Opositsioon kahtlustab linna korterimüügis sissetöötatud skeemi kasutamist
Möödunud nädalal otsustas Tallinna linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul taas suure hulga kortereid otsustuskorras müüki panna. Need müüakse kindlale isikule, kõnealusel juhul seal elavale üürnikule nii, et enampakkumist ei korraldata. Juhul kui üürnik ei soovi või tal ei ole võimalik korterit osta, siis ei müüda seda ka kellelegi teisele.
Linnavolikogu opositsioon kahtlustab, et kuna korterite hinnad on turuhindadest oluliselt madalamad, võib tegemist olla juba läbiproovitud skeemiga, kus väärtusliku kinnisvara odavalt ostja selle hiljem topelthinnaga edasi müüb ja seega korraliku vaheltkasu teenib. „Need [korterid] tuleks müüa enampakkumistel,” rõhutas volikogu revisjonikomisjoni esimees ja IRL-i fraktsiooni liige Madis Kübar.
Eesti Päevalehele on teada, et müüki läinud kortereid on igas linnaosas. Enamik korteritest, üle 200, asub Põhja-Tallinnas majades, mis on üsna nukras seisus. Magusas kesklinna piirkonnas soovib linn müüa 82 korterit. Kõige tähelepanuväärsem on, et kesklinna korteritest kuus asuvad Tallinna kõige kallimas kinnisvarapiirkonnas, vanalinnas.
Näiteks on müügis Laial tänaval asuvas muinsuskaitsealuses majas 70,5 m2 suurune korter, mille ostmiseks on ka juba avaldus esitatud. Vene tänaval müüb linn kahes eri majas kokku nelja korterit, millest ruumikamad on 81 m2 ja 58 m2 suurused. Ka neist neljast ühele on ostja juba olemas, kuigi avalduse esitamiseks on aega kuu lõpuni.
Olulisim nende korterite müügi puhul on nende hind. Uus Maa kinnisvarabüroo hindamisosakonna juhataja Meelis Tammre sõnul on vanalinna korteri keskmist ruutmeetri turuhinda keeruline öelda, kuna see sõltub väga paljudest asjaoludest. Siiski peaks hind jääma vahemikku 2000–3000 eurot. Sama kinnitab hinnapäring kv.ee kinnisvaraportaalis: seal müügis oleva 204 vanalinna korteri keskmine ruutmeetri hind on 2798 eurot.
Kui eeldada, et näiteks nimetatud Laia tänava korter ja maja, kus see asub, on keskmises seisukorras, tuleb linnalt ostes ruutmeetri hinnaks umbes 1300 eurot, mis on kinnisvaraportaalide hindadest kaks korda odavam.
Linn: müüme turuhinnaga
Hinna arvutamise valemi on linnale loonud Domus Kinnisvara Vahendus. Kuna kortereid on palju, rakendati hindamisel masshindamise põhimõtteid, milles on väiksem osakaal iga objekti unikaalsetel omadustel.
Tallinna abilinnapea Eha Võrk kinnitas, et müüdavate korterite hinnad vastavad turuhindadele, arvestades nende seisukorda ja koormatust pikaajalise üürilepinguga. Viimane vähendab oluliselt korteri atraktiivsust, sest üürileping elanikuga jääks kehtima ka siis, kui korteril on uus omanik. „Linn on otsustanud võõrandada üürilepinguga koormatud eluruumid, mis asuvad elamus, mis ei kuulu tervikuna linna omandisse. Eluruumid müüakse turuhinnaga, arvestades üürilepingu mõju korteri turuväärtusele,” kinnitas ta.
Üürnikule ehk ostjale ei seata müügiga muid tingimusi peale selle, et aasta jooksul sõlmitakse leping, üürivõlga ei ole ja makstav raha on enne allakirjutamist tasutud. See, mida äsja korteriomanikuks saanud inimene elupinnaga edasi teeb, on Võrgu sõnul juba inimese oma asi. Teisisõnu ei ole linnal mingit õigust sekkuda, kui uus omanik korteri kohe kaks korda kallimalt müüki paneb.
Sellist skeemi on viimase kümne aasta jooksul ka kasutatud. Eriti negatiivselt paistis vanalinna korterite äriga silma hiljuti pistiseskandaali tõttu viis kuud vangis istunud Elmar Sepp, kes esitas 2006. aastal linnavolikogule ettepaneku müüa otsustuskorras üliodavalt seitse vanalinna korterit. 2007. aasta veebruariks olid neist neli jõudnud sundüürnike kaudu Sepa tuttavate kätte.
Korruptsiooni oht
Linnavolikogu opositsioon usub, et Sepa pärandatud skeemi alusel jagab linnavalitsus ka praegu kehvade ja keskmises korras korterite vahele peidetuna poolmuidu ära väga hinnalisi eluruume.
Linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Lauri Laats nentiski, et Sepa püsti pandud Keskerakonna korteriäri tegutseb edasi. „Linn rõhutab, et tegemist on sundüürnikega, aga sisuliselt võime kutsuda ka mujalt inimesi ja öelda, et pange end järjekorda, saate mõne aasta pärast poolmuidu korterid,” sõnas ta.
Madis Kübara sõnul on aga otsustuskorras müük väga korruptsiooniohtlik, sest täpne info korterite kohta on ainult linna poolt volitatud inimestel. „Linn teatas 2009. aasta juunis, et sundüürnike probleem on lahenemas, seega puuduvad argumendid, miks peab kortereid jätkuvalt võileivahinnaga müüma,” selgitas ta.MüükMüügis üle poole linna korteritest
••Kokku pakub linn üürnikele 546 korterit, neist pea 150 kohta on praeguseks üürnikud ka ostusoovi avaldanud. Üldse on Tallinnal ainu- ja kaasomandis kokku 3779 kinnistut, neist 1013 on korteriomandid.
••Seega püüab linn otsustuskorras maha müüa üle poole kõigist korteritest. Praegust avalduste vähesust arvestades jääb enamik kortereid ka ilmselt madala hinnaga müümata.
