Hoiatus! Järgnevad 2500 tähemärki sisaldavad paiguti meelevaldseid seoseid, mis põhjustatud kirjutaja kokkupuutest Vana Euroopa ühe värvika metropoliga, ning kirjutaja ei saa sajaprotsendiliselt garanteerida, et nendes lausetes ei leidu kübekest subjektiivsust. Nii et, olete hoiatatud.

Olgu, hoiatamises iseenesest pole ju midagi halba. Iseasi, kui tõsiselt me seda võtame.

Londonis toidu- ja joogipoolist manustades aga torkas silma, et inglaste paljukiidetud common sense on viimase kümne aastaga teinud tugeva hüppe panic attack’i poole. Jah, Vana Euroopa üks põnevamaid ja multikultuursemaid kantse on muutunud paanika- ja paranoiakeskuseks. Täpselt kümme aastat tagasi Londonit väisates pakiti meile lõunaks kaasa kartulikrõpsud, võileivakolmnurk ja šokolaad. Ebatervislik, seda muidugi, aga asi pole selles. Nüüd on sellesama krõpsupaki peale ilmunud kiri, et "me ei saa garanteerida, et toode on täiesti pähklivaba" ja pakendatud võileivale on kleebitud hoiatus "toode võib sisaldada konditükke". Püha taevas! Heast inglise huumorist on asi kaugel.

Tootja serveerib asja kui vastutustundlikku käitumist tarbija suhtes. Kogu see info seisab krõpsupakil selleks, et tarbija saaks teha teadlikke valikuid. Väga meeldiv. Teisest küljest aga lükkab tootja selle hoiatusaktiga kogu vastutuse tarbijale – ise tead, kas riskid tüki tumeda šokolaadiga, mis küll valmistatud teise liini peal kui piimašokolaad, kuid pole välistatud, et piisake piima pritsis kakaomassi, killuke maapähklit põrkas üle põranda… Kui garanteerida ei saa, siis tuleb kõik pisiasjadeni reglementeerida. Nii minimeeritakse riskid, kõik jääb tarbija omavastutuseks. Kohtusse tal asja pole, teda on hoiatatud!

Sellest ei räägi muidugi keegi, kui ohtlikud võivad tervisele olla suhkruasendajad ja sajad muud keemilised looduslike allergiapõhjustajate aseained. Sellest vaikitakse kollektiivselt.

Hiljuti oli briti pommuudiseks kuue noore inimese koomasse langemine ravimitestimise järel. Ma ei tea, kui mitu inimest on kartulikrõpsudesse "sattunud" pähkli-ivast koomasse kukkunud. Aga ju neid pretsedente siis leidub.

Siiski, Inglismaal käib juba teist aastat suur sõda tervislikuma koolitoidu juurutamiseks – et koolidest kaoksid krõpsu- ja kokakoolaautomaadid, et lapsed saaksid rohkem piima ja vett. See on valitsuse tasandil peetav võitlus toitumisharjumuste muutmise nimel, mis pole meilegi võõras. Suurkorporatsioonide huvid aga mängivad vastu ning selle kõige kõrval on nende jutt kliendi heaolust täielik jamps. Tõeline vastutustunde demonstratsioon oleks see, kui kihisevate jookide, snäkside ja krõpsude tootjad oma automaate koolidesse üldse ei topiks ja olemasolevad lihtsalt maha võtaks. Aga niisugusest "ettehooldusest" võib vaid und näha.