Opositsioon süüdistab valitsust lumetormi korraldamises
“Kui arvestada, et lumi kattis kogu Eesti maapinna keskmiselt 30 sentimeetri paksuse kihina, siis kulus maailmaturu hindu arvestades ainuüksi materjali hankimiseks üle 600 miljoni euro, sest Eestis teatavasti lund ei toodeta. Pluss lume transport ja võimsa tuulepargi töölepanek, sest lumi pidi tuiskama, mitte vaikselt maha liuglema.”
Kokku nimetab Alveus lumetormi läbiviimise kuludeks astronoomilise summa – umbes 800 miljonit eurot (12,4 miljardit krooni).
Siseministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi ühisesse haldusalasse kuuluva kliimakomisjoni juhataja ning North Spirit 2008 peakorraldaja Ülo Mangust on süüdistuste üle solvunud.
“Kuidas saab säärase üldrahvaliku ja kõiki haarava sündmuse korraldamisel lugeda raha?” imestab ta. “Kas opositsiooni arvates oleksid niisked, vihma ja poriga kaetud aasta viimased kuud paremad? Kas nad selliseid jõule tahavadki? Küllap saab rahvas väga vastikuid talveilmu näha, kui virisejad kunagi võimule pääsevad.”
Mangust möönab, et tormi korraldamiseks kulus tõesti enam-vähem sama suur summa, nagu opositsioon väidab, ning mõned sajad tuhanded kuluvad ka selle tagajärgede likvideerimiseks.
Ent süüdistused raha raiskamises lükkab ta tagasi. “Komisjon kalkuleeris tormi ulatuse väga täpselt, et vältida suuremaid purustusi, mille likvideerimine oleks riigieelarvet ülemäära koormanud. Piirdusime vaatemängu ja sellega kaasneva minipaketiga – kaos liikluses, elektrikatkestused ja muu pudi-padi. Tuule tekitamist finantseeriti osaliselt Viru-Nigula ja Pakri tuuleparkide omavahenditest. Samuti kasutasime põllumeestele sel aastal vähem välja makstud ikaldustoetuste arvel kogunenud finantse ja muid, peamiselt Euroopa Liidult sihtotstarbeliselt saadud summasid, mida nagunii muudeks väljaminekuteks kulutada ei oleks võinud.”
Mangust selgitas, et ka lumi oleks võinud tunduvalt kallimaks minna, kui see oleks tellitud Gröönimaalt või koguni Antarktikast. “Saime Venemaalt osta odavat Siberi lund, hinnaga ainult 5 eurosenti kuupmeeter. Osa lund sadas maha koguni tasuta, sest vähendasime samas ulatuses gaasitarneid.”
Mangust soovitab pöörata tähelepanu mitte raha lugemisele, vaid positiivsetele tunnetele, mida lumetorm sellest osavõtjatele sisendas. “Nägin pärast tormi palju kilkavaid lapsi lumememmi meisterdamas. Tallinna vanalinna tänavate hiigellumehunnikute otsas poseerisid sõprade kaamerate ees rõõmsad noored. Vaevalt mõtles keegi neist sel ajal majanduslangusele. Aga lapsed ja noored – need on meie tulevik, millesse peame eelkõige panustama. Kuid tuules lendlevad plekk-katused ja reklaamtahvlid tõid parastava naeratuse näole ka elatanud inimestele.”
“Elatanud inimesed võiks mängust küll välja jätta, lapsed samuti,” on Alveus sellise jutu peale solvunud. “Raske majanduslanguse tingimustes korraldatud arutu vaatemängu asemel oleks saanud tõsta pensione, kindlustada kõik lapsed tasuta koolilõunatega, ehitada Tallinna nii Kultuurikatla kui Linnateatri uue hoone, luua tuhandeid uusi töökohti. Nüüd töötus kasvab, koalitsiooni liidrid aga lõbustavad ennast hangedes kukerpalli lastes. Ansip ei tule enam oma lumeonnist väljagi, enne kui see ära on sulanud.”
“Mis on kasu uutest töökohtadest, kui nendel töötavad masendunud inimesed?” pareerib Mangust. “Halli, pimeda ja porise talve tingimustes langeb inimeste töötahe, tekib depressioon. Sellised inimesed väsivad kiiresti ja on vastuvõtlikud haigustele. Haiguspäevade arvelt tuleb neile maksta tunduvalt rohkem raha, kui nad oma vähese tööpanusega ühiskonnale kasu toovad.”
Mangust rõhutab, et kõige tähtsam, mida North Spirit 2008 andis, oli Eestimaa rahva ühtekuuluvustunde võimas kasv. “Seda kogesid nii need tuhanded, kes lummemattunud teede servadel autodes tugevasti üksteise vastu hoidsid, et sooja saada, kui ka need tuhanded pered, kes elektrivalguseta jäädes hubase koldeleegi ette kogunesid ning mineviku kauneid hetki meenutasid. Neid emotsioone ei saa ümber arvestada mingisuguseks rahaks. See torm taastas meie usu tulevikku. Mõelge kas või Kiisal tormivangis vaevelnud sadade laululaste peale, kelle hulgas oli isegi imikuid. Olen kindel, et neist, kes sellest põrgust elusalt pääsesid, kasvab tugev ja karastatud sugupõlv, uute Paju lahingute kangelased, kelle üle meie riik võib uhkust tunda,” usub Mangust.
Komisjoni esimees rõhutab ka seda, et lumetormi elasid läbi ning aitasid selle tagajärgi ühiselt likvideerida nii eesti kui vene kogukond, seega oli ettevõtmisel määratu integreeriv toime. “Ühtlasi andsime kogu maailmale tugeva sõnumi, et Eesti kuulub traditsiooniliselt Põhjamaade sekka. Arvestades, kui palju raha raisati ühe pisikese Eesti märgi väljatöötamiseks, tuli praegune maineparanduskampaania suhteliselt odav.”
Alveus seevastu leiab, et North Spirit 2008 oli ainult kulukas populism. “Valitsus pole pronksiöö sündmustest midagi õppinud. Selle asemel, et rahvaga nõu pidada, lükatakse tohutud õhu- ja lumemassid liikuma – ainult selleks, et närvikõdi saada ja meediat esikaanelugudega täita.”
Alveuse sõnul kavatseb opositsioon veel enne jõule nõuda riigikogus umbusaldusavaldust sise- ja keskkonnaministrile ning kliimakomisjoni esimehele. Infojuht loodab, et neid toetavad ka rohelised. “Klimaaatilised protsessid ei ole mängimiseks. Me ei tea, millised rängad tulemused võivad olla lumetormide omavolilisel korraldamisel. Kliima võib hakata külmenema, aga võib hakata ka soojenema. Hirmus on nii või teisiti.”
“Narri tormi üks kord, torm narrib sind üheksa korda!” tuletab Alveus meelde vanarahva tarkust.
NB: Artikkel ilmus Ekspressi paberlehe huumoriküljel Kranaat
LUMETORMI NORTH SPIRIT 2008 EELARVE*
(allikas: kliimakomisjoni kodulehekülg)
* – Eelarve ei sisalda tormi likvideerimiseks kulunud materjalide ja sõidukikütuse hindu.
