Ähvardus

Janisel ei lähe mängus nii, nagu ta tahab. See ärritab teda. Aga ta kolab netis edasi. 

Janis on võrdlemisi suurt kasvu, tumedate lühikeste juustega sportlik poiss. Tegeleb tai poksiga, ja kuigi 18 täis, võib vahel käituda ikka veel lapsemeelselt. Annelinna kolmetoalises korteris elab ta koos vanaema ja noorema vennaga. 

Pärast lörri läinud mängu külastab Janis saiti 4Chan.org, mida üks interneti­tuttav talle aasta tagasi tutvustas. Vaatab pilte ja loeb teiste kasutajate üles riputatud postitusi. Kusagil märkab ta erinevatest piltidest kokku pandud montaaži, kus on juttu koolitulistamisest. 

Janisele meenub Ameerika koolitulistaja Cho, kes tappis Virginias 32 koolikaaslast. Ta avab netiteatmiku Wikipedia ning salvestab Cho pildi sealt endale arvutisse. Fotol hoiab Cho, tagurpidi nokkmüts peas, mõlemas käes püstolit. Janis läheb tagasi 4Chan.org saidile ja kirjutab sinna täiesti uue teema. 

Postitus on anonüümne. See läheb Ameerika aja järgi üles 13:46:06. Tartus hakkab kell saama üheksa õhtul.

There hasnt been anyone trying to break Cho´s record lately, so im gonna try tomorrow, cause im sick of my fucking classmates.

im a 10th grader and my dad’s a militarist. Im b4 underage b&.

what im gonna do differently tho is not an hero, cause i wanna see how far this will go and im one curious motherfucker

Janis lisab postitusele Cho pildi. Pilt üleval, kustutab selle oma desktop’ilt ja kolab saidil edasi.

Üsna varsti hakkab foorum elama. Inglise keeles tuleb mitmesuguseid kommentaare, enamik neist mõttetud, mõni ässitab “tee seda”. 

Keegi uurib, kust ta pärit on.

> Op here, forgot to mention im from Estonia, vastab Janis.

Selle peale kirjutab keegi inglise keeles, et kuna neil seal Eestis pole ju relvi, siis tõenäoliselt kasutab koolitulistaja oda…

Lühikese ajaga saab postitus rohkem kui sada kommentaari üle maailma.

Avastus

Samal ajal satub 4Chan.orgi-nimelisele saidile Tallinnas elav ­Rasmus (17). Poiss märkab, et jutt käib Eestist ja jääb foorumit jälgima. 

Kiiresti saadab ta äreva sisuga leiu MSNis oma kahele samuti Tallinnas elavale sõbrale, endisele klassivennale ­Markole (18) ja Andresele (18). Kolmik jälgib üheskoos, mis edasi saama hakkab.

Keegi küsib foorumis eesti keeles, kus täpselt Cho rekordit ületada kavatsetakse.

> Gonna skip 1st lessons, so 10am

>> Tartu Kommerts Gümn, vastab anonüümne postitaja veerand tundi hiljem.

Rasmus paneb tähele, et vastuses on “gümnaasium” ü-tähega. Tegemist peab olema eestlasega, muidu ei saaks ta küsimusest aru. 

Nüüd uuritakse juba nime. Et kui pärast midagi kuulda on, teaks, kellest jutt käib. “Pane pilt endast koos relvaga,” soovitab keegi.

Lõpuks lisab anonüümne postitaja initsiaalid T ja M. Ta annab mõista, et tõenäoliselt pannakse selle vestluse lehekülg varsti kinni.

>I guess I can since this will 404 soon its T and M.

Numbrikombinatsiooniga “404” viitab autor lehekülje sulgemisele, see on tänapäeva veebinoorte seas popp väljend. 

Paari minuti pärast ongi kogu teema foorumist haihtunud. Ilmselt pani välismaine moderaator lehekülje kinni, kuna märkas koolitulistamise ähvardust. 

Andres on aga vestluse salvestanud ja riputab selle oma avalikule Orkuti kontole üles. Et info leviks. Poisile meenub, et tal on Tartus tuttav Henno. Ehk teab ta mõnd Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilast?

Henno kaasab vestlusse Tartu noormehe Argo. Üheskoos hakatakse otsima, kas Kommertsgümnaasiumis võiks käia mõni 10. klassi õpilane, kelle initsiaalid oleksid T ja M. Leitakse T. K., kelle isa on sõjaväelane. Argo ei usu, et tegemist oleks koolitulistajaga ja lahkub vestlusest. 

Vahepeal jätkavad MSNis Rasmus ja Marko. 

Marko says: kust sa leidsid?

Rasmus says: mille

M: selle teksti

R: /b/

M: aah R: nii, et 99% troll

R: aga ennegi juhtunud nii, et on kirjutatud seal ja täide viidud

R: et siis jah

R: :D

M: vb peaksid igaks juhuks tartu politseile saatma selle

R: kui mul oleks ta ip siis saadaks ka

M: einoh R: teab et ei tee lolli nalja raisk järgmine kord

M: hoiatusena ikkagi

M: et politsei oleks natukenegi valvel rohkem

Poisid arutavad, et tegemist on ilmselt naljaga ja itsitavad: homme tuleb kooli minna kuulivestiga!

Marko arvab, et äkki peaks ikkagi politseisse teatama. Veebruaris 2009 kasutas 4Chan.orgi foorumit samasuguse ähvarduse tegemiseks üks Rootsi koolipoiss. 

Marko arutleb endamisi, mis on kõige halvem, kui ta politseid ei teavita. Ning vastupidisel juhul. 

Umbes kell 22 saadab ta ­politsei­le e-maili enda aadressilt koos screen­shot’idega (ekraanipiltidega) foorumi postitustest. 

Hirm

Janise teema ei ole veel foorumist maha võetud, kui ta saab aru, et see on saanud juba liiga palju tähelepanu. Ta võtab ­MSNis ühendust Meelisega (19), kellega ta sai tuttavaks viis aastat tagasi internetimängu mängides. 

Meelis oli see, kes talle selle foorumi aadressiga lingi umbes aasta tagasi saatis. Päriselus on nad kohtunud vaid korra. Meelis on üliõpilane ja talle on jäänud neti kaudu mulje, et Janis on avatud ja rõõmsameelne suhtleja.

Janis saadab nüüd ise Meelisele lingi www.4chan.org lehele. Meelis näeb, et keegi mainib FBId, vaatab ülespoole ning näeb Cho pilti ning teksti, et tahetakse purustada Cho rekordit. 

“Sinu teema?” küsib Meelis.

Janis jaatab.

Kuna Meelisel on parasjagu õppimine pooleli, ei süvene ta Janise kirja. 

Janis kardab, et nüüd tuleb jama. Aga kuna teema kaob järsku foorumist, loodab ta, et midagi hullu ei juhtugi. 

Action

Kell on saanud umbes 22, kui heliseb ühe Tartu Kommerts­gümnaasiumi 10. klassi õpilase telefon. Ta istub arvuti taga, suhtleb MSNis ja mängib arvutimängu. 

Helistab sõber Wallo, kelle sugulane sai ühelt tuttavalt Tallinnast MSNi kaudu mingi imeliku lingi, mis selleks ajaks küll enam ei avane. Aga MSNi teel saavad nad lugeda salvestatud foorumi postitust.

Gümnasist võtab omakorda ühendust klassivennaga. Mõlemad poisid otsustavad teatada politseisse. 

Politsei on saanud lühikese aja jooksul juba kolm vihjet homme Tartu Kommertsgümnaasiumis toimuva koolitulistamise kohta. Ühe Tallinna ja kaks Tartu kooli poistelt. Nagu veedaks tänapäeva gümnaasiumiõpilased öid netis.

Janis oma Annelinna korteri toas kuuleb, kuidas vend läheb välja. 

Kell 1:45 ärkab Tartu Kommerts­gümnaasiumi õppealajuhataja Maie-Õie Buraeva oma kodus lauatelefoni helina peale. 

“Kas teie kooli 10. klasside õpilaste seas on kedagi, kelle vanemad oleksid militaarse taustaga?” uurib politseiametnik teisel pool telefonitoru. Politseiniku kõne ajab õppealajuhataja une hetkega minema. Kuna õpilaste andmed on salastatud, siis õppealajuhataja ei tea, ja nii ta ka ütleb. Küsitakse initsiaalide T. K. kohta. Ka selle peale ei oska ta miskit öelda.

Kui kõne lõpeb, helistab õppealajuhataja kooli direktorile Priit Hännile ning teisele õppealajuhatajale. Ainuke poiss, kelle kohta tuleb meelde pere sõjaväeline taust, ei käi enam TKGs. 

Kooli juhtkond peab aru ja otsustab oodata politseipoolseid ettepanekuid. Varsti helistabki Tartu kriminaalosakonna juht. Koos ­otsustatakse homne koolipäev ära jätta. Toimuvast informeeritakse ka üht Tartu abilinnapead. Enne koolipäeva algust on kooli juhtkond majas.

Kooliõpilane Aivo (18) pole selleks ajaks veel sõba silmale saanud. Ta on terve öö internetis pokkeriturniiril osalenud. Umbes kella 6 ajal hommikul näeb ta, et tema MSNi sõpradest logib sisse klassiõde ja ütleb talle, et koolile on tehtud tulistamisähvardus. ­Esimese hooga peab Aivo seda naljaks, nii et ta ei hakka isegi uurima, kust klassiõde selle infoga tuleb. 

Oma korteri aknast välja vaadates näeb ta aga tõesti koolimaja juures politseiautosid liikumas... Veetakse politseilinte. Tund aega hiljem helistab klassijuhataja. 

Paanika

Enne koolipäeva näeb vend, kuidas Janis paneb riidesse, et kooli minna.

Umbes kella 13–14 paiku proovib Janis uuesti Meelisega MSNis kontakti saada. Ta räägib sõbrale, et tal on jama. “Lindid olid hommikul väljas ja politsei oli kohal.” 

Meelis ei usu seda ja Janis saadab talle uudiste lingi. Gümnaasium on suletud. 

“Alles sel hetkel sain teada, et Janis oli teinud ähvarduse Tartu Kommertsgümnaasiumile,” räägib Meelis hiljem politseis. “Seejärel rääkis Janis, et on paanikas ning on terve päeva kahetsenud oma lolli nalja.”

Seejärel läheb ta MSNist välja ja ilmub uuesti tagasi 16–17 paiku. 

“Vangi sa kindlalt ei lähe,” arvab Meelis. “Sul polnud kavas midagi, loll nali,” ütleb ta.

“Kas kohus otsustab ka nii?” Janis kõhkleb. “Või olen potentsiaalne tapja...”

“Ei usu... odaga lähed...” naljatab Meelis. “Poleks sa mingit kooli pannud – and noone would give a fuck.”

Janis nõustub. “Mhm, pean leppima, et expelled varsti vb [et olen koolist varsti välja visatud võib-olla]. Siis fokusseerin joonistamisele hardcore. ” Janis peab silmas tätoveeringuid, millest ta tai poksi kõrval samuti huvitub.

Meelis rahustab, et isegi kui ta välja vistakse, siis “keskkooli saad ära teha mujal... täiskasvanute koolis... kuigi suht perses. Üks loll nali.”

On aja küsimus, millal Janis üles leitakse. Janis ise politseisse ei lähe: “Kui küsitakse, miks ma ennast ise üles ei andnud, ütlen, et olin fucking scared (kuradi hirmunud).”

Meelis ei taha asja rohkem sekkuda – ise tead, mis teed. Läheb trenni ja kui ta tagasi tuleb, Janist enam MSNis ei ole.

Vahelejäämine

Samal ajal kuulab politsei üle ja otsib läbi valesid poisse. See kõik toimub lühikese aja jooksul.

Kuulatakse üle Tartumaal elav 

T.  K. initsiaalidega poiss (16), kes käis enne Kommertsgümnaasiumis ning kelle isa pidi olema militaarse taustaga. 

“Kas teil on kodus mingeid tulirelvi?” uurib politsei.

“Minu teada mitte. Isa on küll sõjaväelane, aga tema kodus relvi ei hoia.”

Hetk hiljem uurib politsei Kommertsgümnaasiumi poissi ­Kermot. Mis ta 24. novembril pärast kooli tegi? Tuli koolist otse koju. Vaatas telekat, netist auto24.ee’d, oli Youtube’is ja ­MSNis. Õppis, luges raamatut. Ja läks siis magama. Hommikul sai ta ema käest teada, et tunnid jäävad ära.

Üle kuulatakse isegi kodus haige olev Mauno (17). Igaks juhuks võtab politsei kaasa tema arvuti. 

Janise versioon kerkib politseis üles 25. novembri õhtuks. Tema arvutit koos 47 CD-plaadiga ­uurib politsei hoolega. Politseinikega peetud vestluse tulemusena jõuab prokurör järeldusele, et Janis “ei ole saanud aru oma teo ohtlikkusest”. 

Reedel, 27. novembril ta vahistatakse. 

Karistus

Tartu Descartes’i Lütseumi direktoril Jaan Reinsonil on raske juhtunut uskuda.

“Janise õppeedukus on gümnaasiumis olnud kõikuv,” iseloomustab ta poissi. 

Aga tegemist on sümpaatse, viisaka, siira ja abivalmis õpilasega. Suhted klassikaaslastega on head, mingeid konflikte pole õpetajad märganud. 

Seda enam, et informaatikasuuna õpilasena peaks Janis väga hästi teadma, kui kerge on jälile saada anonüümsetele kommentaaridele.

Ülekuulamisel tunnistab Janis, et tegu oli hetkemeeleolu ajel tehtud lollusega. “Kui ma nägin politseilinte järgmisel hommikul oma kooli minnes Kommertsgümnaasiumi maja ümber, taipasin, et on juhtunud midagi sellist, mida ma oodata ei osanud. Ma ei uskunud, et asjad nii hulluks lähevad,” tunnistab poiss.

11. jaanuaril teeb Tartu Maako­hus otsuse. Kohus määrab Janisele karistuseks kolm aastat vangistust, millest ta on otsuse tegemise ajaks istunud ära üks kuu ja 18 päeva. 

Ülejäänud karistus on katseajaga. Lisakohustusena peab poiss minema psühholoogi juurde, talle määratakse kriminaalhooldaja.

Jaanuari keskel saab Janis politseist tagasi oma arvuti koos CDdega.

“Kas sa soovid veel midagi lisada?” küsib politsei ülekuulamisel Janiselt lõpetuseks.

“Sellel leheküljel on kirjas ka ingliskeelne tekst: “Ainult rumal inimene usub seda, mis siia kirjutatud on”, ütleb Janis politseinikele lehekülje 4Chan.org kohta. “Sellepärast mõtlesin minagi, et minu teksti ei võta keegi tõsiselt.”

Kooliõpilaste nimed peale peategelase on muudetud.