iStockphoto

Mitte keegi ei saa süüdistada Sandor ­Liivet jõudeolekus. Eesti Energia juhatuse esimees sähvib ringi nagu välk: elektrituulikud Läänemaale, tuumajaam Leedus, uus õlitehas Narva külje alla, tuumaprojekt Soomes, moodsad elektriplokid Narva jaamadesse, põlevkivikonverents USAs, 650 MW merekaabel Püssi ja Vuosaari vahele, kontsessioonileping Jordaanias...

Kõik need projektid vajavad raha. Meeletult raha. Mitte miljoneid kroone, kümneid miljoneid kroone ega sadu miljoneid kroone, vaid kümneid miljardeid kroone.

Ainuüksi Narva jaamadesse planeeritavate uute plokkide puhul rehkendab Liive, et üks MW võimsust maksab poolteist miljonit eurot. Ühe agregaadi võimsus on 300 MW ja katlaid tuleb kaks. Kogumaksumus on seega 14 miljardit krooni!

Teine oluline projekt on uue õlitehase ehitamine. Mõne aasta pärast tahab firma katta kogu Eesti vedelkütusevajaduse. 

Liive on teinud Eesti Energiast ettevõtluse kroonijuveeli, mille üle peaks uhkust tundma iga eestlane. Firma nõukogule esitatud paberid näitavad, et Liive nelja-aastase võimuperioodi jooksul on Eesti Energia väärtus kasvanud 12,7 miljardilt kroonilt 21,3 miljardi kroonini. Ka investeerimispank GILDi koostatud saja kõige väärtuslikuma ettevõtte edetabelis sai Eesti Energia esikoha. 

Kuid isegi nii võimas ettevõte vaevleb rahanäljas.

Eesti Energiat kureeriv majandusminister ­Juhan Parts moodustas firma rahastamise tarbeks erikomisjoni. Komisjon pidas viimase istungi sel teisipäeval ja loodab paberid ettepanekutega valmis saada reedeks. Sel juhul arutab valitsus Eesti Energiale raha hankimisest juba tuleva nädala neljapäeval toimuval kinnisel nn kabinetiistungil.

Komisjoni juhi, majandusministeeriumi asekantsleri Ahti Kuningase sõnul vaagis komisjon kõikvõimalikke rahastamisvariante. 

Mõni neist langes kohe välja. Näiteks see, et Eesti Energia võtab laenu juurde. Firma suhted pankadega on küll head, reiting samal tasemel Eesti riigi omaga, kuid ettevõttel on juba kaelas laene rohkem kui viie miljardi krooni eest. Pärast ettevõtte dividendidest tühjaks pigistamist ei vasta laenu/omakapitali ja muud suhted peagi enam pankade nõuetele. 

Rämpsvõlakirjade turul osalemine pole aga tõsine variant.

Samuti ei tule kõne alla nn strateegilise investori otsimine. Valus kogemus NRGga on hästi meeles nii eestlastel kui võimalikel investoritel. Pealegi tahavad suurinvestorid ettevõtet kontrollida, kuid Eesti riigil pole mingit tahtmist oma kõige väärtuslikumat ettevõtet käest ära anda.

Välja langes ka võimalus, et investoreid otsitakse eraldi mõne tütarfirma, näiteks Narva uue õlitehase jaoks. Tolle tehase ehitamine on nii kallis, et vajaliku summa kokkusaamiseks peaks Eesti Energia loobuma enamusosalusest tehases. 

Samas peab Liive õlitootmist eriti väärtuslikuks, sest see on palju kasulikum kui põlevkiviga elektrijaamade kütmine. Praegu meenutab Ida-Virumaa paljudele eestlastele ülessongitud kuumaastikku, kuid esimeses wabariigis nimetati sama piirkonda hellitades Eesti õliväljadeks. 

Otsuseid paari-kolme aasta võrra edasi lükata ei saa, sest Liive kinnitab: "Rahavajadus on reaalne!" Kui firma jätkaks praeguseid investeerimiskavasid ja raha juurde ei saa, siis jookseks ta aastaks 2013 kinni. 

Valitsusele esitab komisjon kaks rahastamisvarianti. Üks neist on täiendavate aktsiate väljalaskmine ja nende müümine tuleval aastal börsi kaudu erainvestoritele.

Selline skeem tähendaks, et kogu hangitav raha jääb Eesti Energiale.

Eesti riik ei müüks maha mitte ühtegi talle kuuluvat aktsiat. Riigile ei teki seega täiendavat tulu, kuid ka mitte mingit lisakulu.

Komisjon rehkendas, et erakapitalile võiks müüa kuni kolmandiku firmast. See tooks firmasse 6-8 miljardit krooni.

Pärast seda saab ettevõte laenu juurde võtta, sest siis on tema omakapital piisavalt tugev.

Muidugi on see Sandor Liivele meelepärane variant. Liive unistas Eesti Energia börsileviimisest juba siis, kui töötas Eesti Energia finantsdirektorina, ja unistab ka praegu. 

Me kohtume esmaspäeva õhtul elektrifirma peamaja nõupidamiste toas. Liive juustesse on lisandunud halli ja ta on selgelt väsinud olekuga. Tema selja taga seinal ripuvad kaks jutumulli: "Jutus peab iva olema" ja "Lubaduste pidamine on auasi".

Liive räägib, et ta ei uskunud, et isegi selline riigikapitalismi kants nagu Prantsusmaa viib oma elektriettevõtte börsile. Praegu on aga 13 protsenti EDFist börsil kaubeldav.

Kõige värskem uudis tuleb Poolast. Sel reedel algab börsil sealse elektrifirma Polska Grupa Energetycna aktsiatega kauplemine.

"Tänu turgude taastumisele ning energeetikasektori populaarsusele on 2010. aasta börsil noteerimiseks tõenäoliselt perspektiivikas ajahetk", räägib Liive ees laual lebav kaust "Ülevaade EE võimaliku börsil noteerimis argumentdest".

Näiteks Deutsche Bank peab Euroopa kommunaalteenuste sektorit heaks investeerimisvalikuks. Positiivselt näeb oma analüüsides lähitulevikku ka Citigroup. BofA Merrill Lynchi fondijuhtide küsitlus näitas viimase kolme aasta kõrgeimat taset valmiduses võtta riske. Jne.

Eesti Energia pole enam niivõrd strateegiliselt tähtis ettevõte nagu mõned aastad tagasi, kui riik seda kiivalt endale hoidis. Aastaks 2013 muutub elektriturg vabaks ja iga eestlane võib osta elektrit sealt, kus tahab. Hinda hakkavad poliitikute asemel määrama turujõud.

Börsile minekul on mitmeid häid külgi. Niigi hädas riik ei pea oma raha mängu panema ja sellega riskima. Eestisse voolab taas välisinvesteeringuid. Suur osa miljarditest kulutatakse Ida-Virumaal. Tootmine muutub keskkonnasõbralikumaks. Varustuskindlus kasvab. Ettevõtte muutub läbipaistvamaks. 

Tallinna börs saab uue hingamise. Eestlastel tekib pärast Hansapanga ja telekomi väljaostmist taas uus asjalik investeerimisvõimalus. Ka pensionifondid saaksid siit kasu lõigata.

Eesti Energial on ette näidata kaks edulugu. Esiteks hoogne laienemine Soome, Leedu ja Läti turule. Ühel nõukogule esitatud slaidil on karikatuur Läti lehest Dienas Bizness, kus mees küsib naiselt: "Kuhu sa lähed? Ära jäta mind maha!" Naine vastu: "Naabermajja eestlase manu. Ta pakub odavamalt, tuleb kokku hoida." Ja koer lisab: "Ja telekat vaatame ka seal!"

Teine edulugu on ainulaadne oskus töödelda põlevkivi. Näiteks põlevkiviõli toodetakse veel Brasiilias, Hiinas ja Eesti firmas VKG. Kuid Eesti Energia tehnoloogia on ainulaadne, sest ei kasuta soojuskandjana mitte gaasi, vaid kuuma tuhka. Kui juunis käisid Tallinnas peetud üleilmse põlevkivisümpoosiumi osalejad ekskursioonil Narva õlitehases, pidid Eesti Energia töötajad eriti hoolikalt jälgima hiinlasi, sest nood proovisid igal võimalikul juhul uttegeneraatorite sõlmi pildistada.

Oma tehnoloogiat kavatseb Eesti Energia kasutada Jordaanias, kuid huvi tunnevad juba ka jänkid ja kasahhid.

Pöördun paari investeerimispankuri poole. "Oleme Eesti Energia aktsiakapitali laiendamise ja börsil noteerimise osas positiivsel seisukohal," teatab Peter Priisalm Avaronist. "See muudaks  Eesti energiapoliitika avatumaks ning tõmbaks rohkem üldsuse tähelepanu nendele valikutele, mis Eesti ees energiapoliitika alal seisavad."

"Energiasektor seisab silmitsi rea oluliste väljakutsetega. Näiteks kütusehindade kõikumine, energiaallikate mitmekesistamine ja kõrgendatud nõuded rohelise energia tootmisele. Turupõhised ettevõtted suudavad muutustele kiiremini reageerida ja vajadusel täiendavat kapitali kaasata. Börsiettevõttena oleks Eesti Energia teistele Balti- ja Põhjamaade ning ka muu maailma energiafirmadele veelgi tõsiseltvõetavam partner uute koostööprojektide läbiviimisel ja ka energiapoliitikas kaasarääkimisel," usub GILDi juht Rain Tamm. 

Kuid kolmandiku börsileviimisel on ka hädad. 

"See 30 : 70 suhe on selline imelik vorm. Pole päris eraettevõte ja päris riigi oma ka mitte," ütleb Priit Perens, kes varem töötas NRG heaks, praegu aga juhib Swedbanki Eesti haru. 

Ta lisab, et investoreid muudab ettevaatlikuks Eesti Energia ähmasevõitu tulevik: "Kas ja millisel moel jääb alles põlevkivienergeetika?" 

Kindlasti peaks rääkima ka tuumajaamast, sest nii suuri projekte valmistatakse ette vähemalt kümme aastat. Kuid pole võimatu, et tuumajaama tarbeks loob Eesti riik eraldi firma.

Teist suurt vastuseisu on oodata poliitikute poolt. 

Valitsusjuht Andrus Ansip on muidugi börsileminekuga päri. Ta ütles juba mulle, et see firma on nii hea, "et osta või ise". Ka IRLi juht Mart Laar pooldab avalikult börsiideed.

Kuid Eestis valitseb vähemusvalitsus. Üks mu tuttav Riigikogust pahvatas börsileminekust kuuldes kohe, et see toob kaasa parlamendis valitsuse usaldushääletuse. 

Kusjuures Rahvaliidu üks värvikamaid figuure Janno Reiljan on juba avalikult välja öelnud, et ei poolda börsile viimist, sest börsikapital on liiga kallis kapital.

Sisuliselt riskib Ansip börsiplaani valides omaenda võimule jäämisega.

Komisjoni teine variant on, et vajaliku raha paneb Eesti Energiasse riik.

Vabu summasid riigil võtta ei ole, stabiliseerimis- ega muid reserve selleks kasutada ei tohi. Kuid riik saab anda välja võlakirju ja nende kaudu hangitud raha Eesti Energiasse investeerida. 

Kuna tegemist on nn finantseerimistehinguga, siis ei mõjuta see eelarve tasakaalu, mida eurot jahtiv valitsus hoolikalt jälgib. 

See oleks poliitiliselt kindlasti rahulikum otsus.

Ahti Kuningas ei ütle, kumba varianti tema eelistab. Ametnikuna teeb ta tööd, head nõuandjad pakuvad vaid võimalused välja, otsuse langetavad ministrid ise.

Kuningas märgib üksnes, et "kui näiteks õlitööstus läheb käima nii nagu loodetud, siis oleks riigil mõistlik sinna kapitali panna. Aga me ei tea, kas ta läheb käima. Me ei tea isegi seda, milline on nafta hind kolme aasta pärast. Ja seepärast saaks riik Eesti Energia börsile viimisega võimalike investeeringute riski jagada."

Ajalootund

  • NRG tehing 
    Toomas Hendrik Ilves ja teised poliitikud uskusid 90ndatel, et Eesti julgeoleku kindlustab Narva elektrijaamade müük ameeriklastele. Kõnelused firmaga NRG olid pikad ja vaevarikkad. Tehing kukkus läbi, kui pärast 2001. aasta terrorirünnakuid ­Ameerikale keeldusid pangad NRG-le laenu andmast.
  • Lumani idee: jaamad eestlastele!
    Suvel 1997 tegi kaubandus-tööstuskoja president Toomas Luman vastukaaluks NRG-tehingule ettepaneku, et Eesti paarsada suuremat ettevõtet moodustavad Narva jaamade erastamiseks ühise investeerimisfirma. Ideest ei tulnud midagi välja.
  • Atoneni lammutusplaan
    Aastal 2004 soovis majandusminister Meelis Atonen firma tükkideks lüüa. Ta astus aga enne tagasi, kui plaan kuju võtma hakkas. 
  • Börsiplaan 2008
    Valitsus arutas Eesti Energia investeerimiskava mullu oktoobris. Ühe variandina oli ette valmistatud börsile minek. Kriipsu tõmbas peale samal ajal hoogustunud globaalne finantskriis.