Ohtlikud ATVd

Moesõiduk ATVga tehakse pidevalt avariisid, kuid neid ei registreerita liiklusõnnetustena.

Sõiduriistu, mis koonduvad lühendi ATV alla, propageeritakse meil lausa riigijuhtide tasemel. Võtkem näiteks hiljutine fotosessioon president

Arnold Rüütlist

, kes maastikumasinal pidulikult piirivalvureid väisas. Ettevaatlikuse poolest tuntud presidendil sõiduk konti ei murdnud, küll aga sattus ATV seljast operatsioonilauale esirespublikaan

Taavi Veskimägi

. Poliitik viis enne jaanipäeva oma maastikusõidukiga metssigadele toitu, kui tema masin kraavi läbides kummuli käis ja peremehe jala lömastas. Vigastus oli nii tõsine, et arstidel tuli Veskimägi jäsemesse metallplaat paigutada. Temal läks tüüpilises ATV-avariis hästi - telefon oli kaasas ja mees suutis ise kiirabile teed juhatada.

Sageli pannakse ATVga aga puusse nii sügaval padrikus, et sinna ei saa ligi ühegi masinaga peale sarnase maastikusõiduki.

ATV võib tappa

Eesti Kiirabi Liidu juht

Ago Kõrgvee

võrdleb ATVga kihutajaid kanuumatkajatega. Mõlema kohalikus turismiäris ülipopulaarse liiklusvahendi puhul arvatakse esmapilgul, et sõiduks pole kogemust vaja. "Möödunud nädalavahetusel olid Valgemetsas kiirabiliidu suvepäevad. Ahja jõel pani üks kodanik koos abikaasaga kummipaadiga vastu liivakiviseina. Paat oli ümber ja õlg liigesest väljas. Ise oli kahvatu ja šokis, aga tal oli õnne - läheduses oli viissada kiirabitöötajat." Kõigil nii ei vea. Kõrgvee mainib, et mullu kirjutati ATV-õnnetuste arvele kahe lapse elu. Mõlemad juhtumid leidsid aset Lõuna-Eestis. "Lapsed arvavad, et oskavad sõita, kui on ainult paar kangi, mida vajutada. ATV on küllalt massiivne lapse jaoks. Kummuli keeramise ja allajäämise oht on suur," toonitab Kõrgvee.

"ATV lömastab ka täiskasvanu," hoiatab liiklusjurist Indrek Sirk. Tema arvates juhtub luumurdudega lõppevaid ATV-õnnetusi meil peaaegu igal nädalavahetusel, ent neid ei registreerita, sest seaduse järgi ei mahu need liiklusõnnetuse mõiste alla. Erinevalt Eestist on näiteks Soomes ATVde ohtlikkusega arvestama hakatud. "Neil on see juba tõsine mure, sest traagiliste ATV-õnnetuste arv on võrreldav teel juhtunud liiklusõnnetustega," teab Sirk.USAs on Tarbija Tooteturvalisuse Komisjon (

Consumer Product Safety Commission

) ATV-õnnetusi jälginud juba 1980. aastate algusest. Kui aastal 1982 hukkus ATV-õnnetuses 29 inimest, siis 2004 juba 470. Eks heaolu paranedes kasvab ka ATVde hulk, ent püsiv näitaja Ühendriikides on see, et surmaga lõppenud ATV-õnnetustest kolmandik tabab lapsi.

Registreerimine segane 

Vaadates, kui hoogsalt Eesti turismiärid ATV-matku reklaamivad ja kui massiline on osavõtt hobisõitjatele m õeldud võistlusest Saku krossirajal & amp; ndash; Favor Offroadi korraldaja Urmas Lassi sõnul oli mullu stardis paarkümmend, tänavu juba vähemalt poolsada masinat -, ei saa enam kuidagi väita, et ATV oleks Eesti rahvale uudne sõiduriist.

Ometi registreerib Riiklik Autoregistrikeskus (ARK) sedalaadi masinaid endiselt kord väiketraktoriteks, kord maastikusõidukiteks ja mootorratasteks või mopeedideks, aga mitte ATVdeks. Jurist Sirk põhjendab ARKi sellist teguviisi asjaoluga, et ATVsid on palju eri liike. "Oleneb omanikust, mis kategoorias ta masinat arvele võtta tahab." Siit algab Sirgi meelest üks suur segadus - kui sõiduk on arvel maastikus&a mp;a mp;o tilde;idukina, ei tohi sellega teedel sõita. Kui on arvel väiketraktorina, ei tohi maanteel ületada piirkiirust 40 km/h, kuigi korralik ATV "lendab" ka üle sajakilomeetrise tunnikiirusega. Kui võtta masin arvele mootorrattana, võib teel sõita normaalse kiirusega, aga seaduse silmis metsa enam asja ei ole. Üks on Sirgi sõnul siiski kindel - et mis tahes mootori jõul liikuvat sõidukit juhtida, on vaja juhiluba. Ja seda nõutakse vastavalt kategooriale, millises ATV on registreeritud. Kui ikka on registreeritud.

Motomees

Hanno Velt

, kel omanimeline motoäri, väidab, et vähemalt 150 masinat on Eestis "taluhoovides palgivedamiseks" ehk arvele võtmata. ARKi statistika kohaselt on arvel ligi tuhat ATVd, neist ligi 600 võeti arvele läinud aastal. Velt ennustab, et tänavu sügisel näeme ATVde osas uusi müügirekordeid.

Kahjulik loodusele

Ekspressiga vesteldes on motomehel parajasti käimas algajate tsiklimeeste sõidukoolitus - Velt ei taha, et temalt ratta ostnud inimesed kukuksid. (Liiklusjurist Sirk täheldas viimaste aastate avariistatistikas motoõnnetuste hüppelist kasvu, "kuna rahval on raha, mida vabasse aega investeerida".) Ometi pole Velt ATV ostjatele sellist koolitust veel algatanud. "Ei tahaks nüüd öelda, et ATV on halb ja mina seda ei soovita, aga iga inimene peaks selge peaga mõtlema, et tegu on ohtliku aparaadiga. Rumalusi ei maksa teha."

Üks rumalus, mis meie tärkavale ATV-kultuurile ehk süngeimat varju heidab, on uljaspeade hoolimatu suhtumine loodusesse. "Alati hakkab alarm tööle, kui ATV- kampa tee ääres näen," ohkab looduskaitsja Kaja Riiberg. "Nad ei sõida ju teid pidi, panevad ikka metsa alt loodust hävitades. Vähemalt kaitsealadel võiks nad lindpriiks kuulutada." Veltil on selle vastu vaid üks ravim - luua võimude heakskiidul ATVdele rohkem ametlikke sõidukohti. "Sakus Männiku tankodroomil oleks juba liiklusmärke vaja, nii palju sõidab neid seal ringi."

Ameeriklased ATV vastu

Esmapilgul näib All-Terrain-Vehicle ("kõikjal liiklev sõiduk") ohutu - suured rattad, lai rööbe, nelivedu, sügav iste. Kuid mulje petab. ATVd vigastavad ja tapavad üle 111 000 ameeriklase aastas. Kusjuures rängimat hinda maksavad alla 16aastased lapsed. Viimase paari aastakümne jooksul on ATV-õnnetustes hukkunud laste arv kasvanud sedamööda, kuidas maastikusõidukite tootjad on müüki paisanud üha suuremaid, kiiremaid ja võimsamaid ATVsid. Tootjate lähenemine turvaküsimusele - jätta kõik ohud tarbija vastutusele - ei ole kohane. On aeg reguleerida ATVde kasutamist sarnaselt autodega.

Moraal USA tarbijaühingu
ATV-uuringust