Andres Raid meenutab: “Omal ajal Jüri ­Liimi poolt algatatud liikumine “Genf 49” sai alguse juba vene okupatsiooni ajal. Liikumisest osavõtnute tahe oli selline, et kui Eesti iseseisvub, siis tunnistatakse okupatsioon kuritegelikuks ja võetakse vastu ka vastavad seadused.”


Kohtu poole pöördumine selles asjas sai võimalikuks alles pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga, millega seoses muudeti ka Eesti Põhiseadust. See omakorda tähendab, et Euroopa Liidu õigusaktid muutusid Eesti suhtes ülimuslikuks ja on vastuvaidlematuks  täitmiseks.


Nende hulgas peab Andres Raidi kinnitusel täitma ka Genfi (IV) konventsiooni, mille kohaselt on okupeeriva riigi tegevus okupeeritud territooriumil ja nende isikute võtmine oma sõjaväkke sõnaselge repressioon ja rahvusvahelise õiguse raske rikkumine. Raid leiab, et Genfi konventsiooni tuleks rakendada ka nende suhtes, kes olid sunnitud minema oma tahte vastaselt Nõukogude armeesse. Sellest kõrvalehoidumine oli toona raske riiklik kuritegu.


Arusaamatul põhjusel on Genfi konventsioon aga siiani ametlikult eesti keelde tõlkimata.


Nõukogude armee viis Raidi Egiptusesse


Andres Raid kirjeldas oma kaebuses Tallinna Halduskohtule, kuidas teda tema tahte vastaselt sunniti kaks aastat teenima okupeeriva riigi sõjaväes ehk Nõukogude armees ning viibima ka Egiptuse territooriumil ajal, mil toimus relvakonflikt Egiptuse ja Iisraeli vahel. Kohtus ütles Raid: “Minu suhtes on pandud toime samasugune rikkumine kui nende suhtes, kes olid küüditatud.


Okupeerinud riik on okupeeritud territooriumil sundinud isikuid sõjaväkke. Kui isik on represseeritud, siis peavad olema samad võrdsed alused.”


Kaval Raid saatis hagi ette valmistades vabariigi presidendile, Riigikogule, põhiseaduskomisjonile ja Vabariigi  Valitsuse kantseleile küsimused, kas nõukogude ajal oli tegu okupatsiooniga. Igalt poolt, välja arvatud Presidendi kantseleist, sai ta selgesõnalise vastuse, et jah, on küll.


Tahab saada võrdselt koheldud



Kohtunik küsis Raidilt, miks peaks ülekohtu heastama Eesti, kuigi ju hoopis Nõukogude Liit kui okupeeriv riik sundis isikuid oma sõjaväes teenima. Raid vastas, et ülekohut ei ole tunnistanud ka endine Nõukogude riik, küll on Eesti võtnud endale võimaluse tunnistada represseerituks need isikud, kes ülekohtu all kannatasid.


Ehkki Raid rõhutas, et tema jaoks on küsimus eeskätt põhimõtteline, avaldas Sotsiaalministeeriumi esindaja Reet Kodu arvamust, et tema meelest soovib Raid represseeritu staatust sellepärast, et saada teatud toetust.


Kohtu küsimusele vastas Raid: “Jah, soovin saada võrdselt koheldud, kuid materiaalne külg ei ole niivõrd oluline.”
Murtud Rukkilille märgi all
  • Märgi kandmise õigus on represseeritul ja represseerituga võrdsustatud isikul.  
  • Represseeritud isikule hüvitatakse sotsiaalministri määrusega kehtestatud määras, tingimustel ja korras: eriarstiabi tervishoiuteenuse osutajatele tasutud visiiditasu; ambulatoorseks raviks vajalike retseptiravimite ostmiseks tasutud summa; taastusravi tuusiku maksumus, kui isikule on määratud vanaduspension; meditsiiniliste abivahendite ostmiseks ja hambaraviteenuste eest tasutud summa.
  • Represseeritul ja represseerituga võrdsustatud isikul on represseeritu tunnistuse ettenäitamisel õigus tasuta külastada üldlaulupidu ja üldtantsupidu ning koolinoorte laulu- ja tantsupidu; tasuta külastada riigimuuseume; tasuta tegelda harrastuspüügiga ning neil on õigus kuni 50protsendilisele sõidusoodustusele ühistranspordis.