Seni pole Eestis riigihanke korra rikkumisega seoses kedagi kunagi kohtu ette saadetud. Seega võib antud juhul sündida pretsedent.

Vürsti lisab loole tõik, et Tuulikki Laesson on riigihangete seaduse üks autoreid. Lisaks on ta kirjutanud infobülletäänis "Korruptsioonivaba Eesti" artikli riigihangete ja korruptsiooni seostest.

Kõige tipuks on Laessoni abikaasa Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov, kelle ajaleht on korduvalt hakkama saanud sahkerdjate paljastamisega.

Pole aga võimatu, et tegemist on hoopis vastiku kättemaksuafääriga. Äripäev paljastas Riigihangete Ameti peadirektori Ülo Sarve kuritarvitused riigi rahaga. See info jõudis lehte Laessoni kaudu. Härra Sarvel oli põhjust anda vastulöök.

Sobiva pakkumise esitas vaid üks firma

Draama sai alguse tänavu jaanuaris, kui majandusministeerium kuulutas välja riigihankekonkursi Riikliku Ehitusregistri Infosüsteemi tarkvara loomiseks ja juurutamiseks. Huvilised pidid esitama pakkumised 1. märtsiks.

Konkursile laekus üle kümne pakkumise, millest enamiku praakis komisjon kohe välja.

Laesson sattus mängu juulis, kui minister Liina Tõnisson määras ta riigihanke eest vastutajaks. Hange kuulus Laessoni pädevusse, sest ta töötab ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonnas eksperdina. Laesson pidi pakkujatega kõnelusi pidama. Temast sai ka pakkumiste hindamise ning võitja väljaselgitamise komisjoni juhataja.

Augusti lõpus tegi komisjon valiku – Eesti Telefoni pakkumine maksumusega 4,1 miljonit krooni lükati tagasi, sest see ei vastanud nõuetele. Ainsana sobis firmade Datel ja SpinTEK ühispakkumine maksumusega 16,6 miljonit krooni.

Lõplikult kinnitati need firmad võitjateks septembri keskel.

Ootamatu pööre

Oktoobri lõpus, kaks päeva enne lepingu allakirjutamist sai Dateli juhatuse esimees Urmas Kõlli teate, et jama on majas. Konkursi tulemused tühistati. Põhjuseks olid Tuulikki Laessoni ärisidemed Dateliga.

Tõepoolest: naine oli koos Dateliga teinud ühe ettevõtte. Tegemist on firmaga e-hange, mis pidi looma ja käivitama elektroonilise riigihankekeskkonna. Seadus näeb ette, et sellise elektronhangete keskkonna käivitaja peab olema ettevõte.

Laesson otsustas asja ise ära korraldada. Ta pöördus partneri leidmiseks mitmete firmade poole: Helmes, Telema, Arhiivikeskus jne. Sobivaimaks osutus Datel.

E-hanke osanikuks ei läinud Laesson siiski otse, vaid oma osaühingu Ideelahendused kaudu. Viimane registreeriti märtsis.

E-hanke äril ja ehitusregistri riigihankekonkursil ei pidanud olema mingit seost. Aga leidub kahtlejaid.

Nimelt registreeriti firma alles tänavu oktoobris ehk pärast seda, kui Datel ja SpinTEK olid võitjaks kuulutatud. Riigihangete Ameti peadirektori asetäitjale Tom Annikveele jäi mulje, et tegemist võis olla topeltmänguga: "Näib, et e-hange loodi selleks, et selle kaudu läheks käima sama riigihange. Allhankijaks, teisisõnu. Meieni jõudsid kuuldused, et Laesson lõi Dateliga käed ammu enne eduka pakkumise väljaselgitamist. Ministeerium ütleb, et osa (konkursiga seotud) töid oli tehtud juba enne lepingu sõlmimist. Seadus aga niipidist protseduuri ei luba."

Politsei saab salapärase vihje

Millalgi oktoobri teises pooles laekus majanduspolitseile anonüümne teave, et asi ei ole puhas. Politsei teavitas Riigihangete Ametit ning see tühistas 28. oktoobril pakkumise väitega, et ministeerium kasutas pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel oma esindajana isikut, kelle suhted pakkujaga tekitasid kahtlusi tema objektiivsuses.

31. oktoobril alustas politsei uurimist karistusseadustiku paragrahv 300 tunnuste järgi. Too paragrahv ütleb, et "ametiisiku poolt riigihangete konkursil ühele osalejatest põhjendamatute soodustingimuste või eeliste loomise või muul viisil riigihangete teostamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega".

Laesson eitab süüd

Ekspressi toimetuses käies jäi Tuulikki Laesson täiesti rahulikuks (või kontrollis tundeid osavalt) ning kuulutas kõik kahtlused valeks. "Minust oleks väga rumal, kui oleksin püüdnud nii avalikult susserdada."

Laesson on maletaja, mitmekordne Eesti meister. Ta oskab mõelda mitu käiku ette. Teab, kuidas skeeme tehakse. Temalt ei ootaks nii haledat sissekukkumist keegi.

Laesson teab, et parim kaitse on rünnak. Ta pöördus kaitsepolitsei koguni päev enne, kui majanduspolitsei tema suhtes uurimise algatas.

Laesson esitas Kapole palve kontrollida Riigihangete Ameti juhi tegevust. "Ülo Sarv on kuritarvitanud oma ametiseisundit, tekitades kahju avalikele huvidele ehitusregistri infosüsteemi hanke kehtetuks tunnistamisega. Nimetatud infosüsteem hoiab riigile otseselt kokku 1,2 miljonit krooni aastas. Hanke kehtetuks tunnistamise tagajärjel tuleb riigil korraldada uus hange, millega kaasnevad täiendavad kulutused vähemalt kahe miljoni krooni ulatuses," kirjutas Laesson.

Ta väitis ka, et varem pole selliste seoste põhjal riigihankeid tühistatud: "Näiteks Standardi omanik Enn Veskimägi on Riigi Kinnisvara ASi nõukogu liige ja nimetanud seetõttu ametisse juhatuse, kes on tunnistanud Kesklinna Politseiosakonna mööbli hanke edukaks pakkujaks Standardi. Loomulikult on Enn Veskimäe kahtlustamine korruptiivses teos sedalaadi formaalse seose puhul alusetu. Paraku on minu seos pakkujaga kõne all oleva hanke puhul kaugelt kaudsem."

Ta lisas, et Ülo Sarve lisamotiiv võib olla isiklik kättemaks. "Juhtisin 2001. aasta mais majandusministeeriumi tähelepanu tema ametiseisundi kuritarvitamisele Riigihangete bülletääni väljaandmisel."

Datel sai tellimuse

Loo puänt on, et ministeerium sõlmis Dateliga ikkagi hankelepingu. Kasutati otseteed – väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust.

Põhjendus - muude variantide kasutamine ei ole ajalise piiratuse tõttu võimalik, sest seaduse järgi peab ehitusregister toimima hakkama alates 1. jaanuarist. "Absurd, aga amet ei saa menetluse valikut takistada," ütleb Riigihangete Ameti üks ametnik. "Ostjal on õigus valida. Venitas, venitas, venitas ja nüüd aasta lõpus, et eelarveraha ära kasutada, leiab põhjenduse. Initsiatiiv tuli ikka sellelt samalt isikult, kellest me siin räägime. Tema on see inimene, kes nööre tõmbab."

Osa nüüd küll kümne miljoni krooni suurusest hankest on juba valmis.

Ministeeriumi poole pöördus ka firma Datel juhataja Urmas Kõlli. Ta nimetas oma kirjas juhtunut absurdseks, kuid teatas ka, et hanke tühistamisel kavatseb kohtu kaudu välja nõuda kohe pärast võitjaks tunnistamist (kuid enne lepingu sõlmimist) tehtud kulud summas poolteist kuni kaks miljonit krooni.

Laesson pole tööl ühtki noomitust ega käskkirja saanud, kuid on juhtunust tõsiselt häiritud. Firma e-hange on tegevuse peatanud.