26.06.2009, 00:00
Nõukogude armees teeninud eestlastele represseeritu staatus!
Tuntud ajakirjanik Andres Raid võitleb Nõukogude armees teenima sunnitud eestlastele represseeritu staatuse andmise eest. Represseeritutel on õigus kuni 50protsendilisele sõidusoodustusele ühistranspordis ja mitmetele tervisehüvitistele.
Möödunud nädalal toimus Tallinna Halduskohtus istung, mille
aluseks oli Andres Raidi hagi sotsiaalministeeriumi vastu. Raid nõuab
Genfi konventsioonist lähtuvalt enese represseerituks tunnistamist ja
sellega kaasnevaid represseeritutele suunatud hüvitisi
sotsiaalministeeriumilt.
Andres Raid meenutab: “Omal ajal
Jüri Liimi poolt algatatud liikumine “Genf 49” sai alguse
juba vene okupatsiooni ajal. Liikumisest osavõtnute tahe oli selline, et
kui Eesti iseseisvub, siis tunnistatakse okupatsioon kuritegelikuks ja
võetakse vastu ka vastavad seadused.”
Kohtu poole
pöördumine selles asjas sai võimalikuks alles pärast
Eesti liitumist Euroopa Liiduga, millega seoses muudeti ka Eesti
Põhiseadust. See omakorda tähendab, et Euroopa Liidu
õigusaktid muutusid Eesti suhtes ülimuslikuks ja on
vastuvaidlematuks täitmiseks.
Nende hulgas peab Andres
Raidi kinnitusel täitma ka Genfi (IV) konventsiooni, mille kohaselt on
okupeeriva riigi tegevus okupeeritud territooriumil ja nende isikute
võtmine oma sõjaväkke sõnaselge repressioon ja
rahvusvahelise õiguse raske rikkumine. Raid leiab, et Genfi
konventsiooni tuleks rakendada ka nende suhtes, kes olid sunnitud minema oma
tahte vastaselt Nõukogude armeesse. Sellest kõrvalehoidumine oli
toona raske riiklik kuritegu.
Arusaamatul põhjusel on Genfi
konventsioon aga siiani ametlikult eesti keelde tõlkimata.
Nõukogude armee viis Raidi Egiptusesse
Andres Raid kirjeldas oma kaebuses Tallinna Halduskohtule, kuidas teda tema
tahte vastaselt sunniti kaks aastat teenima okupeeriva riigi
sõjaväes ehk Nõukogude armees ning viibima ka Egiptuse
territooriumil ajal, mil toimus relvakonflikt Egiptuse ja Iisraeli vahel.
Kohtus ütles Raid: “Minu suhtes on pandud toime samasugune rikkumine
kui nende suhtes, kes olid küüditatud.
Okupeerinud riik on
okupeeritud territooriumil sundinud isikuid sõjaväkke. Kui isik on
represseeritud, siis peavad olema samad võrdsed alused.”
Kaval Raid saatis hagi ette valmistades vabariigi presidendile, Riigikogule,
põhiseaduskomisjonile ja Vabariigi Valitsuse kantseleile
küsimused, kas nõukogude ajal oli tegu okupatsiooniga. Igalt poolt,
välja arvatud Presidendi kantseleist, sai ta selgesõnalise vastuse,
et jah, on küll.
Tahab saada võrdselt
koheldud
Kohtunik küsis Raidilt, miks peaks
ülekohtu heastama Eesti, kuigi ju hoopis Nõukogude Liit kui
okupeeriv riik sundis isikuid oma sõjaväes teenima. Raid
vastas, et ülekohut ei ole tunnistanud ka endine Nõukogude riik,
küll on Eesti võtnud endale võimaluse tunnistada
represseerituks need isikud, kes ülekohtu all kannatasid.
Ehkki Raid rõhutas, et tema jaoks on küsimus eeskätt
põhimõtteline, avaldas Sotsiaalministeeriumi esindaja Reet Kodu
arvamust, et tema meelest soovib Raid represseeritu staatust sellepärast,
et saada teatud toetust.
Kohtu küsimusele vastas Raid:
“Jah, soovin saada võrdselt koheldud, kuid materiaalne külg
ei ole niivõrd oluline.”
Murtud Rukkilille märgi all
- Märgi kandmise õigus on represseeritul ja represseerituga võrdsustatud isikul.
- Represseeritud isikule hüvitatakse sotsiaalministri määrusega kehtestatud määras, tingimustel ja korras: eriarstiabi tervishoiuteenuse osutajatele tasutud visiiditasu; ambulatoorseks raviks vajalike retseptiravimite ostmiseks tasutud summa; taastusravi tuusiku maksumus, kui isikule on määratud vanaduspension; meditsiiniliste abivahendite ostmiseks ja hambaraviteenuste eest tasutud summa.
- Represseeritul ja represseerituga võrdsustatud isikul on represseeritu tunnistuse ettenäitamisel õigus tasuta külastada üldlaulupidu ja üldtantsupidu ning koolinoorte laulu- ja tantsupidu; tasuta külastada riigimuuseume; tasuta tegelda harrastuspüügiga ning neil on õigus kuni 50protsendilisele sõidusoodustusele ühistranspordis.