Selle operatsiooniga tipnes jaanuaris algatatud kriminaalasi. "Kui see toiming edukalt lõppes, olid olulised tõendid süüdistuse jaoks koos," räägib riigiprokurör Laura Vaik, kes kahtlustab Harju maakohtus ligi 15 aastat töötanud Šuvalovit 1,1 miljoni krooni suuruse altkäemaksu nõudmises kohtualuselt.

Miks pani Ardi Šuvalov kaalule oma hea nime, karjääri ja pensioni ning küsis altkäemaksu? Ekspress otsis vastust õigusemõistjate tsunfti diskrediteerinud mehe minevikust. Selgub, et see sisaldab mitmeid pikantseid episoode.

Spekulandi imeline pääsemine

Noorpõlves elas Ardi Šuvalov Pelgurannas praeguse Sõle tänava kandis. Käis 7. keskkoolis. Et tema lõputunnistuse keskmine hinne oli 3,5 ja järjekorras esimesel sisseastumiseksamil, ajaloos, sai ta kohe hindeks kolme, tõstis ta paberid õigusteaduskonnast ümber vene filoloogiasse.

Loengutes käimisest märksa põnevam ja tulusam oli stipendiumilisa teenida nn Viru ärikana. Koos Šuvaloviga ostsid raudeesriide taha eksinud turistidelt defitsiitset lääne nodi (eeskätt teksasid ja botaseid) ning valuutat kokku tema koolivennad Viktor Turkin ja Indrek Mandre. Esimene töötab praegu juristina, teine sai tuntuks ägeda tüli tõttu maksuametiga.

Tudengid kasutasid staažikamate konkurentide ees nutikat nippi. Tänu sissekirjutusele Tartus (mis siis, et ülikooli ühiselamus) õnnestus neil tihti üürida hotellituba Olümpias või Virus (teleriga kaheksa rubla öö ja telerita kuus rubla öö). "See tähendas teatud kaitset. Sind ei saanud hotellist välja visata," räägib üks asjaosaline. Teised "ärikad" hiilisid samal ajal väljas, kilekotid näpus.

Teenistus, mis tollase mõõdupuu järgi oli üpris korralik, pidutseti maha. Eeskätt Šuvalov ja Mandre olid napsu- ja naljamehed. Üks nende vempe oli mängida kohalikele naistele hotellis elavaid väliseestlasi. Mitmedki kursusekaaslased said neilt oma esimese paari kivipesuteksasid.

1983. aastal juhtus Olümpias intsident, mis oleks noore Šuvalovi karjäärile eos kriipsu peale tõmmanud. Miilits tabas ta "välismaalast tülitamas" ja üliõpilane veetis öö soolaputkas. Lisaks teksapükstele leiti tema juurest 1000 Soome marka, mis andis alust kahtlustada teda "ebaseaduslikus valuutaoperatsioonis", nagu seda sõnastas tollane koodeks.

Lugu võinuks lõppeda isegi trellide taha sattumisega, aga imekombel ei visatud Šuvalovit isegi ülikoolist välja. Ühe versiooni kohaselt tuli 19aastane noormees lagedale legendiga, et keegi rootslane andis talle purjuspäi suurema summa hoida. Rootslane leiti hiljem surnult ega saanud juttu kinnitada ega kummutada.

Võib vaid oletada, kas ja kes andis Šuvalovile hüva nõu pahandus surnud välismaalase kaela ajada, aga pool aastat hiljem abiellus ta kuulsa advokaadi Bernhard Jakobsoni tütre Tiinaga. Sestpeale jäi Šuvalovil katki ka Virus käimine.

Kui Ardi sai kutse punaarmeesse, sokutas äi ta soojale kohale. Keeleteaduskonnast juura kaugõppesse üle läinud noormehest sai tõlk sõjaväeprokuratuuris Tallinnas. Abielu Tiinaga pidas paraku vastu kõigest kolm aastat ja lõppes lasteta.

Kroonust tulles läks Šuvalov kaugõppest üle päevasesse õppesse. Kursusel kohtas ta oma järgmist naist Evat, kellega abiellus 1989. aastal. Seekord oli Ardi äi veelgi mõjukam – tollane siseminister Marko Tibar. Pärast õigusteaduskonna lõpetamist aastal 1990 sai Ardi varsti tööle kohtusse ja Eva Tibar-Šuvalov advokatuuri liikmeks.

Eesti kohtunik Soomes maasikal?

Tema nime määrinud nn Kakumäe Võrkude juhtumiga puutus Šuvalov esimest korda kokku 2,5 aastat tagasi. Kõik Tallinna linnakohtu kohtunikud taandasid end 2003. aasta sügisel juhtumi arutamisest, sest üks kohtualune, endine kaitsepolitsei komissar Priit Tikerpe on tänini kohtunik Merle Partsi abikaasa.

Pärast eksirännakuid kohtusüsteemis maandus kriminaalasi Harju maakohtus Šuvalovi laual. Kõlakad, et Šuvalov võtab altkäe, ringlesid aastaid ning on pärast tema kinnivõtmist tuult tiibadesse saanud. Üks ülikoolivend pihib, et küsis paari aasta eest oma klienti kaitstes Šuvalovilt abi – ega sõbrast kohtunik ei saaks asja oma menetlusse võtta –, kuid too ei läinud liimile, rääkimata raha küsimisest.

Ühe teooria kohaselt võivad inetute kuulujuttude taga olla advokaadid, kes tüssavad oma kliente. Nähes, et kohtuasi kaldub soovitud suunas, küsivad nad kliendilt raha juurde ettekäändega, et see läheb kohtuniku "määrimiseks".

Suurt jõukust ei paistnud Ardi Šuvalovi elus kuskilt. Tema esimene auto kohtunikuna oli Lada 08. Aastal 1991, rublaaja lõpus, küsis kohtunik Šuvalov suvel neli kuud palgata puhkust ja sõitis Soome tööle. Kohtumajas ringleb jutt, et ta korjas maasikaid! Sõpradele väitis mees, et oli hoopis transporttööline ja sõitis laos kahveltõstukiga.

Šuvalovi järgmine sõiduriist oli igal juhul juba BMW. Tema naise büroo aruanded näitavad tagasihoidlikku käivet ja pisikest kahjumit. Šuvalovi viimane auto on Hyundai mahtuniversaal.

Suur "praagi" protsent

Kõrvalt vaadates elasid kaht last kasvatavad Šuvalovid nagu keskmine Eesti pere. Kahetoalisest kohtuniku ametikorterist Lasnamäel koliti Mustamäele kolmetoalisse. Kolm aastat tagasi müüsid nad korteri ja Rannamõisas asuva suvila ning ostsid räämas fassaadi, aga hea asukohaga majja Tallinna kesklinnas neljatoalise korteri.

Eranditult kriminaalasjadega tegelnud kohtunikuna oli Šuvalov pigem keskpärane ja tegi suhteliselt palju praaki. Ligi viis aastat tagasi kandideeris ta Ringkonnakohtusse, kuid saatuslikuks sai muu hulgas suur hulk Šuvalovi otsuseid, mis järgmises kohtuastmes ära muudeti või lausa tühistati.

Šuvalovi kuulsaim protsess oli 14 kaitseväelase uppumisega lõppenud Kurkse tragöödia. Šuvalov mõistis rühmaülem Jaanus Karmile võimu kuritarvitamise eest neli ja pool aastat. Teise astme kohus kvalifitseeris süüteo ümber ja mõistis karistuseks ühe aasta. Lõpuks andis president Karmile armu.

Kulukaid või ekstravagantseid hobisid, pahedest rääkimata, ei tea keegi Šuvalovi tuttavatest nimetada.

Šuvalov seni vaikib

Šuvalovit kahtlustatakse selles, et ta küsis altkäemaksu, mille eest lubas langetada õigeksmõistva otsuse kohtuasjas, milles on süüpingis ärimees Andres Davõdov, kaitsepolitsei endine kõrge ametnik Priit Tikerpe ja endine abilinnapea Vladimir Panov.

Davõdov oli kuuldavasti see, kes altkäemaksust Kapole teatas. "Mina kui Eesti riigi seaduskuulelik kodanik juhindun seadustest," ütleb Davõdov. "Et ma olen Šuvalovi menetluses olevas asjas kahtlusalune ja teises ilmselt tunnistaja, on mul kohustus mitte esineda kommentaaridega menetluse jooksul."

"Esimene signaal altkäemaksu küsimise kohta tuli juba möödunud aastal," täpsustab üks asjaosaline. "Mõistagi ei küsinud Šuvalov raha ise ja otse, vaid vahendaja kaudu." Ehkki prokuratuur räägib avalikkusele ühest miljonist, oli mitme asjassepühendatu sõnul algul juttu koguni viiest miljonist (!) kroonist, mis pidi jagunema mitme osalise vahel. Prokurör Vaik nimetab legendi viiest miljonist valeks.

Pistiseskandaalis on veel mitu imekspandavat tõika. Prokurör Vaik rõhutab, et raha nõudis Šuvalov ise. Šuvalov on esimese astme kohtunik. Teda võib küll mõjutada, aga eeldatavasti oleks prokurör iga tobedavõitu otsuse edasi kaevanud ja järgmise ringi kohus selle tühistanud. Altkäemaksu andmine esimese astme kohtunikule tundub mõttetu.

Teisalt – milline oli kohtualuste huvi Šuvalovit "kõrvetada"? Kohtuniku kõrvaldamine tähendab neile protsessi algusesse kerimist. Praegu on prokuratuur seisukohal, et protsess ei aegu, vaid läheb uue kohtuniku kätte. "Olen ka kuulnud jutte, et kogu Šuvalovi asi oligi, et Tikerped päästa. Olen veendunud, et need vandenõuteooriad paika ei pea," nendib Laura Vaik.

Enne kui Vaik oma kaardid avab, ei saa üldsus teada, kuidas sattus operatsioonis altkäemaksukulleriks Šuvalovi ülikoolivend Martin Napa. "Selge, et me suvalise inimese peale ei mängi. Et vaatame, kas kohtunik võtab või ei võta altkäemaksu," nendib Vaik, kelle sõnul oli Šuvalov "hirmus ettevaatlik".

39aastane Napa, endine teede- ja sideministeeriumi jurist ja kinnisvaraärimees, on viimasel ajal silma paistnud rohkem kirjanikuna, kes üllitab müstika ja filosoofia sugemetega raamatuid. Ta ei kommenteeri Ekspressile oma rolli skandaalis.

Šuvalovit hoiti kinni ööl, kuni otsiti läbi tema kodu ja töökoht. Mehe sisulisi selgitusi pole seni keegi kuulnud. Läinud nädalal teatas diskrediteeritud kohtunik Ekspressile, et läheb korralisele lõikusele ja annab usutluse pärast seda. Sel teisipäeval tõi ta ettekäändeks, et enne prokuratuuris ütluste andmist pole paslik avalikkuses esineda. Ta ei ütle avalikkusele isegi – olen süütu!

Skandaal skandaali otsa

Ardi Šuvalovi altkäemaksuafäär pole kaugeltki esimene skandaal, mis võrsub ühest ja samast kriminaalasjast:

?  Välklampide sähvides ja kaamerasurina saatel viidi 2003. aasta kevadel kohtusse tollane abilinnapea Vladimir Panov. Peale tema võeti vahi alla endine kaitsepolitsei asedirektor ja kohtunik Merle Partsi mees Priit Tikerpe ja mitmes segases ning kirglikus afääris figureerinud ettevõtja Andres Davõdov.

? Kõik kolm on olnud Tallinnas Kakumäel vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitrasse haldava OÜ Kakumäe Võrgud juhatuses. Tegu on kuldaväärt äriga, sest firmal on piirkonnas monopol.

? Davõdovit süüdistatakse altkäemaksu andmises abilinnapea Panovile, suures ulatuses Maapangast välja petetud raha omandamises ja pesemises, maksudest kõrvale hoidmises, avaliku korra raskes rikkumises ja laskemoona ebaseaduslikus hoidmises. Tikerped süüdistatakse pistise andmises ja rahapesus. Panovi altkäemaksu võtmises.