Olümpiavõitja vend - metsavarguse eest kinni
Võrumaalt Rõugest pärit Volli Kuklase (43) sai ühel läinud aasta aprillipäeval telefonikõne mehelt, keda kohalikud tunnevad Pootsmani nime all. Tollal vuntse kandnud tursket 27aastast isandat kutsutakse ka Paksukeseks. Pootsmani/Paksukese õiget nime teavad vähesed. Vollile oli helistaja õige nimi Jaanus Kõiv teada, sest tegemist on ühekülameestega.
Volli on autojuht, füüsilisest isikust ettevõtja. Kõiv pakkus talle kiiret tööotsa – veel samal päeval tuli Kõomäe küla lähedasest metsast (umbes kaheksa kilomeetrit Rõugest) välja vedada männi- ja kuusepalk.
Õhtuks oli Kuklase metsas. Kõiv juba ootas seal oma punase Mercedesega. Kohal oli ka teine autojuht, kelle veoki peale Kuklase laoplatsilt palke tõstma pidi. Oma seekordse paarimehe nime Kuklase ei tea. Metsaga tegelejad, olgu need või tavalised autojuhid, eelistavad hilisemate sekelduste vältimiseks ennast üksteisele mitte tutvustada.
Puud olid kinnistult juba maha võetud ja laoplatsile kokku veetud. Metsas ei olnud käinud tavalised saemehed, vaid lõigatud oli raietraktoriga. "Raiutud oli ilusam mets, mis kasvas normaalsel pinnasel," ütles keskkonnainspektor Aarne Volkov hiljem olukorda hinnates. Kokku 632 tihumeetrit puitu, enamasti ilusad täiskasvanud männid ja kuused. Keskkonnakahju hinnati 998 000 kroonile.
Kes puud maha võttis, ei ole suutnud selgitada ka mitmekuine põhjalik uurimistöö. Väljavedajad saadetakse metsa alles siis, kui lõikajad on oma töö teinud. Keskkonnainspektsiooni Võru osakonna juhataja Endel Visnapuu sõnul on see tavaline. Kohus otsustab harilikult, et metsavargusega tekitatud kahju peavad võrdselt hüvitama varguse organiseerijad ja need, kes puudelt elu võtsid. "Lõikajad tuuakse tavaliselt teisest maakonnast, näiteks Viljandist," ütleb Visnapuu. Tunnistajad on rääkinud, et Kõiv eelistas Jõgevamaa mehi.
Võrumaa rahvas teatab metsavargustest varmalt. Kuid kättemaksu kartes ei helista nad kunagi inspektsiooni enne, kui saemehed on metsast väljas.
Tandem Kõiv ja Nool
Kõiv näitas Kuklasele laoplatsil kätte, mida on tarvis teha. Kuklase nägi, et Mercedeses istus veel mitu inimest. Nemad välja ei tulnud, kuid teiste tunnistajate ütluste kohaselt oli autos ka Joel Nool (35), olümpiavõitja Erki Noole vanem vend.
Keskkonnainspektorid peavad viimastel aastatel tandemina tegutsenud Kõivu ja Noolt üheks suuremaks metsavaraste grupiks Lõuna-Eestis. Paarimehed ostavad kokku kinnistuid ja lasevad seal puud maha võtta (tihti rohkem ja teisi puid, kui lubaks metsamajanduskava). Puidu müüvad maha või viivad ühte oma firmale Sillepol kuuluvast kahest väikesest saekaatrist Mõnistes või Rõuges.
Esimest korda mõisteti Kõiv ja Nool ühise metsavarguse eest süüdi aastal 2001. Juba siis nimetati neid toimikus "ebaseadusliku metsaraie keskseteks figuurideks".
Dokumentides seisab Noole nime taga Sillepoli juhataja ametinimetus, Kõiv on töödejuhataja. Aga nii Visnapuu kui ka Võru politsei uurija Signe Trumm peavad tandemi tegelikuks juhiks nooremat meest Kõivu. Et Noolel pole juhiluba, istub Kõiv tavaliselt ka autoroolis. Trumm iseloomustab meeste tööjaotust: Kõiv tegeles turustamisega, Nool oskas hinnata, kui palju materjali mets võib välja anda.
Ametlikult oli Kõivu päevapalk aastal 2001 vaid 72 krooni ja 70 senti, Nool teenis 55 krooni ja 90 senti. Kuid möödunud aastal oli Kõivu nimele registreeritud 15 ja Noole nimele kümme metsakinnistut. Nool elas Võrus korteris koos elukaaslase ja väikese lapsega. Kahe lapse isa Kõiv pidas Rõuges vanematetalu, mis külarahvas oma uhkusega kadedust tekitas.
Kui autojuhid tol aprilliõhtul laadimist alustasid, sõitis Mercedes ära. Teise koorma tõstmise juures ilmusid metsa äkki keskkonnainspektorid. Keegi oli inspektsiooni teatanud, et Haanja looduspargis (sest kinnistu asus just seal) käib ebaseaduslik metsaraie. Kuklase rääkis hiljem uurijale, et inspektorid pildistasid tema autot. Lähedale inspektorid ei tulnud, nad isegi ei rääkinud midagi. Siit tuleb kähku jalga lasta, öelnud Kuklasele teine autojuht. Nagu paljud teised Kõivu-Noole palgatud töölised, pole Kuklase oma töö eest veel raha näinud.
Tankist leitakse baarist
Janek Saaron (29) on töötu Valga noormees. Aprilli algul läks ta Lüllemäel baari. Rahvast oli palju. Ühel hetkel küsisid Saaronile tundmatud mehed, kas nad võiksid tema lauda istuda. "Pidutsesime koos ja jutu käigus pakkusid nad mulle rahateenimise võimalust," rääkis Saaron hiljem uurijale.
1200 krooni oli lihtne teenida. Saaron pidi võtma enda nimele ühe metsakinnistu. Tankistile lubati ka, et saab hiljem teatud protsendi metsa lõikamisel saadavast tulust.
Paari päeva pärast võtsid joomakaaslased Saaroniga uuesti ühendust. 8. aprillil viidi ta autoga Võrru. Notari juures kohtus Saaron Noolega, keda valgalane tundis eesnimepidi. Juba oli kohal ka Ala-Luhte (nii on kõnealuse kinnistu nimi) omanik Ferdinant Ventholst (70). Üksik ja kehva tervisega mees ei jõudnud metsa enam majandada. Ventholst rääkis sellest ühele sõbrale ja mõne aja pärast olidki huvilised kohal – tandem Kõiv ja Nool. Raieõigusest oma metsas loobus Ventholst 75 000 krooni eest.
Ventholstil on meeles, et notar hoiatas ostu vormistamisel: looduspargis asuva metsaga tuleb ettevaatlikult ümber käia. Ventholst tahtis pärast tehingu sõlmimist meestega veel metsa minna ja piirid saega täpselt ära märgistada. Ostjad ei tundnud selle vastu huvi.
Notari juurest väljudes nägi Saaron, kuidas Nool talle Paksukesena tuntud mehe autosse istus ja nad ära sõitsid. Looduspargi töötajad oletavad, et puude langetamist alustati Ala-Luhtel veel samal päeval.
Saaron sai tankistiks olemise eest ainult 500 krooni. Rohkem ta tandemit näinud pole (kui mitte arvestada nende isikute tuvastamist politseifotode järgi). Et talle müüdud kinnistul ebaseaduslikult metsa raiuti, luges Saaron kohalikust lehest Võrumaa Teataja. Tankist pidi minema keskkonnainspektsiooni ja hiljem politseisse tunnistusi andma.
Jõhkrad meetodid
14. aprillil läks Tartus elav Juta Sikk (53) oma abikaasaga Haanja loodusparki jalutama. Proua Sikule kuulub seal Luhte-nimeline kinnistu, mis asub otse Ala-Luhte kõrval. Naine nägi, et naabri mets on lagedaks raiutud. Ühtlasi oli sisse lõigatud ka Siku metsa. Kokku varastati 25 puud (väärtus 22 500 krooni).
Kõivul-Noolel oligi kombeks sel moel oma kinnistuid metsas laiendada. Kõivule metsa teinud Võru mees Jüri Allas rääkis keskkonnainspektoritele, et ükskord tähistas Kõiv oma kinnistu piiri 40 meetri võrra laiemaks. Kohalik metsnik tõstnud selle siiski õigele kohale tagasi.
Aprilli alguses sulab Võrumaa metsades lumi. Pinnas on siis pehme. Metsatöömasinatest jäid seepärast järele sügavad roopad. Proua Sikk nägi, et puude väljaviimisel oli lõhutud metsatee ja väike sild. Tookord kohtas ta metsas kaht meest, kellest üks oli tema jutu järgi paksem ja teine normaalse kehaehitusega. Nad ütlesid Sikule, et metsas tegutses firma nimega Baurexi. Hiljem politseifotosid vaadates tundis proua meestes ära Kõivu ja Noole.
Metsavarumise ja metsamajanduse teenendamisega tegelev Baurexi kuulub Jõgevamaa mehele Jaanus Jakobsonile ning Jaanus Kõivule. Jakobson pakkus sellelt Haanja kinnistult pärinevat palki aprillis Sakala saeveskile. Et hind ei sobinud, viidi metsamaterjal hoopis Antsla firmasse Sän-Män.
Sän-Män juhataja Taivo Tuusis mäletab, et 11. aprilli õhtul kaheksa ajal helistati talle mobiililt ning pakuti müüa metsamaterjali. Tuusis polnud algul nõus nii hilisel tunnil kaupa tegema. Teiselt poolt käidi talle peale – auto olevat juba tellitud. Lõpuks lepiti kokku, et toogu mehed koorem kohale, paberid vormistatakse hommikul.
Mõne aja pärast oligi 30 tihumeetrit kuusepalki Sän-Mäni värava taga. Autojuht rääkinud valvurile, et dokumentidega pole kõik korras. Järgmisel päeval olid palgid kadunud. Kirjelduste põhjal pidas Tuusis materjali saatjateks Kõivu ja Noolt, sest tunneb mõlemat meest nende kodukandist. Mis koormast edasi sai, pole teada.
"Meie ei tea midagi!"
Keskkonnainspektsioon kutsus Kõivu ülekuulamisele 22. aprillil, Nool käis inspektsioonis kaheksa päeva hiljem. Esimesed vestlused jäid lühikeseks. "Ma ei tea sellel kinnistul toimunu kohta mitte midagi," teatas Kõiv. Mitu korda metsavarguse eest karistatud Nool vastas: "Mina ei tegele metsa ülestöötamisega... Mina pole sellel kinnistul ka vähemalt sellel aastal käinud."
Tavaliselt eitavad metsavargad alguses oma süüd, sest keskkonnainspektoritel ei ole nende vastu siis veel piisavalt tõendeid. Augustis teatas Nool kõrgilt ka politseiuurijale: "Ma näen elus palju asju, kuid see ei tähenda, et ma pean seal osanik olema."
Uurija Trumm ütleb, et Kõiv ja Nool on küll hakkajad noored mehed, kuid läksid oma tegudes liiga nahaalseks. Kõivu palus Trumm eeluurimise ajal vahi alla võtta, sest mees varastas metsa edasi. "Tundus, et toimikut ei saagi sulgeda," ütleb Trumm.
Rääkima hakkas Kõiv alles pärast üle kahekuulist vangistust ja toimikuga tutvumist. Kohtuistungi toimumise ajaks kogunes kaheköitelisse toimikusse ligi 400 lehekülge materjali. Haanja looduspargis toimunud kahele metsavargusele liideti veel üks 2001. aasta novembris Kõivu korraldatud metsavargus (eraisikule tekitatud kahju 61 000 krooni).
Kõiv ja Nool tunnistasid end süüdi samal päeval – 13. septembril ning nõustusid lihtmenetlusega. Kõiv seletas, et käis ise metsa lõikamas ja müüs puidu lehekuulutuse kaudu leitud inimestele maha. Kokkuleppe prokuröriga sõlmisid nad oktoobri alguses. Kohtunik määras Noolele karistuseks kuus kuud vangistust, mida ta saab kanda kahes osas kolme kuu kaupa. Kõivu karistati tingimisi aasta ja kuuekuulise vangistusega, katseaeg kolm aastat. Kahjusumma, mis ületab miljon krooni, peavad mehed hüvitama solidaarselt. Visnapuu ei usu, et riik või teised kannatanud seda raha kunagi näevad.
Andekas kurjategija
Joel Noole ajalooõpetaja Regina Ausmaa mäletab teda kui tarka, andekat ja klassi kõige töökamat poissi. Joel käis ajalooringis, luges huviga õpetaja soovitatud raamatuid ning oskas nende sisu hästi analüüsida.
Põhikooli lõputunnistusel olid kõik hinded positiivsed.
Mis Noolest pärast Võru I põhikooli lõpetamist edasi sai, on õpetaja Ausmaale ebameeldiv üllatus. Koos kolme endavanuse Võru poisiga pani ta toime oma esimesed vargused. Nad murdsid 1983. aasta novembris sisse majadesse ja varastasid ettejuhtuvaid esemeid nagu kaheksa pudelit koduveini ja teksapüksid. Tartu sõbra sugulaste juurest viisid poisid aga ehteid, tsaariaegseid kuldrahasid jm kokku 2650 rubla väärtuses.
Miilits pidas kaks poissi kinni, kui nad varastatut Tallinnas maha müüa üritasid. Kohus määras Noolele karistuseks neli aastat vangistust üldrežiimiga koloonias.
Nool sai pärast karistuse kandmist vaevu aasta kodus olla. Aastal 1988 lõpetas ta Võrus õhtukooli, kuid läks ka uuesti vargile läks. Seekord ärandati autosid. Kahe varastatud Žiguliga kihutasid kambajõmmid niisama Võrumaa metsade vahel, kolmandat tahtsid varuosadeks müüa. Jälle määrati Noolele karistuseks neli aastat, seekord ranget režiimi.
Kokku on Erki Noole vanemat venda kriminaalkorras karistatud kuuel korral, metsavargus Haanja looduspargis oli seitsmes. Noole paarimees Jaanus Kõiv on lisaks nende ühistele kuritegudele seotud ühe kindlustuspettuse katsega.
Joel Nool – pere must lammas
Erki Nool, millised on teie suhted venna Joeliga?
Ega me nii väga ei suhtle. Mul on oma tegevus, temal oma. Ta on rohkem omaette tegutseja. Nii et ega ma tema eluga väga kursis ei ole. Sain seekordsest asjast alles jõulude ajal teada.
Kuidas te sellesse siis suhtute, et vend vangis istub?
Noh, loomulikult on see negatiivne ja paha. Aga igaüks peab oma tegude eest vastutust kandma. Ega silmad kinni ei saa ka käia. Tean, et ta oli hoolimatu maksuameti ja muude asjade suhtes ja eks selle eest peab karistust kandma.
Vahepeal juba siiski tundus, et vend on eluviise parandanud...
Jah, tal tekkis elukaaslane, sündis laps, läks juba tavalise ühiskondliku inimese elu poole, aga eks igaühel ole oma iseloom ka. Raske öelda, mis just viltu läks, ega me ei ole nii sisuliselt vestelnud. Eelmise aasta jõulude ajal, kui pere kokku tuli, siis ma viimati nägin teda.
Kas tunnete, et vend on teie mainele ka varju heitnud?
Tegelikult ei tunne. Ma hakkasin 13aastaselt oma elu elama ja kokkupuuteid on meil vähe. Muidugi mulle ei meeldi see värk, aga igaüks valib oma tee.
Nii et teie tegevust venna käekäik ei mõjuta?
Keeruline küsimus. Ma arvan, et ei. Minu tegevus on ühesuunaline ning ema-isa või sugulaste tegevus mu tööd ei mõjuta. Tundub esmapilgul, et on karmilt öeldud, aga inimene peab iseennast ka aitama. Aga muidugi – kui ta minult abi paluks, eks igaüks oleks valmis venda hädas aitama. Aga initsiatiiv peab tema poolt tulema.
***
Joeli isa Lembit Nool, mis teie arvate sellest, et teie vanem poeg on jälle vangi pandud?
Kust need andmed pärit on? Pikk vaikus. Ma ei oska seda kommenteerida. See on mulle suur üllatus, ma ei ole sellest midagi kuulnud.
Kui lähedased teie suhted Joeliga on?
Me ei suhtle väga. Juubelisünnipäeval käisin tal eelmine aasta, siis nägime viimati. Meil ei ole küll ka mingit vaenu, lihtsalt väga palju me ei käi läbi.
Teil on palju lapsi, kõigil erinevad ametid. Mis te arvate, miks Joeli käsi nii kehvasti on käinud?
Ma ei ole psühholoog, aga ma olen endamisi üht-teist mõelnud. Eks see ole vist perekonna viga.
No aga teised lapsed on kõik ju väga korralikud, üks koguni olümpiavõitja?
Jah, eks see ole juhus. Erkile... olümpiavõitjale on see muidugi väga ebasobiv oreool.
Miks te siis arvate, et see on perekonna viga?
Noh, niipalju ma võin öelda, et ega ma ei või kätt südamele panna ja öelda, et tegin kõik selle heaks, et Joel haljale oksale jõuaks.
Kas see, et üks poeg on olümpiavõitja, natuke tasakaalustab seda, et teise pojaga kehvasti on läinud?
Vaevalt. Iga laps on erinev. Erkit küll ei saa Joeli apsude kompenseerimiseks kuidagi ette lükata.
Pikk vaikus. Aga on teil täpsemalt teada, milles asi on, et jälle vangi pandi? Ah metsavargus? No see võib tõenäoline olla, sest mingi metsaga ta tegeles küll. Sõbraga kahepeale oli saeveski. Täitsa loogiline.
