“Mul on palju lapsi ja kõiki olen rinnaga toitnud – need on ju tegurid, mille puhul rinnavähkiriski pole,” teadis naine. Pealegi arvas ta, et tükk võibki olla seotud imetamisega. Ühel hetkel otsustas ta ikkagi naistearsti poole pöörduda. “Tükk kasvab lausa käe all, aga arstijärjekord on mitu kuud,” ahastas ta mais. Tutvusi kasutades pääses ta siiski juunis arsti juurde.

Mariettale tehti rinna röntgeniuuring (mammograafia) ning võeti rinnast proovitükk. Arst veel lohutas, et kui valutab, siis pole kasvaja.

Marietta oli hämmastunud, et järgmisel korral arst ja õde justkui ootasid teda. Veel eelmise patsiendi pabereid sirvides teatas tohter pilku tõstmata: “Teiega on väga halb lugu”.

“Ma polnud selleks üldse valmis – mis halb lugu?” meenutab Marietta.

“Teil on pahaloomuline kasvaja.”

“See peab olema eksitus.”

Doktor aga näitas asjalikul ilmel röntgeniülesvõtet ja analüüsivastuseid. Lisas veel, et see on nüüd küll halvasti, et olete rasestumisvastaseid tablette söönud, need võivad olla kasvaja teket soodustanud. Praegu ootab Marietta lõikust. Vähk on arenenud teise staadiumisse.

Vähk ja hormoontabletid

Põhja-Eesti Regionaalhaigla mammoloog Riina Kütner, kes on Marietta looga kursis, ütles ettevaatlikult, et kontratseptiivide (rasestumisvastaste tablettide) puhul on olnud küll kahtlusi, et need võiksid rinnavähi teket soodustada, aga kindlaid tõendeid pole. Kuna rinnanääre arenab välja alles siis, kui naine on lapse lõpuni kandnud ja rinda tuleb piim, on rinnavähist ohustatud pigem need, kes enne laste sündi pikka aega (kümme aastat) nn antibeebipille pruugivad.

Sellele on mõelnud ka kolmekümnene Taimi, kes on pille tarvitanud tudengieast peale, kokku kuus aastat. Tema tohter küsis toona, kas tsükkel on normis, ega kaebusi ei ole ja kõik. Teatavasti on rinnavähk tugevasti geneetiliselt määratletud, kuid perekonna kohta ei tahtnud arst midagi teada.

“Minul on näiteks mõlemad vanaemad ja vanaisad surnud vähki. Palju õnne! Kui oled noor, siis ei taipa seda ise rääkida. Pealegi, siis on tõesti põhimure see, et rasedaks ei jääks,” märgib Taimi praegu.

Omatahtsi pahade päevadeta

Praegused plikad arutavad, kuidas suveks pahad päevad ära hoida. “Ega ma hakka siis sellega oma puhkust rikkuma!” on tüdrukute argument. Ja kuis on see võimalik? Lihtsalt arst soovitab ja kirjutab välja antibeebipillid. Koolilastele ja üliõpilastele veel 90 protsendilise soodustusega – peaaegu tasuta. Neid ilma pausi tegemata võttes on päevi võimalik edasi lükata mitu kuud. Nii harjutaksegi antibeebipille neelama lapsest saati ja kogu aeg, pea ilma põhjuseta või hoopis muudel põhjustel kui soovimatu raseduse ärahoidmiseks.

Noorte juttu kuulates tunnevad kolmekümnesed-neljakümnesed naised end kui omaenese vanaemad, kes muistsel ajal voodilinast pesukaitsmeid õmblesid, pesid ja triikisid. Vähemalt 1960ndatel välja antud neiuks kasvamise raamatud soovitasid nii.

On siis antibeebipillid naistele toidu eest? Võib nii tunduda. Ravimiameti kodulehekülg näitab, et hormonaalseid kontratseptiive (antibeebipille) võttis ülemöödunud aastal 56 inimest 1000 inimese kohta iga päev (see on defineeritud päevadoos). Kuna arvestus käib kõigi inimeste kohta, pille kasutavad aga ainult naised, siis on see 112 annust 1000 naise kohta ja 200 annust suguküpses eas naise kohta – ligi viiendik Eesti naisi sööb neid. Siin on esitatud vaid hulgimüüjate andmed.

Eesti Haigekassa ravimite büroo arst-spetsialist Krista Kokk ütles mälu järgi, et mullu maksis haigekassa antibeebipillide eest 9 kuni 10 miljonit krooni (90 protsenti soodustust), lisaks veel see raha, mis läks 50 protsendilise soodustuse maksmiseks. Hormonaalsed kontratseptiivid on Ravimiameti andmete järgi Eestis kõige enam kasutatavad ravimid üldse.

Pole olamas ohutuid ravimeid

Kas neil ülilaialt kasutatud ja palju reklaamitud ravimitel siis kõrvaltoimeid ei olegi? Juhtiva hormonaalseid kontratseptiive tootva firma Schering endine tootejuht ja praegune Tartu Tähe Erakliiniku naistearst Made Laanpere kinnitas, et nagu kõigil ravimitel, nii on ka antibeebipillidel vastunäidustused ja ravimimüüjad räägivad neist arstile kindlasti.

“Viis aastat tagasi oli vaja väga palju infot anda, aga arstid on palju edasi arenenud, nad oskavad juba ise küsida,” kinnitas Laanpere. Ta lisas, et ka patsiendid on targemaks saanud ja julgevad suud paotada. “Me ei ela ainult Eestis, vaid Euroopas, internet, tuttavad – info liigub,” ei pea Laanpere tänapäeva noort sugugi rumalaks.

“Muidugi peab arst enne ravimi kirjutamist naist põhjalikult küsitlema – kas naine suitsetab, kas perekonnas on olnud kasvajaid, kuidas on kulgenud rasedused ja sünnitused,” lisab ta.

Arst tunneb vähe huvi

41aastane kahe lapse ema Kaire aga ei mäleta, et naistearst oleks temalt eriti palju varasema tervise kohta küsinud, kui pärast emakakaelalt pöidlasuuruse moodustise eemaldamist hormoontablette määras. “Olin operatsioonist nii ära hirmutatud, tabletid pidanuksid tsükli paika lükkama – ega ma ju arstile ei rääkinud, et mul praegu parnerit ei ole ja rasestumisvastaseid vahendeid ma seetõttu ei vaja.” Tohter ei uurinud ka.

Kuid kõrvaltoimed ei jäänud tulemata. Esialgu oli kõik hästi, sest lõikusejärgne vereritus vähenes, aga peagi hakkas kehakaal suurenema, 15 kilo aastas. “Mul oli tunne, et minu keha ei ole minu keha. Mind oleks nagu vahtu löödud,” kirjeldab Kaire. Lisaks kõhukinnisus, tuju oli tervisemure pärast niigi sant. Pärast kaheksat vaevalist kuud lõpetas Kaire päevapealt igasuguste tablettide võtmise, hülgas sealjuures ka antidepressandid.

“Tohter võiks ikka küsida, kuidas mul üldse suhe medikamentidega on. Ma ei saa arsti usaldada: kui ma ütlen, et reageerin tablettidele imelikult, siis ta arvab, et ma olengi imelik,” arutleb Kaire. Imelik reaktsioon tähendab seda, et Kaire kipub saama kõik ravimiannotatsioonil kirjas olevad kõrvaltoimed ja mõned veel lisaks, pealegi ei talu ta tavapäraseid täiskasvanudoose. “Nüüd olen õudselt ettevaatlik,” on ta õppust võttnud.

Valik on enda teha

Ida-Tallinna Keskhaigla naistearst Ferenc Szirko selgitab, et ohutuid ravimeid ei ole –on väga ohtlikud, ohtlikud ja väheohtlikud. Antibeebipillid liigitab ta viimaste hulka.

Mingi ravimi kasutamine on seega alati valiku tegemine. Kõige lihtsam näide –peavalu vastu võetud kihisev aspiriin võib (küll väga harva) põhjustada surmava maoverejooksu.

Arsti kohustus on hoiatada patsienti võimalike ohtude eest, selle hõlbustamiseks on iga ravimi juures patsiendi infoleht.

Ja tihti on väga raske otsustada, kas kahe sündmuse vahel on põhjuslik seos. Ka näiteks Kaire tunnistab, et osa kaalutõusust võis olla tingitud hoopis suitsetamise mahajätmisest, ta ei saa seda ainult pillide süüks panna.

Szirko laiendab teemat: kui lugeda rinnavähi ohutegureid, siis oletatavasti on nende hulgas ka näiteks napsivõtmine. Kas Marietta juhtumil on tervisehäda põhjuseks rasestumisvastane vahend, mõni klaas õlut või veini, või  oli vähk olemas juba enne tablettide võtmist , ei ole võimalik öelda.

Kasu või kahju selgub hiljem

Kui noored neiud vaid rõõmustavad tablettide üle, siis 35aastane kahe lapse ema Krista kurdab tablette võttes unisusehoogusid, kaal kõigub 10-15 kilo edasi-tagasi ja pidevalt on lümfisõlmed kaenla all valusad. Kui tablettides vahe teha, kaovad nähud ära.

“Olen veendunud, et nende tablettide tegelik kasu või kahju selgub alles meie laste juures, neil, kelle emad ja kes ise noorest peast on hormoonpreparaate tarvitanud,” usub Krista.

Seitse aastat tagasi Eestis tehtud perekonna ja sündimusuuring näitas, et 30-35 aastastest naistest kasutas 35 % spiraali, 4 % tablette, 15 % kondoomi ja 19 % ei seksinud, 20-25 aastaste seas olid need arvud 19, 5, 21 ja 25. Kuid pärast nn Dalcon Shield'i skandaali 1987. aastal muutus spiraal ebapopulaarseks, nimelt oli siis mitu emakaeemaldamisega lõppenud põletikujuhtu. Hiljem selgus, et süüdi oli spiraali niit: punutud nöör soodustas põletikku. Kokku maksti kahjutasu kaheksale naisele ja spiraal kõrvaldati müügist.

Tervisehädadest rikkaks

Võlaõigusseaduse jõustudes hakkab ka Eestis tulema kohtuprotsesse arstide vastu. Praegu hagevad sada Suurbritannia naist just antibeebipille tootvaid firmasid – kolmanda põlvkonna antibeebipillid olevat kahjustanud nende tervist. Toodete tarvitamisega kaasnes suurem veenitrombi oht kui eelmise põlvkonna antibeebipillidega. Vastav hoiatus tablettidel puudus.

Kohtuasjaga on seotud kolm ravimifirmat: Organon Laboratories, Schering Healthcare ja Wyeth. Kui kohus teeb otsuse hagejate kasuks, võib see tuua kaasa suurte hüvituste maksmise.

Riina Kütner tunnistab, et patsientide rahulolematuse põhjuseks on tihti arstide oskamatus haigega suhelda. Kui ikka ei selgita – kuigi patsiendi infoleht on olemas –, kuidas miski ravim toimib, võid kohtuasja oodata. Ei tea, kas need praegused pille söövad teismelised hakkavad tulevikus tervisehädade pealt hirmsat raha teenima?