Mõni päev hiljem otsin Londonis Pall Mallil Kuningliku Autoklubi hoonet. See on koht, mille ühes saalis peab koosolekut Eesti personaliportaalist CV Online alguse saanud Ida- ja Kesk-Euroopa juhtiva tööportaalide keti CVO Group nõukogu, kuhu Dyson investorina kuulub. Küsin teed kuuekümnendais härrasmehelt, kes vaatab mind kerge hämmastuse ja kadedusega: „Mulle kuulub siin, Pall Mallil, maja. Aga sellest ei piisa, et kuninglikku autoklubisse astuda. See on väga auväärne klubi," lausub ta ning peab pika pausi, et mõistaksin, kuidas mul on vedanud, et saan autoklubisse sisse astuda. „Väga auväärne," kordab ta siis ning näitab mulle eemal olevat viktoriaanlikku autoklubi sinilippu kandvat hoonet.

Intervjuuks on aega 30 minutit, mis jääb nõukogu koosoleku lõpu ja õhtusöögi alguse vahele. Kell on pool kaheksa õhtul ja Dyson näib üsna väsinud, kuid silmad säravad sellest hoolimata ning ta elavneb iga huvipakkuva küsimuse peale.

Hiljuti ostis Google videojagamisteenuse YouTube meeletu hinna eest, makstes 1,65 miljardit dollarit. Kas see annab märku uuest dot-comi hullusest?

Oluline pole infotehnoloogia, vaid see, kes seda kasutab. Google ei ostnud YouTube'i suurepärase andmebaasi arhitektuuri pärast. Nad ostsid YouTube'i, sest nägid väga huvitavat kasutajate kommuuni, mida nad saavad ise ära kasutada. Ja täiesti selgelt oli YouTube Google'ile rohkem väärt kui ükskõik kellele teisele. Arvan, et see hind oli õigustatud Google'i jaoks, kuid poleks olnud kellegi teise jaoks.

Aga internetimull... Kui keegi teeb midagi huvitavat, siis sageli hakkavad sama asja tegema veel kakskümmend firmat ja nad kõik ütlevad, et saavad 30 protsenti turust. See on arulage. Probleem on kujutlusvõimetuses. Kopeerimine on liiga lihtne.

Hulk rumalat raha voolab turule. See meenutab üha rohkem hasartmängu - paned firmasse 20 miljonit ja loodad, et sellest saab järgmine YouTube. Mõned on õnnelikud ja võidavad miljard dollarit, aga enamik mitte.

See on üks põhjustest, miks veedan üha enam aega kiirelt arenevatel turgudel selliste firmadega nagu CV Online ning hoian meeletustest eemale. Olen muidugi investeerinud paari nn veeb 2.0 firmasse, aga neis olen rohkem äriingli staatuses.

Peamine dot-comi mulli lõhkemise põhjus oli üleinvesteerimine, millega ei kaasnenud tulusid. Millised on teie hinnangul suurimad vead, mida investorid teevad?

Selliseid mulle on turul palju, kuid nad on muutunud spetsiifilistemaks. Näiteks praegu ma näen, et onlain-videosse pannakse liiga palju raha...

Aga turg ei hullu. Investorid panevad paika, kas tegemist on õige või vale otsusega, nii on see ka Google'i ja YouTube'i puhul.

Olete olnud investor kahes edukas sotsiaalseid veebiteenuseid pakkuvas ettevõttes - fotode jagamise keskkonnas Flickr ja viidete jagamise keskkonnas del.icio.us - ning müünud need edasi Yahoole. Miks te müüsite need keskkonnad just neile?

Müüsime need firmale, mis suudab nendega rohkem peale hakata. Kui midagi müüa, siis tuleb seda teha enne, kui inimestel on põhjust öelda: näed, nad ei suuda seda korralikult käigus hoida.

Üks eesti ärimehi (Rein Kilk - toim) on öelnud, et ta ei tunne mingit emotsionaalset sidet oma ettevõtetega. Millise tundega teie müüte ettevõtte, mille arengu juures olete olnud?

Kui ma olen CV Online'i nõukogus, siis see on nagu üks mu lapsi. See ei tähenda, et mu eraelu poleks rikas. Aga ma hoolin neist firmadest, ma hoolin nendes töötavatest inimestest. Flickriga ma olin ma näiteks tihedalt seotud, Technorati ja del.icio.usi puhul mind huvitas nende tegevus, kuid ma polnud nende juhtimisega otseselt seotud.

Mõne ettevõttega muutud lähedasemaks, kui aitad seda raskustest üle. CV Online on üks neist. Siis mõned Vene firmad... Olen [Vene sotsiaalseid veebiteenuseid pakkuva portaali] Yandexi nõukogus. [Kohalike sündmuste andmebaas] Eventful.com USAs on ka üks neist. Siis veel eeskujulik veeb 2.0 firma Vizu, mis aitab korraldada onlain-küsitlusi.

Kui keegi küsib, miks ma ei pane raha lihtsalt mõnda fondi, siis see on sama hea, kui küsida, miks sa ei palka kedagi enda asemel tennist mängima. Firmadel kasvada aitamine on osa lõbust.

Millised on teie plaanid CV Online'iga?

Seda kasvatada, teha paremaks. Mulle pakub CV Online tõesti huvi. Ütlesin, et inimesed on iga äri juures kõige olulisemad. CV Online'i ülesanne on ennekõike leida õigeid inimesi, kuid pikema aja jooksul aidata personalijuhil juhtida, aidata inimestel areneda, aidata neil oma karjääri planeerida. Usun, et tulevikus aitab CV Online teha personalijuhil oma tööd paremini. Saame väga palju parandada, kui pakume personalijuhile õigeid vahendeid.

CV Online on kiiresti laienenud. Kas kavatsete laieneda ülemaailmseks firmaks?

Ei. Hiljuti sulgesime Londoni kontori mitmel põhjusel. Teenindame endiselt Briti kliente seal, kus on meie kontorid. Praegu me kohendame oma strateegiat, ma investeerin raha juurde, õpetame selleks töötajaid välja.

Miks te sulgesite Londoni kontori?

Selgus, et meil oli vale struktuur ja mõned valed inimesed. Hea nõukogu peab suutma teha sääraseid raskeid otsuseid. Sulgesime Londoni kontori, sest meie hinnangul oli see vigane. Võibolla avame selle ühel päeval uuesti.

Kas olete Eestis investeerinud ka mujale kui CV Online'i?

Ei... Või äkki peaksin ütlema, et veel ei ole!

Kui te otsite firmasid, millesse investeerida ja milles osaleda, siis mille põhjal te otsustate?

Ma ei otsi firmasid, nad ilmuvad ise välja. Parimad, millele mina ja teised investorid pööravad kõige rohkem tähelepanu, tulevad sõprade kaudu.

Kui nad ilmuvad välja, siis esimesena vaatan juhtkonda. Kui investeerid firmasse ja paned sellesse kümme tuhat dollarit, siis pole see oluline. Aga kui investeerid tõsiselt, siis tuleb teha keerulisi otsuseid. Keegi teeb niikuinii ükskord tõsiseid vigu, see on vältimatu. Siis tuleb investeerida ja aidata neil vigadest õppida, selle asemel et imestada: kui lollid nad on, ma poleks sinna pidanud oma raha panema. Vaatan, et ettevõttes oleksid korralikud tegijad.

Inimesed peavad olema piisavalt taibukad, et vajadusel strateegiat muuta. Sama strateegia ei toimi praegu ja viie aasta pärast. Seega tuleb enne idee analüüsi vaadata inimesi. Idee peab loomulikult olema arukas, see peab meeldima. Aga inimesed peavad suutma peale esialgse teostuse seda ka vajadusel muuta.

Toon ühe näite. Üks 23-24aastane poiss tuli minu juurde väga ilusasti kirjutatud äriplaaniga. Ta tahtis luua veebikeskkonda peredele. Ta oli kena ja meeldiv, aga ta ei olnud oma vanematega rääkinud kaks aastat. Ta ei teadnud pereelust midagi. Ma keeldusin investeerimast.

Kaks aastat hiljem kuulsin, et ta alustas äsja ülikooli lõpetanud noortele loodud veebikeskkonnaga. See oli tema jaoks täiuslik! Vaja on leida äriga sobivad inimesed. Kui sa ei suuda end klientidega samastada, siis sinust ei saa äris asja. Otsin inimesi, kes suudavad kliendiga samastuda, kes suudavad nende vajadusi mõista. Seetõttu ma ei investeeri ka MySpace'i või telesse. Ma ei vaata telerit, ma pole keskmine tarbija. Seepärast ma ei loo asju keskmisele tarbijale.

Kui palju on selliseid firmasid, mille puhul hiljem mõtlete, et ikka oleks pidanud investeerima?

Kummalisel moel neid pole eriti. Loomulikult on palju, mille puhul ma oleksin tahtnud investeerida - näiteks YouTube -, aga vaid paar korda olen vastanud eitavalt ja hiljem kahetsenud. Vastupidist (öelnud jah ja hiljem kahetsenud - toim) on paraku juhtunud hoopis sagedamini.

Mul ei tule ühtegi sellist ei ütlemise juhtumit meelde, aga neid on kindlasti olnud.

Üks teie kirgi - mis pole samuti mõeldud keskmisele inimesele - on lennundus. Olete ennustanud peatset õhutaksode laia levikut. Miks te usute, et inimesed on selleks muudatuseks valmis?

Turg on olemas eelkõige USAs, kus lennukiga reisimine on äärmiselt ebameeldiv ja äärmiselt ebaefektiivne.

Loomulikult pole õhutakso mõeldud inimesele, kes lendab Ryanairiga. See on teenus mitte väga rikastele ega väga vaestele. Enamik neist sõidaks õhutakso puudumisel autoga. Kujutage ette, kui olen autovaruosade firma lääneranniku osakonna juht ning pean kohtuma nelja inimesega. Õhutaksot kasutades saan kohtuda esimesel päeval kahe inimesega, veeta öö hotellis ning teisel päeval kohtuda veel kahe inimesega. Autoga liikudes peaksin neli päeva järjest kulutama kaheksa tundi sõidule ning olema kolm-neli ööd hotellides. Tavalisi lennuliine kasutades pean tegema ühest kohast teise jõudmiseks kaks-kolm peatust ning ikkagi sõitma autoga paar tundi.

USAs on olemas hiiglaslik turg - müügimehed, tegevjuhid, koolitajad.

Sõiduvahendite poolelt on olemas Eclipse'i lennukid, mida on suhteliselt odav käigus hoida, millega saavad sõita kolm-neli reisijat ning millel on piisavalt hea lennuulatus, paar tuhat kilomeetrit. Ja lõpuks tuleb mängu tarkvara, mis aitab lennukite kasutamist optimeerida.

Millisena te näete õhutaksode tulevikku Euroopas?

Euroopas on veidi keerulisem, sest siin pole nii palju eralennufirmasid, teisest küljest on regulatsioon parem. Ma ei tunne turgu piisavalt, et hinnangut anda. Kuid tundub, et näiteks Venemaal, kus on pikad vahemaad, võiks sellel tulevikku olla.

Millal hakkab USAs õhutaksode turg toimima?

Ilmselt mõne aasta pärast. Esimene efektiivne õhutaksofirma DayJet alustab küll juba mõne kuu pärast. Juba praegu pakutakse õhutakso teenuseid, aga need pole efektiivsed ja nii hästi koordineeritud kui DayJeti oma.

Eks ma olen sellest ise ka huvitatud - mulle meeldib lennata, aga ma ei oska autot juhtida.

Esther Dyson (55)

Šveitsis Zürichis sündinud Esther Dysoni isa on füüsik Freeman Dyson ja ema matemaatik Berana Huber-Dyson.

Pärast Harvardi majandusteaduskonna lõpetamist läks ta tööle majandusajakirja Forbes faktide kontrollijana ning sai peagi reporteriks. Kolm aastat hiljem liitus ettevõttega New Court Securities, sellele järgnes töö Federal Expressis ja teistes tollal alustanud firmades. Pärast tööd Oppenheimeri investeerimispangas läks ta tööle Rosen Researchi.

Dysoni enda sõnul alustas ta investorikarjääri väga aeglaselt. "Olin ajakirjanik, mitte investor, kui ostsin 1983. aastal firma Ben Rosenilt, kellest oli saanud Compaqi ja Lotuse juht," ütleb ta.

1990. aastate alguses veenis riskikapitalistist sõber Lee Keet teda Kesk- ja Ida-Euroopasse investeerima. ""Oh, ei," ütlesin alguses, aga siis küsisin: "Kui palju?" Ta vastas: "Umbes miljon". Seega lõpetasin oma ajalehe Rel-East väljaandmise ja hakkasin selle asemel investeerima," meenutab Dyson.

Dyson moodustas koos Keetiga firma EDventure Ventures. Keet investeeris sellesse umbes miljon dollarit, Dyson lisas mõnisada tuhat ning koos partneritega moodustus riskikapitali suuruseks 1,5 miljonit dollarit. EDventure Ventures investeeris viide firmasse: Scalat saatis tohutu edu, nelja ülejäänut mitte.

1990. aastate teisel poolel hakkas Dyson investeerima ka USA IT-ettevõtetesse. 2004. aastal müüs ta firma CNET Networksile.

Oma umbes 60 ettevõttest koosneva investeerimisportfelli rahalist mahtu ei oska ta oma sõnul öelda, sest enamiku ettevõtete väärtust on keeruline hinnata.

Dyson tegutseb siiani ajakirjaniku ja visionäärina - ta toimetab tehnoloogiatööstuse kuukirja Release 1.0 ning kirjutab selles. Samuti peab ta fotoblogi www.flickr.com/photos/edyson ja ajaveebi blogs.zdnet.com/Dyson.

Investeeringud

Esther Dyson kuulub nõukogusse:

  • Personaliportaalide võrgustik CVO Group (Budapest), millesse kuulub ka CV Online
  • Kohalike sündmuste ja ürituste teabeportaal Eventful.com (San Diego)
  • Märkmesüsteem EverNote (Sunnyvale)
  • Huvigruppide kohtumiste korraldamise keskkond MeetUp.com (New York)
  • Ajaleheartiklite distributsioonifirma NewspaperDirect (Vancouver)
  • Onlain-oksjonikeskkond Vatera (Budapest)
  • Reklaami- ja turundusagentuur WPP Group (London ja New York)

 

Dyson on investeerinud ning annab nõu:

  • Veebikülgede märgendamise ja jagamise süsteemi Stickis.com haldaja Activeweave (San Francisco)
  • Onlain-turundussüsteem Dotomi (Boston)
  • Infotehnoloogia konsultatsioonifirma IBS Group (Moskva)
  • Blogosfääri ja semantilise veebi info kasutamist lihtsustav süsteem Infigrid (Los Angeles)
  • India mobiilmakseteenuste pakkuja Ji Grahak
  • Tervise- ja meditsiiniinfo otsingusüsteem Medstory (Foster City)
  • Geograafilise tekstiotsingutehnoloogia looja MetaCarta (Waltham)
  • Personaalse digitaalse identiteedi lahenduste pakkuja Midentity (Cambridge)
  • Turvalahenduste valmistaja PGP (Palo Alto)
  • Loomulikus kõnekeeles toimiv otsingumootor Powerset (Palo Alto)
  • Visuaalse otsingu süsteem Riya (San Mateo)
  • Arvutiturvatoodete valmistaja Sana Security (San Mateo)
  • Terviklike infotehnoloogia haldamisteenuste pakkuja SmarTech (Chattanooga)
  • Ajaveebide monitoorimis- ja otsingusüsteem Technorati (San Francisco)
  • SRÜ juhtiv infotehnoloogiateenuste pakkuja TerraLink (Moskva)
  • Äriprotsesside ja -võrgustike analüüsi ja haldamise süsteem Visible Path (New York)
  • Veebiküsitluste looja Vizu (San Francisco)
  • Otsingumootor ja sotsiaalne portaal Jandeks (Moskva)
  • Kaaluta olekus lennuelamust pakkuv firma Zero-G (San Francisco)