Samamoodi nagu osav tsirkuseartist võib probleemideta viit-kuut nuga õhus lennutada või vajadusel nende neelamist praktiseerida, on ka optsioonide kasutamine oskajale üsna ohutu. Sügavale optsiooniteooriasse sukeldumiseks on leheruum liiga piiratud, kuid mõelge optsioonist kui väärtpaberist, millel on kindel hind ning sarnaselt aktsiatele on kasulik seda odavalt osta ning kallilt müüa.

Odavalt ostmine ja kallilt müümine on siiski keeruline kunst ning antud valdkonna parimaid esindajaid (näiteks fondijuhte) tasustatakse sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatuvate aastapalkadega. Nagu aktsiatega kauplemisest teada, tuleb osta väärtpabereid, mis on alahinnatud ning üritada müüa hiljem, kui teised kõik juba ostmas on. Sama lähenemist tuleb kasutada ka optsioonistrateegia puhul, millest juttu tuleb.

Kui usute, et aktsia võib tõusta, siis ostate ostuoptsiooni (call). Kui usute, et aktsia võib langeda, ostate müügioptsiooni (put). Kuid mida teha siis, kui liikumise suunda on raske ennustada? Appi tuleb optsioonistrateegia nimega straddle - ostate täpselt samade parameetritega ostu- ja müügioptsioone. Kui tuleb suur liikumine, siis teenite igal juhul, sõltumata sellest, kas aktsia liigub üles- või allapoole.

Tihtipeale on just ettevõtete majandustulemused need, mille ennustamine on väga keeruline ning see võib tuua ka väga suuri hinnakõikumisi (eriti suurtel börsidel). Seetõttu kindlustavad paljud turuosalised ennast optsioonidega vahetult enne tulemusi ning nõudlus viib hinnad üles. Seega oleks kaval käia teistest turuosalistest paar sammu eespool ning soetada straddle-positsioon juba kolm-neli päeva enne tulemusi ning müüa tulemuste päeval optsioonid ostjate massile kasumiga maha.

Kuid sellel strateegial on ka teine pool. USAs pole üldse haruldane, et riskantsemad aktsiad liiguvad kvartalitulemuste peale isegi kuni kolmandiku. Strateegia teine pool näeb seega ette väga liikuvate aktsiate otsimist ning suure liikumise ootamist pärast tulemusi. Näiteks kui Nokia (NOK) kukkus juuli keskpaigas majandustulemuste peale 15 protsenti, siis antud optsioonistrateegia kasutajad teenisid kolmepäevase hoidmisega 180 protsenti!

Loomulikult ei lõppe kõik selle strateegia tehingud kasumis. Kui aga maksimaalne kaotus on mõnikümmend protsenti ja potentsiaalne tootlus sadades protsentides, ei saa sellise riski/tulu suhtega tehingut kindlasti halvaks pidada. Seega on antud strateegia täiesti kasutatav “kodustes tingimustes” ja kohati võib olla risk isegi väiksem kui aktsiatehingu puhul. Nugade loopimine jätke siiski asjatundjatele.