Eesti Õhuvägi tabab mitu kärbest ühe hoobiga. Et rahvusvaheliste lepetega on võetud kohustus koolitada hulk sihitajaid, kes viivad radari abil hävitaja õhus sihtmärgini, oli odavaim teha väljaõpe Eesti pilootide abil. Paraku pole õhuväel reaktiivlennukeid.

Seetõttu toimus aastavahetusel rahvusvaheline riigihange õppereaktiivide rendiks, mille võitis OÜ Musket, pakkudes õhuväele kaks lennukit L-39 koos hoolduse ja pilootide tüübikoolitusega. Musketi omanik on Raivo Susi, kes vahendab juba aastaid lääne kollektsionääridele ja hobilenduritele idabloki õppereaktiive ja muid punanostalgia hõnguga lennumasinaid.

Kogu õppeprojekt, sh sihitajate osa ja lennukikütus, maksab 12 miljonit krooni. “Minu teada on see odavaim reaktiivtreeninglennuk,” kommenteerib Palumäe tsiviillennukite valikut. “See on odavam kui suurt kallist hävitajat treeninguks kasutada.” Esimesena koolitati L-39 instruktoriks varem Nõukogude armees hävituslendurina teeninud major Palumäe, kes omakorda õpetas välja kaks õhuväe pilooti. Jätkuva ja üha keerulisemaks muutuva koolituse kõrval osalevad kolm meest juba kaks nädalat eelnimetatud sihitajate õppustel.

“Kui kunagi tulevad Eestisse hävitajad, siis on kolm pooleldi koolitatud meest juba olemas,” ütleb lennuameti asedirektor Rein Porro, kes oli seni Eesti ainuke L-39 instruktor ja osales sõjaväelaste lennueksamitel. Ehkki sügiseks oleksid kolm esimest pilooti valmis haarama hävituslennuki juhtkangist, ei julge õhuväes keegi ennustada, kas ja millal Eesti oma hävituslennukid saab. “Seda peate küsima poliitikutelt ja võib-olla kaitseväe juhatajalt,” ei taha Palumäe spekuleerida.