"'Olen absoluutselt erinev isiksus kui Ilves"'
Te juba kujutate end ette Kadriorus?
Ei kujuta.
Kui ma alles Toompeale tulin, kui oleks keegi siis minu käest küsinud! Ma ei osanud absoluutselt midagi ette kujutada. Lihtsalt ma ei teadnud, mis siin kõik on.
Kui ma olin väike - tunnistan üles - ma hirmsasti tahtsin saada olümpiamängudele võistlema. Siis kujutasin ette, kui tore see on. Kui sain suuremaks, hakkasin taipama, et tuleb esiteks väga palju tööd teha ja teiseks peab olema väga andekas inimene.
Sellepärast ma alati rõõmustan, eriti sel aastal, kui Kristina Šmigun sai lõppude lõpuks oma unistuse täita. Selle taga on kohutav töö. Aga suur rõõm.
Kui viis parteid hääletasid teid esikandidaadiks, olete õnnitlustest üle külvatud?
Headelt sõpradelt ja tuttavatelt. Mitte parteist. Protsess ju läheb edasi, mis sa ikka siin nii väga õnnitled.
Need ei olnud poliitiliselt kaalutud õnnitlused: praegu on Ergma täht tõusuteel, peaks nagu helistama?
Ma olen juba kaua aega täht, väga supertäht juba! (Naerab) Teate, ma olen oma tähe juba kätte saanud. Eesti Vabariigi valgetähe ordeni, mis on kõige ilusam orden. Neljas klass. See on nii ilus orden, et kannan seda alati uhkelt.
Miks te oleksite parem president kui Toomas Hendrik Ilves?
Kui inimene hakkab ise ennast hindama, siis selle kohta on hea vanasõna. Kes koera saba kergitab, kui mitte koer ise. Mina ei armasta oma saba kergitada.
Olen absoluutselt erinev isiksus kui Ilves. Kindlasti on minul hoopis teised tugevad küljed kui Ilvesel. Ja temal on palju muid tugevaid külgi.
Sama küsimus Arnold Rüütli kohta.
Kindlasti on ka meil erinevaid isikuomadusi. Rüütlil on väga suur kogemus olla eri aegadel juhtival positsioonil. Mina olen juhtimisega tegelenud alles 90. aastatel.
Ma ei oleks eelmiste presidentide kloon. Olen veendunud, et iga inimene peab endast ise ehitama isiksuse. Niipea, kui ta hakkab kedagi matkima, see on alati hale vari.
Ütlen teile ausalt, et ma poleks nõustunud praegu kandideerima, kui poleks viimast kolme aastat, Riigikogu esimehe kogemust. See pole olnud ka meelakkumine. Ma ei ütleks, et just pisarad... kuid ahastust on olnud küll, et miks ma ometi selle peale läksin. Mul oli ju nii tore, rahulik akadeemiku elu.
Samas, kui kõik on ainult ilus ja roosiline, siis see ka pole õige. Kuid neid üleelamisi on näinud ainult koduseinad. Sest poliitik peab olema positiivne. Inimesed ootavad seda.
Marko Reikop ühes telesaates küsis minu käest, et mis juhtub siis, kui inimesed lähevad poliitikasse, miks nad lähevad nii kohutavalt tõsiseks. Ja mina ütlesin, et Marko, kui te näete, et mina muutun selliseks, siis öelge ja ma lähen siit minema.
Te pole konfliktne inimene?
Mul on üks hea omadus. Armastan väga meeskonnatööd ja seda, et mu meeskond oleks väga tugev.
On teil ka mõtteid, milline võiks olla teie meeskond Kadriorus?
Ei ole! Karu jookseb mööda metsa. Võib-olla see on Ruhnu karu. Ja võib-olla ta on üldse juba ära ujunud. Mine nüüd otsi teda mööda Eesti metsi taga.
Kas Eestisse peaks laskma sisserändajaid Aafrikast?
Peame sellele juba praegu mõtlema. Elame Euroopa Liidus, meie riikide vahel enam piire ei ole. Euroopa Liidus on paljud inimesed päritolult aafriklased.
Ma ei arva, et praegu oleks Eestil oodata väga suurt sissevoolu. Meie sotsiaalsüsteem ei ole sellisel tasemel. See on puhtal kujul inimlik aspekt, et otsitakse võimalusi, kus oleks parem elada. Inimesed liiguvad ka pigem sinnapoole, kus neil on juba mingisugune diasporaa olemas.
Võib-olla on see möödapääsmatu, et ka siia hakkavad inimesed saabuma. Kui neil on Euroopa Liidu riigi pass, siis me ei saa öelda, et me ei soovi neid.
Enne Euroopa Liiduga ühinemist ütlesid eurovastased, et siia tuleb, ma ei mäleta täpselt, mitu miljonit inimest sisse ja eriti lõunapoolsetest maadest. Mina ütlesin selle peale, et teate, kui nad tulevad siia, siis mina olen õnnelik. Nad olid vapustatud, et miks ma siis õnnelik olen. Ütlesin, see tähendab, et Eesti on siis väga jõukaks riigiks saanud.
Kas raudtee peab olema riigi oma?
Strateegilised objektid minu meelest peaksid olema. Elektrijaamade erastamise ajal kogus akadeemikuid kokku akadeemik Endel Lippmaa. Temal on võime näha asju, mida tavaline inimene ei näe. Ta tegi meile selgeks, et sel asjal pole Eestis mõtet.
On strateegilisi otsuseid, mida tuleb üheksa korda enne mõelda. Võib-olla sada korda. On asju, millele tuleb anda aega ja kõik aspektid põhjalikult selgeks teha. Näiteks, kas me peaksime osalema tuumajaama projektis. Peaksime täpselt uurima, millised on meie energeetika võimalused.
Ma ootan väga, et läheks korda projekt ITER Prantsusmaal, kus tahetakse ehitada maa peale väike päike. Kui see läheb käiku, vesinikku on maa peal küllalt, siis tulemuseks oleks puhas ja lõppematu energiaallikas.
Kas Eesti peab hoidma oma vägesid Iraagis ja Afganistanis?
Me oleme NATO liige. Me ei saa tulla, kaks kätt taskus, ja öelda, et me oleme toredad ja kenad, teie võtke kõik enda peale, meie ei tee ise midagi. Kui keegi tuleb NATO liikmesriigile kallale, siis loetakse seda rünnakuks kogu NATO pihta.
Ka Ameerika emad ju võivad mõelda, et Eesti, kus see üldse on. Miks meie poisid sinna peaksid minema?
Selle väikese abiga oleme end tuntumaks teinud. Ma tahaksin väga loota, et Iraagi kriis kiiresti laheneks. See on väga verine. Aga meie poisid suudavad seal olla abiks, et seda verd oleks vähem. Nad ju ei osale ka otse sõjategevuses, vaid neil on tugifunktsioonid. See on meie panus ja solidaarsus.
Kuidas suhtute sellesse, et nii teid kui Ilvest nimetatakse väliseestlasteks? Ilves on sündinud Rootsis, kasvanud Ameerikas. Teie olete pikalt elanud Moskvas.
Sellisel juhul on ka Lydia Koidula väliseestlane, sest ta elas Peterburis.
Kas need inimesed, kes elasid ENSVs, olid paremad kui Ene Ergma, kes elas Moskvas, mis oli ju ka NSVL? Ma ei saa sellest loogikast eriti aru. Iga noor inimene otsib midagi oma hingele. Mina tahtsin õppida tuumafüüsikat ja plasmafüüsikat. Tuli leida koht, kus see oli võimalik.
Palun ärge tehke minust mingisugust Moskva käsilast seetõttu, et ma seal töötasin. Seal oli meie tolleaegne Cambridge ja meie Oxford.
Ka praegu lähevad ju meie tublid ja toredad noored Eestist välja. Kui nad 10-15 aasta pärast tagasi tulevad, kas nad peavad ka aru andma, on nad eestlased või ei ole?
Ergma üllatav ühiskonnamudel
Riigikogu esimehena esines akadeemik Ene Ergma koolides ja rääkis noortele tähtede ülesehitusest. "Kunagi tegin isegi Eesti ühiskonna tähemudeli valmis. Kui sotsiaalteadlased seda näevad, siis nad kukuvad pikali!"
Kuidas see mudel võiks välja näha?
Väga lihtne. Kas teate, miks täht koos seisab?
Sest gravitatsioon hoiab.
Täpselt. Aga miks ta kokku ei kuku? Sellepärast, et sees toimuvad termotuumareaktsioonid. See tasakaal on ka meie Päikest koos hoidnud väga pikka aega.
Mina mõtlesin vastava ühiskonnamudeli ka välja. Mis on ühiskonnas gravitatsioon? Välimises kihis on pensionärid, lapsed, on sõjavägi, teised riigi poolt ülalhoitavad struktuurid. Keskel on töötajad, maksumaksjad. Neid on umbes 600 000. Nemad on jõud, mis hoiab välimist kihti üleval.
Kui ühiskond on stabiilne, siis need kaks jõudu on tasakaalus. Loomulikult, lapsed kasvavad ja liiguvad sissepoole. Osa inimesi sureb ja läheb siit ära. Liigume sinnapoole, kus ühiskond vananeb. Nii et välimisse kihti jääb rohkem inimesi. Mida teevad siis need osakesed, kes jäävad keskele?
Nad peavad tegema palju kõrge väärtusega tööd. On tarvis, et nad oleksid hästi haritud. Kui nende töö annab suurt väärtust, võib neid ka vähem olla ja süsteem püsib ikka tasakaalus. See on ju nagu tähe mudel. Näpumudel, nagu ma armastan rääkida. Kunagi väga tuntud Vene akadeemik Zeldovich rääkis, et iga füüsik, ja eriti teoreetiline füüsik, peab olema võimeline seletama ära kõige keerulisemad asjad, kasutades ainult oma kümmet näppu.
Suur kompromiss
Ootamatu favoriit presidendivalimistel Ene Ergma võlgneb oma šansi mitme partei arvamusele, et Ergma ei hakka neid riigipeana segama.
Presidendivalimiste hetkeseis 1) Valimine Teisel juhul tuleb 2) valimine |
Ergma kurdab, et hoolimata 12 kandidaadi seas auhinnalisele kohale, kahe parema sekka jõudmisele, tal enesel justkui polegi selles valikus muud rolli kui istuda ja oodata. Olla üks nende seast, kellest võidakse president valida. Veel teisipäeva keskpäeval polnud ka ükski ühiskandidaati otsiv erakond temalt mingeid seisukohti küsima tulnud.
See olukord aga muutus juba tunni jooksul, kui Ergma oma kõrvalejäetust Ekspressi usutluses tunnistanud oli. Remondilõhnalises, kuid suviselt üpris inimtühjas Toompea lossis astus Ergma kabineti uksele Keskerakonna kuller. Peasekretär Kadri Must tõi isiklikult kohale Edgar Savisaare allkirjastatud kirja kutsega ilmuda kohtumisele Keskerakonna juhatusega. Res Publica liikme Ergma šanss end tsentristidele sobiva kandidaadina tõestada saabub esmaspäeval. Sots Toomas Hendrik Ilves saab sama võimaluse juba selle nädala neljapäeval.
Ergma kasuks parteide kompromisskandidaadina räägib üks ajalooline kogemus. 2005. aasta 24. märtsil, vahetult pärast Juhan Partsi valitsuse lagunemist ja Res Publica - Reformierakonna kõige vihasema tüli harjal õnnestus Ergmal koguda Riigikogu esimehe valimistel 66 (!) häält. Seda on täpselt kaks häält vähem, kui oleks vaja presidendi äravalimiseks Riigikogus. Need hääled, millega Ergmast keset poliitkriisi riigi teine inimene hääletati, kuulusid Res Publicale, Reformierakonnale ja Keskerakonnale.
Miks Ergma võib praegu Arnold Rüütli jätkamise kindlate toetajate hirmuunenägudes kangastuda koledama tegelasena kui "ameeriklane" Ilves? Sest kuigi Ergmal pole palju andunud fänne, tekitab ta keskmiselt palju vähem vastuseisu. Oma Riigikogu esimehe ja aseesimehe kolm aastat on astrofüüsikust akadeemikul õnnestunud korraldada ära nii, et pea kordagi pole ta kogunud mingeid etteheiteid erapoolikuses.
Ainus tõsine tüli tekkis Riigikogu haldusdirektori valimisega. Ergma ja teised Riigikogu juhatuse liikmed leidsid, et tegu ei tohiks olla poliitiliselt seotud inimesega.
Mis oleks Ergma valimise hind? See tähendaks, et presidendiks ei valita kaht väga tugeva toetusega kandidaati Toomas Hendrik Ilvest ega Arnold Rüütlit, kes on ka rahva seas populaarsed, popimad kui Ergma. Poliitiliselt oleksid sellest kaotajad tugevad Ilvese toetajad, sotsid ja Reformierakond. Viimane peaks lisaks alla neelama "ühendpartei" ootamatu edu, kes on Riigikogu valimistel põhikonkurent parempoolsete vaadetega hääletajaskonnale.
See, kui presidendivalimine ei jõuagi valimiskogusse, oleks võib-olla sajandi suurim üllatus Eesti sisepoliitikas, kuid veel suurem pettumus Villu Reiljanile, kes on 2001. aastaga sarnaselt juba valdades võimalike valijameeste veenmiseks hunniku tööd ära teinud. Kolmapäeval Tallinna restoranis Karl Friedrich kohtunud Edgar Savisaar ja Reiljan on erakondade ametlikus (pigem meediale mõeldud) kirjavahetuses vandunud küll truudust ja koostööd, kuid esimesena jõuab kätte siiski Riigikogu valimisvoor.
Kahtlemata on iga võimalik diil seotud järgmiste parlamendivalimiste järel toimuvaga. Keskerakonna juhid ei näe põhjust toetada kandidaati, kelle esitajad moodustaksid valimistel nendevastase liidu ja kordaksid 1999. ning 2003. aastat, kus tsentristid jäeti valitsusest välja.
Teine miljoni dollari küsimus Ergma valimise puhul on see, kellest hakkaks koosnema tema presidendi kantselei. Ergma lükkab selgelt tagasi võimaluse, et Urmas Reinsalust saaks taas kantselei direktor. Kuid sealsete kohtadega diilimine ei pruugigi lõpuks midagi tähendada. Ka Rüütli valimise eel 2001 hõljus õhus lubadusi kantselei ametikohtadest, mis ei realiseerunud.
Kuu aega enne avavooru Riigikogus on riigipea valimised 2006 ikka veel raudselt erakondade tagatubade mäng. On olemas ähmane ettekujutus, kes võiks olla kandidaadid. Mitte mingit ettekujutust ei ole sellest, milliseid programme nad tahavad presidendi kohal ellu viia. Ei ole mingit kindlust, et reaalsete kandidaatide vahel võiks näha avalikke debatte (ja kui Riigikogus on üks ühiskandidaat, kellega ta siis väitleks?). Tagasivalimist taotlev president väidab, et mingit kampaaniat pole vaja. Ja seda kõike nimetatakse Eestis presidendivalimisteks.
