kui seni on üritatud muljet jätta. Vältida tuleks transrasvasid, nagu soovitab meie presidendiproua Evelin Ilves.

Hirmu “paksuks tegeva” või ees on märkimisväärselt kahandanud ka populaarne Briti kokk Nigella Lawson, kes paneb paki võid peaaegu iga toidu sisse. Tema arvates teeb “väikse rasvasisaldusega toit depressiivseks, see on nahale kahjulik ning mõjub halvasti ka naise viljakusele”.

Robert Coleman Atkins, ühe kuulsama süsivesikuvaba dieedi autoreid, selgitab, et rasvade tarbimise piiramine on inimese toitumise tasakaalust välja löönud ja kaasa toonud liigse süsivesikute tarbimise. Sellest tulenevat tema teooria järgi ülemäärane insuliinieritus, mis põhjustab veresuhkru taseme kõikumist, meeleoluhäireid ja liigsöömist. Kui aga süsivesikuid kehas polegi, hakkavat organism glükoosi asemel põletama keharasvasid.

Dieedi kõrval tõukas Norra võidefitsiiti tagant ka jõuluaja lähenemine – inimesed ostsid tavapärasest enam võid, et seda kindlasti ka jõuluküpsetiste tegemiseks jaguks.

Kui oktoobris kasvas võimüük 20 protsenti, siis novembris juba 30 protsenti. Nüüdseks on või otsas ja rahvas tellib seda hingehinna eest e-Bayst. 250grammise paki eest olla makstud 10 eurot.

Piimatoodete monopoli seisuses ettevõte Tine ei osanud sellist nõudluse kasvu aga ette näha. Kui Tine või lettidelt kadus, asus firma süüdistama farmereid, kes tänavuste vesiste ilmaolude tõttu said liiga vähe piima toota. Talunikud aga vaidlevad vastu, et oleksid suutnud toota piisavalt palju piima, kui vaid Tine oleks näidanud üles initsiatiivi piimakvootide suurendamiseks.

Kuna Norra ei kuulu Euroopa Liitu, kehtib seal võile kõrge imporditoll ning seetõttu polnud toidukauplustel kohalikku võid nii lihtne väliskaubaga asendada.

Nüüd kaalub Tine poes müüdava piima rasvasisalduse vähendamist, et või tootmiseks rohkem kohalikku toorainet jaguks. Seni asendab Tine võid importkaup (valitsus langetas imporditolli 80% võrra) ning üha enam üritavad inimesed ise kodus võid teha.

Kõige kummalisem, et tegu pole esimese säärase toidupaanikaga, mis enne jõule Norrat tabanud.

Möödunud aastal, kui Norra meedias hakati rääkima searibide võimalikust defitsiidist, hakkasidki inimesed neid juba varakult kokku ostma.

Ja mis poest otsa sai? Searibid.