Nüüd nad võtavad meilt ka vana hea Rootsi aja
Kui läinud aastal ilmus uus Eesti keskaja käsitlus “Eesti ajalugu II”, polnud paljud rahul. Noorema põlve ajaloolaste seisukohad ei vastanud harjumuspärasele ajaloopildile, kus muistne maarahvas astus raudmeeste vastu. Kostis kriitikat, mille võib kokku võtta tõdemusse: nii nad tapsidki meie muistse vabadusvõitluse.
Nüüd tuli trükist “Eesti ajalugu III”. See käsitleb perioodi Vene-Liivi sõjast põhjasõjani ehk laias laastus 16. ja 17. sajandit. Sinna mahuvad nii Liivimaa “kuninga” Magnuse ja Ivan Julma vägiteod kui ka Johan Skytte ja Academia Gustaviana. Ja nagu Rootsi ajast oleks vähe, oli 16.–17. sajandil Lõuna-Eestis veel ka Poola aeg ning Saaremaal Taani aeg.
Raamat on tõesti mahukas, peagu 500 lehekülge. Teoses jätkub eelmisele köitele omane soov näidata ajalugu eri nurkade alt. Eelmine kord tõi see endaga kaasa väite, nagu oleks koos pesuveega välja lennanud ka laps ehk nagu oleks ajalooteaduse moderniseerimisele toodud ohvriks eesti rahva alusmüüdid.
