“Tegelikult võib ohustatud imetajate protsent küündida lausa 36ni,” pakub üleilmse imetajauuringu juhtivautor Jan Schipper põhiartiklist eraldi ilmunud arvamusavalduses. “Meie tulemused maalivad maailma imetajate olukorrast nukra pildi.”


Kõige haavatavam on praegu meie lähimate sugulaste, primaatide, ja meres elutsevate imetajate – vaalade, delfiinide ja pringlite seisund. Aasia primaatidest ähvardab väljasuremine ligi 80 protsenti, põhjuseks salaküttimine, mida tõukab tagant suur nõudlus hiinapäraste ravimite ja toitude järele. Kilomeetrilaiused kalavõrgud, kokkupõrked veesõidukitega ja mürgised saasteained võtavad iga päev elu kuni tuhandelt mereimetajalt. Kliima soojenemine toob häda eelkõige jääkarule ja teistele polaarliikidele. Aga näiteks Tasmaania saarel elavate kukkurkuradite arv on viimase aastakümnega 60 protsendi võrra kahanenud nakkusliku näokasvaja epideemia tagajärjel.


Mõnede asjatundjate arvates kujutavad esmaspäeval Barcelonas avalikuks tehtud uuringutulemused endast järjekordset kinnitust, et maakeral on alanud uus suur väljasuremiste laine, esimene omataoline sestpeale, kui dinosaurused 65 miljoni aasta eest hävisid. Viimase poole miljardi aasta jooksul on selliseid massilisi väljasuremisi ette tulnud kokku ainult kuus korda.


“Ajab hirmu peale, et imetajate bioloogiline mitmekesisus, mille välja arenemiseks on kulunud miljoneid ja miljoneid aastaid, on nüüd jõudnud kriisi, kus 25 protsenti liikidest ähvardab oht igaveseks kaduda,” muretseb üks uuringu põhiautoreid Andrew Smith.


“Mida kauem ootame, seda kallimaks tulevaste väljasuremiste ärahoidmine läheb,” hoiatab IUCNi liigikaitseprogrammi juht Jane Smart. “Aga nüüd me vähemalt teame paremini, mis liigid on ohus ja mis neid ohustab.”


Imetajate allakäigus on teadlaste hinnangul süüdi peamiselt inimesed. Oleme oma taksonoomilistelt klassikaaslastelt sobilikke elupaiku endale haaranud, neid hävitanud ja saasteainetega mürgitanud.


“Veel meie eluajal võivad meie tegude tagajärjel sajad liigid kaduda,” ütles IUCNi peadirektor Julia Marton-Lefevre. “Nüüd tuleb meil seada selged sihid, et meie rolliks maakera ajaloos ei jääks oma paljude lähisugulaste hävitamine.”


Üldiselt masendavate tõdemuste taustal paistavad siiski silma mõned üksikud edulood. Näiteks Euroopas on viimase paarikümne aastaga ohu äärelt naasnud piison ja Mongoolias metsik hobune.