Märkan ta näos muiet. Justkui kõik selle nimega seonduv oleks korraga meelde tulnud.

Seis tundub lootustandev. Sellise vastuse järgi ma Paidesse sõitsingi.

Selles väikses, ütleks isegi hubases mängusaalis, millest, kui juba Paide kesklinna oled jõudnud, pole võimalik mööda vaadata, mängis Tiit Kaljumäe 2007. aastal mitu kuud päris agaralt. Tuli spetsiaalselt kohale, sest Paide inimene ta pole. 

Pani ühekäelistesse bandiitidesse ühtekokku 337 625 krooni. 

Aga erinevalt sadadest ja tuhandetest õnnetutest mänguhulludest, kellelt need aparaadid tihtipeale kogu maise vara neelavad, võttis Kaljumäe masinatest välja enam kui 1,2 miljonit krooni. 

Sellist meest ei saa kasiinotöötajad unustada. Eriti, kui argipäeviti mängitakse siin pisikeste panustega. Suuremad võidud selles saalis jäävad 10 000 ja 50 000 krooni vahele. 

“Aga mis ta tegi?” küsib kasiinotöötaja oota­matult. 

“Võitis kõvasti.”

“Kui palju siis?” 

Räägin pikemalt ning küsin uuesti üle – ega ta mäleta seda, kuidas Kaljumäe kasiinot külastas, mängis ja võitis. 

Minu üllatuseks ei tea mu vestluskaaslane sellest midagi. Ütleb, et a) oli sel ajal lapsega kodus ja b) kasiino ei jaga infot klientide kohta. Rohkem ta sel teemal ei räägi. Saan naisest suurepäraselt aru. 

Kaks üksikut mängurit, kes mu sisenedes tuimalt mängumasinat toksisid, on märkamatult lahkunud. Saal on tühi. 

Võib-olla pärastlõunal, kui algab happy-hour ning niigi tasuta pakutavale teele-kohvile saab lisaks 20 krooni eest (see on tänapäeval väga vähe) õlut osta, tuleb rahvast rohkem. Play-In on Paide ainus kasiinosaal. “Ja ega Paides tegelikult eriti polegi neid kohti, kus õhtul aega veeta,” ütleb kasiinotöötaja. 

Suur raharööv Soomes

Kes on see Tiit Kaljumäe? Tõeliselt müstiline kuju, kellest on väga vähe teada. Eesti ajalehtedes ilmunud krimiuudistest tema nime ei leia. Ka pole tal Eestis kehtivaid karistusi. Küll on aga temast ilmunud lugusid Soomes. 

2007. aastal algul toimus Turus suur panga­rööv. Soome Panga hoovis asunud rahaveoautost said röövlid saagiks üle 20 miljoni krooni. Seda raha pole siiani kätte saadud. 

Sama aasta lõpus toimus uus röövikatse, mis kukkus läbi. Politsei võttis kahe autoga ringi liikunud mehed kinni. Läbiotsimisel leiti neilt terve arsenali jagu varustust: maske, käeraudasid, kaks automaati ja püstol. Soome politsei versiooni kohaselt oli tegemist Rootsi-Soome-Eesti kurjategijate ühistööga. Üks vahistatutest oli Tiit Kaljumäe ning temaga hakkas tegelema Soome keskkriminaalpolitsei. 

Võimude versiooni kohaselt pidi Kaljumäe juhtima pangaröövlite põgenemiseks ette valmistatud Volkswagenit. Nii mehukat raharöövi korraldanud rahvusvahelisse seltskonda ei saa üldiste arusaamade kohaselt sattuda päris juhuslik inimene.  

Kaljumäe osutus ülekuulamistel eriti kõvaks pähkliks. Ta mainis vaid niipalju, et on elanud Soomes sõprade juures, nende aadressi aga ei mäletanud. Röövi kohta esitatud küsimustele ta enamasti ei vastanud ega nõustunud vaatama ka talle esitatud asitõendeid. 

Siiski pajatas Kaljumäe politseinikele oma lühieluloo, tutvustades ennast elukutse poolest kui “artisti”. 

“Sain 1981. aastal trükkali hariduse. Pool aastat töötasin erialal. Pärast seda olen esinenud Eesti Filharmoonias muusikuna, kuni aastani 1991. Hiljem olen esinenud aeg-ajalt.”

Ülekuulajad saavad teada, et Kaljumäe on lahutatud ja tal ei ole lapsi. Ka pole tal mitte mingit vara. Siiski, söögi jaoks on mehel oma sõnul seni raha jagunud. Oma koduse aadressina nimetas ta üht Pärnus asuvat korterit. 

Mängur juba 20 aastat

Soome politseinik palub Kaljumäel vabalt rääkida, kuidas, kus ja kui suurte panustega ning mis tulemustega ta on mänginud hasartmänge Soomes, Rootsis ja Eestis. Muidu vaikinud eestlane räägib oma kasiinosõltuvusest meeleldi. “Raske öelda, sest panused on olnud väga erinevad. Ma ei oska öelda suurimat panust.”

“Kas sa oled mänginud hasartmänge veel mõnel maal?”

“Ei ole.”

“Kust sa algkapitali said?”

“Ma olen mänginud viimased 20 aastat. Algkapitali olen teeninud tööga, mille eest sain kõva palka. Ma olen võitnud Eestis rohkem kui miljon krooni. Samuti olen saanud raha oma lapsepõlvekodu müügist.”

Soome politsei teeb kindlaks, et mais 2007 mängis Kaljumäe Helsingi Grand Casinos maha ligi 400 000 krooni. Sellest ligi poole kaotas ta ühe õhtuga. Samas õnnestus tal võita tagasi 75 000 krooni. Ainuüksi nende summade järgi otsustades võiks öelda – tegu on väga kirgliku mänguriga. 

“Ei usu,” ütleb Kaljumäe seepeale politseinikule. “Rohkem mul öelda ei ole.”

Kohtuprotsess 13 pangaröövli üle toimub erandkorras Saramäe vanglas, kuna enamik kohtualustest viibib oma ohtlikkuse tõttu nagunii trellide taga. Õigusemõistmise pidamiseks ehitavad soomlased vanglasse vajaliku sisseseade. Kohus mõistab Kaljumäele karmi – 7,5 aastase vanglakaristuse. 

Kaljumäe ebatavaline õnn Paide kasiinos äratab ka Eesti politsei huvi. Keskkriminaalpolitsei hakkab uurima, kas mehe võitude kujul võib olla tegemist lavastusega, mille eesmärgiks on kuritegeliku raha puhtaks pesemine. 

Maksu- ja tolliameti info kohaselt pole Kaljumäel olnud 2006. aasta algusest peale mingeid sissetulekud. 

Politsei kuulab üle Paide kasiinosaali juhi ega tuvasta midagi kahtlast. 

Puändina helistab Kaljumäe ise Ekspressile!

Ja ikkagi ei anna see persoon mulle rahu. Mees, kel on trükkali väljaõpe, kes töötas filharmoonias, kes enda sõnutsi on artist, anti kohtu alla seoses suurejoonelise röövi ettevalmistamisega ning sai seejärel kasiinos tubli noosi. 

Helistan igaks juhuks Pärnu telefoninumbril, mille Kaljumäe jättis Soome politseisse n-ö koduseks kontaktnumbriks. Äkki vastatakse, äkki osatakse miskit selgitada. 

Telefoni võtab vanem mees, kes teatab et Tiit Kaljumäe nimeline, kelle kohta küsin, on hetkel vannis. Proovigu ma tunni pärast! Hiljem teatab sama vastaja, et poiss läks linna. Proovigu ma hiljem… 

Aga see pole veel kõik. Pisut hiljem helistab Kaljumäe ise. Ütleb, et kuulis Ekspressi huvist tema vastu. 

Ta tunnistab, et on see inimene, kelle Soome kohus pangaröövis süüdi mõistis ja trellide taha saatis. 

“Tulin teise astme kohtuotsusega möödunud kuul välja,” teatab ta.

Kaljumäe räägib tõtt. Soome ringkonnakohus tühistas tema karistuse osaliselt. Pangaröövi katse ettevalmistamine ei ole Soomes kuritegu. Seega jäi eestlane süüdi vaid 20 miljoni krooni röövile kaasaaitamises. Karistuseks sai neli aastat ja kaks kuud vanglat, millest ta kandis ära poole.

Uskumatult õnneliku käega mees.