Ööl vastu 21. maid, kui sõduri pronksist nägu sinetas värvist, ilmusid internetist n e m a d. Kohtumispaika ei tohi muuta ? n e m a d tutvusid venekeelse Delfi kommentaarikülgedel. Asudes sõdurit valvama, võtsid  n e m a d  endale nime Notšnoi Dozor (Öine vahtkond). N e m a d ? see on ümmarguselt kõigest 40 inimest. Kuid nende üksainus sõna tõi 27. mail monumendi juurde sadu vene keelt kõnelevaid inimesi.

Kohe ENPAsse toetuse järele

Üheksandal päeval pärast liikumise sündi (29. mail) tuli välja uudis: ühiskondlik antifašistlik liikumine Notšnoi Dozor koostas avaliku pöördumise Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) presidendile Ren van der Lindenile ja Euroopa Parlamendi presidendile Josep Borrellile.

Pöördumise peamine mõte oli "anda vastulöök Eesti rahvusradikaalidele, kes taotlevad Hitleri-vastase koalitsiooni sõjameestele pühendatud mälestusmärgi, Pronkssõduri mahavõtmist Tallinnas Tõnismäel".

Oma soovi pöörduda ENPAsse põhjendasid Notšnoi Dozori aktivistid sellega, et "ultraparempoolsete jõudude katsed hinnata ümber Teise maailmasõja tulemusi ja provotseerida Eestis "sõda mälestusmärkidega" ei leia Eesti riiklike struktuuride poolt adekvaatset vastuseisu".

Pöördumine ENPAsse siiski ei jõudnud, sest nagu liikumise aktivistid ise selgitasid, otsustasid nad tüli esialgu majast mitte välja viia: "Me arvame, et Eesti on võimeline ise seda konflikti lahendama."

Made in Estonia

Pühapäev, 21. mai kell 15.00. Tallinna Tõnismäele kogunevad mõned inimesed. Nad tunnevad üksteist virtuaalselt ega ole kunagi silmast silma kohtunud.

"Tere! Mina olen Aleksandr..."

Aleksandr Korobov (46) tegeleb äriga. Valdkond ? linakaubandus. Naine ? endine moskvalanna, praegune Saksa kodanik ? ootab meest koos kuueaastase tütrega Saksamaale. Kuid Notšnoi Dozori aktivistid naljatavad: "Teie isa me enam ära ei lase. Teda on siin vaja."

"Tere! Noh, saimegi kokku. Mina olen Oleg..."

Oleg Filippov (31) töötab sotsiaalalal. Narvast pärit mees elab nüüd Tallinnas.

Aleksandri ja Olegi kohtumise tingis 20. mai miiting. Nemad olid esimesed, kes valvasid keskööst kuni kella kuueni hommikul monumendi juures, "et keegi ei rüvetaks seda uuesti".

Samal öösel ilmus platsi asjaarmastajast fotograaf Vladimir Studenetski (49). Tema tegi esimese fotoseeria nimetusega "Öine vahtkond". Siit sai ka liikumine oma nime.

Pavel Zujev (22) on hariduselt programmeerija. Tema tuli Tõnismäele samal ööl kell kolm, kaasas küünlad. Sellest ööst kujunes tal välja uus päevaplaan: päeval tööle, öösel ? mälestusmärgi juurde. Idee: kui politsei ei turva, oleme öises vahtkonnas meie. Pavel magas päevas vaid poolteist tundi. Paveli mustal jakil on lendava lohe märk ? Hiina mütoloogias sümboliseerib see tarkust.

Need 40 inimest valvasid viis ööd järjest. Alguses keskööst. Mõne päeva pärast, kui monument oli jälle värviga kokku mäkerdatud (aga see juhtus kusagil kella 23 kandis), hakati valvama õhtul kümnest.

Sõdur ülemaailmses võrgus

Notšnoi Dozor on Delfi lapsukesed. 22. mail osundas eestikeelne Delfi esimese uudisena peaminister Andrus Ansipit, kes ütles, et monument tuleb kiiremas korras maha võtta. Venekeelses Delfis aga olid esikohal Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare sõnad, et monument tuleb säilitada. Pronkssõduri-teemaliste uudiste sappa kogunes sadu kommentaare. Nende seas olid ka juba Notšnoi Dozori aktivistide arvamused.

Nad on eri vanuses, eri elualadelt, erinevate vaadetega, kuid Pronkssõduri osas on neil ühine seisukoht. Kõik nad käivad 9. mail mälestusmärgile lilli panemas. Ja kõik nad võtsid uudist selle võimalikust mahavõtmisest isikliku solvanguna.

Nende Delfi-kommentaarid paistsid silma sellega, et nende juures oli nii nimi kui ka mobiilinumber. Sealsamas internetis lepiti kokku ka esimene kohtumine. Seal lepitakse kokku seniajani. Delfi kommentaarides antakse teada viimastest uudistest, edastatakse infot ja kutsutakse mälestusmärgi juurde.

"Loomulikult ei tohi üles kutsuda miitingut korraldama," ütleb Aleksandr. "Aga kui saadi teada, et keegi Kalev Rebane tegi ettepaneku korraldada Tõnismäel 27. mail piknik, otsustasime moodustada sõduri ette elava müüri, et takistada hauarüvetamist. Aga kuidas inimesi kokku saada? Me valisime sellise kohtumisinfo edastamise viisi. Delfi kommentaaridesse ilmusid teated: "Mina, Aleksandr, lähen 27. mail Tõnismäele."

Sellisele üleskutsele reageerisid sel laupäeval tuhanded inimesed. Sajad tulid mälestusmärgi juurde. Tuldi kohale isegi Narvast, Kohtla-Järvelt.

Taksojuhid tõid öösel süüa

Liikumise Notšnoi Dozor aktivist Artur Tamme (23) sündis eesti-juudi perekonnas. Tema rinnal on Taaveti täht. Isapoolsed sugulased manitsesid poissi alati: "Ära ütle deduška, vaid vanaisa." Arturi ema räägib vene keelt. Aga Artur ise räägib mõlemat, kuigi tema vene keelel on juures pehme aktsent: "Meie peres ei olnud rahvuslikul pinnal kunagi köögitüdruku kombel sõimamist. Ma pean 9. maid võidupäevaks fašismi üle ja toon siia lilli."

Soov mälestusmärki kaitsta tekkis Arturil sel hetkel, kui tal löödi 20. mai miitingu ajal Tõnismäel nina sisse ja lasti gaasi näkku. Gaasimürgituse sai ka Arturi sõbratar Anastassia.

Juba esmaspäevast hakkasid nii Artur kui ka Anastassia öises vahtkonnas käima.

"Teate, alates nendest öödest mälestusmärgi juures olen oma arvamust venelastest muutnud. Varem ma mõtlesin, et kus on venelased, seal on kuritegevus. Aga sugugi mitte. Vene noori iseloomustab mingi avatus, nad on suhtlemisaltid. Ja teate, kui palju me saime tuge täiesti kõrvalistelt inimestelt."

Iga ööga hakkas monumendi juurde tulema üha rohkem inimesi. Mingid Poola turistid tõid termosega teed. Möödasõitvad taksojuhid kutsusid autosse sooja, tõid süüa.

Väikeettevõtja, tööst vabal ajal taksot sõitev Roman Žarov (42), on olnud öises vahtkonnas kõige kauem. Tema kooliealine tütar käib 9. mail alati mälestusmärgi juures.

Öises vahtkonnas käimine lõpetati päeval, kui sõdur liikumise aktivistide sõnul "arreteeriti", s.t piirati lintidega. Nüüd on tema kaitsmine politsei asi.

Notšnoi Dozoril oma veebileht

Notšnoi Dozori aktivisti Vladimiri tehtud fotod ilmusid kõigepealt Vene amatöörfotograafia internetisaidil. Venemaal järgnes neile hetkeline reaktsioon ? fotode alla ilmusid kommentaarid stiilis "Pidage seal vastu, poisid".

Küsimusele, miks just Vene veebileht ja kas tõesti on vaja Moskva toetust, vastab Vladimir nii: "Oma saiti meil ei olnud. Ma riputasin oma fotod sinna, kus see oli võimalik. Seejärel saatsin Delfisse viite."

Liikumisel on ka oma sümboolika ? linane käeside kirjaga "?????? ?????". Käeside anti suveniirina kõikidele, kes öises vahtkonnas käisid.

Liikumise neljandal päeval valmis ka oma veebileht.

www.pomnim.com (pomnim tähendab vene keeles "mäletame"). Siinjuures tasub meenutada, et kui Moskvas tähistati möödunud aastal võidu 60. aastapäeva, oli pidustuste ametlik loosung "Ma tean, ma mäletan, ma tunnen uhkust".

"Meie vanaisad said sõjas surma"

Nende 40 inimese vastu tunnevad huvi juba mitu poliitilist organisatsiooni, kuid Dozor rõhutab, et nad on apoliitilised. Nad ütlevad, et tegutsevad täiesti sõltumatult ja neid ühendab idee ? sellest tuleneb ka jõu, populaarsuse ja lugupidamise fenomen venekeelse elanikkonna hulgas.

"Meie vaated? Meie idee on kaitsta mälestusmärki vandalismi eest," räägib fotograaf Vladimir. "Meist paljude vanaisad said sõjas surma. Aga kus nad hukkusid ? ei tea. Minu jaoks on see mälestusmärk minu vanaisa haua sümbol. See on meile püha paik. Ja kui monument maha võetakse, tuleme me siia ikka, kas või tühja kohta."

Küsimusele, miks eelmisel laupäeval viidi lilled just Savisaare poolt Tallinna linnavalitsuse ette püstitatud vabaduskella juurde, vastab Roman nii: "Selles peitub vihje. Me viime lilli nii oma mälestusmärgi kui ka oma vabaduskella juurde. Me ei taha elada teist eraldatult."

"Ja mis puudutab seda 27. mai laupäeva, siis teate, mis mind hämmastas? Meid ei ole vaja ohjeldada," räägib Artur. "Me ei allu provokatsioonidele. Me ei hakka kaklema. Aga teist poolt pidi politsei vaos hoidma. Ja mul on häbi. Need purjus inimesed, Eesti sümbolid käes, ei suuda oma agressiivsust talitseda. Ja kui nad satuvad sellises olekus kaameraobjektiivi ette ? häbistavad nad minu Eestit."

Delfis sündinud

Kuigi mälestusmärk on lintidega piiratud, ei kavatse Notšnoi Dozor oma tegevust lõpetada. Neil on tekkinud uued eesmärgid.

"Me tahame toetada neid Eesti kaitseväe sõdureid, keda karistati selle eest, et nad tulid mälestusmärgile lilli panema vormis," ütleb Roman.

Ent karistus ei tabanud sõjaväepolitsei kompanii ajateenijaid mitte sellepärast, et nad avalikustasid oma toetuse. "Ajateenijad said karistada, sest olid väeosa territooriumilt omavoliliselt lahkunud," teatas kaitsejõudude peastaabi teavitusjuht major Peeter Tali.

... ? ??????? ??? ?? ???????, ????? ??????,

? ?????? ?????, ???? ????? ????? ?? ????,

? ??????? ????, ? ????? ???? ?????? ????,

?? ?????? ?????? ????? ?????? ?????.

Käis kärgatus, läks pooleks maa, murd suitseb veel,

käib verepulm, käib sõda julm, on kurjust teel,

kui valgus kaob, must ämblik nurgas võrku seab,

siis Öine Vahtkond kurjusega võitlust peab.

See on Vene vampiirifilmi "Öine vahtkond" tunnuslaulu refrääni tekst. Film ise on üks Venemaa kinode viimaste aastate suuremaid kassahitte. Eesti Notšnoi Dozor ennast sellega ei samasta. Kuid edukas kaubamärk teeb oma töö ? noored tunnevad Dozoris ära "tumedate jõududega võitlejad", need, kellest räägib film.

"Konflikti oleks olnud võimalik vältida," leiavad Dozori aktivistid. "Kui Tallinna linnavõimud oleksid andnud eestlastele loa pidada 9. mai piketti kus iganes, aga mitte sellel päeval Tõnismäel. Siis ei oleks midagi juhtunud."

... 10. mail ilmusid venekeelsesse Delfisse kaks kommentaatorit varjunimedega "šved" ja "realnõi". Nemad olid esimesed, kes käisid välja monumendi kaitsmise idee.

Väljavõtteid Notšnoi Dozori avalikust pöördumisest

Me ei ole ühegi partei liikmed ega täida kellegi tellimust. Meil puudub organisatsiooni struktuur ja püsiv koosseis. Me ei saa rahalist toetust ei parteidelt ega finantsorganisatsioonidelt. Me valvame mälestusmärki vabatahtlikult ja tasuta. Meie juurde ja meile appi võib tulla igaüks, kes on häälestatud rahumeelselt ja dialoogile avatud.

Me ei ole agressiivne noorterühmitus ja me ei ole Eesti omariikluse vastased. Me oleme veendunud, et igasugustele vandalismiaktidele tuleb astuda vastu seaduslike meetoditega, ja sellepärast vastame me kõikidele võimalikele provokatsioonidele üksnes rahumeelsete meetmetega.

Meie jaoks on äärmiselt kurvastav, kui provokaatorid peidavad ennast Tõnismäel meie kodumaa – Eesti riigilipu taha, näidates sellega üles ilmset lugupidamatust meie ühise riigi sümbolite vastu.

President Arnold Rüütel tegi tekkinud konfliktsituatsiooni lahendamiseks ettepaneku moodustada komisjon. Me oleme valmis selle komisjoni töös osalema, ja sooviksime seda teha.

Me jätkame öist vahtkonda Tõnismäe ausamba juures seni, kuni ühiskond ja võimud on jõudnud Pronkssõduri suhtes kokkuleppele.

Me oleme Eesti ja Euroopa elanikud. Meie soov on elada rahus, vastastikuses mõistmises ja austuses selle maa vastu.

NOTŠNOI DOZOR

Miks on pronkssõduri teema tähtis?

Tuleval aastal on Riigikogu valimised. Alanud on äge rebimine nii eestlaste kui ka venelaste häälte pärast. Igal nädalal lisandub venelastest kodanikke ja nende hääl on kaalukam kui eales varem.

Kuidas jagunevad parteide toetajad?

Ekspressi käsutuses on ühe suure erakonna tänavu märtsis tellitud üle-eestilise küsitluse tulemused. Muu hulgas küsiti, kas pronkssõdur tuleks Tõnismäelt ära viia.

Kuju teisaldamist nõudsid kõige rohkem sotside (52 protsenti) ja Isamaaliidu (50 protsenti) valijad. Tunduvalt maha jäid Reformi (38 protsenti), Res Publica (32 protsenti) ja Rahvaliidu (30 protsenti) toetajad.

Keskerakonna pooldajatest pidas kuju kolimist vajalikuks kõigest 19 protsenti.

Mida kardab Savisaar?

Kui kuju ära viiakse, võivad arvukad Keskerakonna venekeelsed toetajad partei hüljata.

Kes venelaste hääled üles korjaks?

Maardu linnapea Georgi Bõstrov. Ta kuulub endisesse Eesti Ühendatud Rahvaparteisse, mis võttis endale mõne kuu eest uue nime – Konstitutsioonierakond. Kui kuju minema veetakse, saaks ta ainulaadse võimaluse kerkida esile venelaste arvamuse liidrina.

Bõstrov on üritanud korduvalt poliitikas suuremat hüpet teha. Europarlamendi valimistel tabas teda ebaõnn.

Kuidas mõjutab see eestlaste hääletamist?

Tänu Isamaa ja Res Publica ühinemisele on tekkinud võimalus ümber jagada rahvuslike vaadetega eestlastest valijate turg. Algatust üritas haarata peaminister Andrus Ansip, nõudes kuju eemaldamist.

Kas tekib uus Eesti rahvuslik partei?

Jah, lähemal ajal on oodata uue rahvusradikaalse partei teket. See on partei, kelle vaatepunktist Isamaaliit ja eriti Res Publica on jõuetud. Ninameesteks võivad saada Jüri Liim, Aleksander Einseln ja Tiit Madisson.

Mis saab pronkssõduriga edasi?

Seda ei oska ennustada mitte keegi. Kas venelased oleksid näiteks nõus monumendi viisaka teisaldamise ja uuestipüstitamisega mõnes neile sobivas kohas? Uued meeleavaldused on mõlemalt poolt tulekul.

Mida see tähendab?

Poliitilised meeleavaldused muutuvad Eestis tavaliseks. Eesti riik peab õppima nendega elama. Hambapastat tuubi tagasi ei aja.

Imelik pole mitte inimeste tulek tänavatele meelt avaldama, vaid see, et midagi sellist pole juba aastaid toimunud. Kes ütles, et poliitika ei paku rahvale huvi?

Argo Ideon, Tarmo Vahter