On puhkamiste aeg!
Abi sai Argo Soon siis, ja saab ka praegu, mõõdukast liikumisest, mis aitab pilku töistelt mõtetelt mujale suunata ning tagab selle, et keha ega hing lauatagusest tööst haigeks ei jääks. Nii näiteks armastab magister Soon käia tööl jalgrattaga ning teha koduteel hädapärasest suurema ringi, et organism vajaliku koormuse kätte saaks.
Ühes on Argo Soon kindlalt veendunud: ei saa rääkida tööst, ilma et ei räägiks puhkusest. Ning vastupidi – puhkus ilma tööta oleks samuti nonsenss.
Miks peab puhkama?
Inimese organism on tsükliline, nii sõltub inimese une- ja ärkveloleku tsükkel näiteks valgusest. Inimene on kohanenud rütmiga, kus ööpäevas ollakse 10–16 tundi aktiivne.
Aktiivsuse määr on kaasa sündinud, selle määrab geneetika. Nagu ka selle, kas ollakse rohkem õhtune või hommikune tüüp. Töövõimet ja vastupidavust saab treeninguga muuta ja arendada, aga mitte lõpmatuseni – ühe koha peal tuleb piir ette.
Valdav osa inimesi on võimelised päevavalguses töötama ning töötavad päeval paremini kui öösel.
Kui aga ei suudeta…?
Siis tuleb seda arvestada nagu inimese isikupära ning püüda tema tööelu sellele vastavaks kujundada. Võrdluseks – on terve rida kunstnikke, kes väidetavalt ilma alkoholijoobeta luua ei suuda. On see nii, siis pole midagi teha. Jõuga seda ei muuda, vähemalt mitte enesetunde ja loomingu pealt lõivu maksmata.
Mis väsitab rohkem, raskused või rutiin?
Monotoonset tööd tehes väsitakse rohkem, ent ka see on individuaalne. Mõni nokerdab tundide kaupa mõnuga ühe koha peal, teine väsib ja tüdib sellisest tööst minutitega. Üldine reegel on siiski ainult see, et lõpuks väsivad kõik ära. Lihtsalt töötamise ja väsimuse tekke tsükkel on inimeseti erinev.
Ehkki kõik inimesed on erinevad, võib välja tuua ühe huvitava seaduspära: inimese ööpäevas peaks olema 24 tunni asemel 25. Keskmiselt vajatakse 8 tundi und ning 16 tundi ärkvelolekut, ent paljude inimeste jaoks võiksid mõlemad tsüklid pisut pikemad olla. Loomulikult ei hakka maakera selle tõttu teises tempos pöörlema ega tiirlema, aga mõtlemapanev on see tõik küll.
Huvitav seaduspära … Kas selliseid nähtusi on veel?
Oma tsüklilisus on ka näiteks nädalates. Teate, kui palju on neid inimesi, kellel esmaspäeviti töö ei suju? Palju! Ja see ei ole seotud sellega, et esmaspäevad sinised oleksid. Inimene on inertne, ta vajab sisseelamiseks aega. Neljapäeval ja reedel on tema töövõime juba maksimaalne, ta võiks veel töötada. Siis aga tuleb kaks puhkepäeva ning uus nädal algab taas vaevalisevõitu käivitamisperioodiga. Teatud tööliikide puhul on võimalik nädalatsüklit optimeerida. Kes seda vajab ja kellel see on võimalik, võiks seda häbenemata teha.
Millega tuleks puhkamisel arvestada?
Oluline on teada, et vaim ja keha on seotud. Kui on tehtud palju füüsiliselt rasket tööd, ei suuda inimene enne välja puhkamist vaimse töö või õppimise kallale asuda. Vastupidi ka – kui vaim on raskustest muserdatud, ei suudeta end sportima saada. Nii et aktiivse puhkuse eelduseks on see, et ei tohi olla liiga väsinud.
Kumb on parem – kas kord aastas kuu aega puhkust järjest või näiteks nädalased jupid?
Ma olen seda ise ka küsinud … Viimati näiteks füsioterapeutide seminaril. Mitte keegi ei tahtnud sellele vastata. Ma ise kaldun sinnapoole, et mitmes jupis puhkamine on mõttekam, seda näib kinnitavat ka Lääne-Euroopa ja Ameerika kogemus. Põhjendus – inimene ei unusta lühema puhkuseaja jooksul tööd ära, tal on kergem naasta. Vastupidise suhtumise kasuks aga näib rääkivat see, et lühema puhkuse planeerimine on raskem kui pikema.
Töötervishoid on selles suhtes raske ala, et siin pole tihti üheseid vastuseid ega valemeid. Ka tudengid, keda olen õpetanud, on olnud selles pettunud – peab ju olema õige vastus. Aga ei ole, väga palju sõltub inimese individuaalsusest.
Kas tööandja ideaal peaks olema väsimatu töötaja?
Kindlasti mitte. Tõsi, väsinud inimene võib end tahtejõu abil töö juures hoida, ent tema töö produktsioon ja kvaliteet langevad ning see kahjustab ka tööandja huve. Puhata tuleb ka tööpäeva jooksul. Nii vaimse kui ka füüsilise töö tegijad vajavad puhkust ka tööpäeva sees.
Ainult lõunapausist ei piisa, lisaks sellele tuleks teha ka teisi, lühemaid pause. Selliseid mikropuhkused on vajalikud, et töö kvaliteet ja –jõudlus ei langeks.
Vanarahvas ütles, et hommik on õhtust targem. Seal on oma tõetera sees: kui ikka üks töö õhtul kuidagi edeneda ei taha, on mõistlik see rahumeeli kõrvale panna. Hommikul värske peaga võib lahendus ootamatult kiiresti tulla.
Kui pikk peaks mikropuhkus olemas?
Mitte üle kümne minuti. Vahel aga piisab hoopis vähemast, paarist minutist või isegi mõnekümnest sekundist.
Mida jõuab nii lühikese ajaga?
Päris palju. Näiteks asendit vahetada. See aitab lihaseid lõõgastada. Absoluutselt iga asend, ka ergonoomilisel töötoolil istumine. Pika aja vältel ühe ja sama asendi säilitamine on koormus.
Ka mugavas asendis teevad need lihased, mis säilitavad pea ja käte õiget asendit, siiski pingsat (staatilist) tööd. Liikumise, asendi vahetuse, korraks püsti tõusmise – või seisva töö puhul istumisega – või mõne võimle-misharjutuse tegemisega suudetakse lihastele vaheldust ja puhkust pakkuda.
Mikropuhkus on tähtis ka silmadele, eriti kui töö eeldab näiteks kuvarile vaatamist. Silmade töö annab tegevust silmalihastele ning needki väsivad ja vajavad puhkust. Silmaläätse ja pupilli tööd reguleerivad lihased tahavad samuti puhata nagu selja- ja käsivarrelihased.
Kas tehtavate pauside arvel peaks tööaeg olema pikem?
Sellel poleks mõtet. On ka selliseid töid, kus puhkus võib hõlmata suurema osa tööpäevast – näiteks töö väga külmades tingimustes, erakordselt raske füüsiline töö, või töö äärmiselt ebasoodsas asendis, mis väsitab kiiresti. Vajalike puhkepauside arvel tööpäeva pikendamine oleks tööandja poolt lausa rumalus.
Kui palju abi on ergonoomilisest mööblist?Omajagu. Ergonoomiline töökoht leevendab probleeme, aga ei lahenda neid. Investeerimine ergonoomilisse mööblisse ei tähenda, et töötaja ei vajaks puhkepause.
Kui palju mõjutab väsimust müra?
Müra väsitab, see on teaduslikult tõestatud. Olen kokku puutunud tööandjate mitmete eksiarvamustega. Kurioosseim on vast ettekujutus, et kui ettevõttes on müratase mõõdetud, siis see töötajaid ei kahjusta. Ka on arvatud, et kui mõõdetud müra tase on allpool 85 db, siis arvatakse olukord korras olevat. Paraku on tegu eksiarvamusega – mõõtmine ei muuda müra kahjutumaks. Kuulmisorgan võib küll jääda püsikahjustuseta, samas unustatakse müra väsitav mõju, mis on töötaja töövõime tehtava töö kvaliteedi seisukohalt samuti väga oluline. Veel üks väärarvamus on see, et müra on ainult tootmisettevõtete probleem. Tegelikult on suurte kontorite müratase, mis koosneb inimeste jutust, sammudest, telefonihelinatest ja printerite tööst tootmisettevõttega samalaadne. Ka haiglate oma ei jää sellest päevasel ajal maha, ehkki haigla peaks justkui üsna vaikne koht olema. Maailma Terviseorganisatsioon defineerib müraks iga häiriva heli.
Üheks probleemiks on ka mürast üle rääkimine, mis väsitab rääkija häälepaelu. Tüüpiliseks näiteks on koolituste korraldajad ja lektorid, kel tuleb oma ettekannete pidamisel võistelda dataprojektori tekitatud müraga. Ühes päevas palju nii ei suuda ja kui esmaspäeva hommikul loengutega alustada, on teisipäeva õhtuks tulemus tunda.
Millised faktorid veel töö kvaliteeti mõjutavad?
Töökohal ei tohiks olla liiga külm, liiga palav, liiga pime ega liiga valge st pimestav. Kui väärtused on optimaalsed, säilib hea töövõime kauem, kui aga tingimused on kehvad, saabub väsimus kiiremini.
Üks universaalne soovitus erinevate elualade esindajatele puhkuse planeerimiseks?
Ühe printsiibi võin välja tuua küll: puhkus peab pakkuma vaheldust. Nii liikumist kui ka lösutamist ja lesimist.
Ja veel üks universaalne tõde – ette puhata ei ole võimalik, ka järele puhkamine on väga komplitseeritud teema. Seepärast peab puhkus olema regulaarselt korduv.
6 sõbralikku nõuannet arvutiga töötajaile
• Ärge unustage end tööst vabal ajal mängude kütkeisse. Kui mängimine meeldib, kasutage plärisevat äratuskella, mis tuletab näiteks iga tunni järel meelde, et lihased ja silmad vajavad puhkust.
• Eelistage ekraanil mahedaid värvitoone. Ehkki on töid, mis nõuavad kujutise suurt kontrastsust ja/või eredaid värve, väsitavad mahedad ja mõõduka kontrastsusega kujutised silmi vähem.
• Oluline on ka mõõdukas ruumivalgustus, mis mahendab ekraani ja ruumi vahelist kontrastsust.
• Kuvar tuleks paigutada nii, et sellelt ei peegelduks ruumi aken ega lambid.
• Tool peaks olema mugav. Istudes tuleb sageli asendit vahetada.
• Vähendage võimalusel tööd hiirega, ärge kasutage hiirt liiga kaua aega järjest. Hiirt ei maksa kunagi pigistada.
Allikas: Argo Soon
Kas oled töönarkomaan?
Püüa vastata alljärgnevatele küsimustele kas “ei” või “jah”.
Kas töö tõmbab Sind enda poole rohkem kui perekond või miski muu?
Kas Sul on selliseid perioode, mil tunned end tööd tehes kõige paremini, ja selliseid, mil Sa ei saa mitte kusagil mitte midagi õigesti tehtud?
Kas võtad töö sageli õhtul voodisse kaasa?
Kas töö on see tegevus, millest kõige meelsamini vestled ja mida Sulle kõige rohkem teha meeldib?
Kas töötad rohkem kui 40 tundi nädalas?
Kas Sa muudad oma hobid rahateenimise üritusteks?
Kas Sa võtad täielikult enesele vastutuse oma töö tulemuste eest?
Kas Su pere ja sõbrad on loobunud Sind õigel ajal ootamast?
Kas Sa võtad lisatöid (kuna muidu jääksid need ju tegemata)?
Kas Sa alahindad aega, mis mingi töö täideviimiseks kulub, ja tormad siis seda lõpetama?
Kas Sinu arvates on normaalne töötada pikki päevi?
Kas Sa muutud kannatamatuks inimestega, kellel on teised prioriteedid kui töö?
Kas Sa kardad, et kui Sa kõvasti tööd ei tee, siis kaotad oma töö?
Kas tulevik on Sinu jaoks pidev muretsemise allikas (isegi, kui kõik sujub)?
Kas teed oma tegemisi energiliselt, võistlusmomendiga?
Kas Sind ärritab, kui keegi palub Sul millegi muu tegemiseks oma töö lõpetada?
Kas Su pikad tööpäevad on teinud haiget Su perele või muudele suhetele?
Kas mõtled tööle ka autot juhtides, bussiga sõites vm tegevusi tehes?
Kas töötad või loed söögi ajal?
Kas usud, et rohkem raha lahendab kõik Su elus ettetulevad probleemid?
Kui vastasid jaatavalt vähemalt kaheksale küsimusele, võid hakata endas otsima töönarkomaania algeid.
Töönarkomaania
sümptomid
Füüsilised sümptomid: peavalu, väsimus, allergiad, seedehäired, kõhuvalu, haavandid, pearinglus, valud rindkere piirkonnas, hingeldus.
Käitumuslikud sümptomid: emotsioonide pidurdamatus/kontrollimatus, rahutus, unetus, häirivad mõtted, lõdvestumisraskused, hüperaktiivsus, kannatamatus, ärrituvus, unustamine, keskendumisraskused, tüdimus, meeleolu kõikumised.
Tee ära ainult iseenda töö. Keegi ei suuda teist inimest kanda kaugemale, kui ta ise on suuteline ja valmis minema.
Allikas: Ülle Suur
