Tautsi nõusolekul avaldame ühe kirja koos tema kommentaariga. See näitab, mis vahenditega tehakse Eesti Vabariigis aastal 2005 poliitikat.

Ekspress ei tea, kes on nende kirjade autor. Polegi nii tähtis, kas need kirjutas mõni Tõnis Paltsu võitlusele kaasaelaja või liiginnukas keskerakondlane. Või hoopis keegi, kelle eesmärk oli neid provotseerida.

Selge, et autor on huvitatud Res Publica ja Reformierakonna linnavalitsuse lõhkumisest ja Tauts on selle lõhkumise vastu.

Miks Res Publica oravaid vihkab?

Res Publica juhtidel on väga suur põhjus reformikate peale vimma kanda. Kuni läinud aasta hilissügiseni olid kõik nende lootused seotud Reformierakonnaga ühinemisega.

Idee kahe partei liitmisest sündis juba 2003. aastal pärast Riigikogu valimisi. Koalitsioonikõnelustel said riikluse töörühmas kokku vanad tuttavad Reformierakonna kontorist ja Lennart Meri aegsest Presidendi Kantseleist.

Reformierakonnast osalesid kõnelustel Rain Rosimannus ja Eero Tohver. Res Publicast Tõnis Kons, Urmas Reinsalu ja Taavi Veskimägi.

"Saime aru, et kui parteid jäävad konkureerima, hakkame varem või hiljem üksteisel kõrisid läbi lõikama," meenutab üks osaleja.

Idee ühinemisest sai Juhan Partsi valitsuse moodustamisel määravaks jõuks. See otsustas ka mitmed hilisemad ametisse nimetamised - nagu Siim Kallase karjääri Euroopa Liidus ja Märt Raski valimise riigikohtu esimeheks.

Res Publica noortele juhtidele sobis Reformierakonna vanade staaride poliitikast lahkumine väga hästi. Uue suurpartei esimeheks pidi saama Parts ja mõjukaimaks grupeeringuks Äraostmatud.

Ettevalmistused ühinemiseks käisid saladuskatte all üle aasta. Kuni miljonär Tõnis Paltsu jahil toimunud väljasõidul arvas üks oravatest, et ühendpartei esimeheks ei kõlba Parts. Äsja toimunud Lihula sambaskandaal oli andnud peaministri mainele kõva hoobi.

Partsi lähikonnale oli oravate ultimaatum šokk. Äraostmatud said aru, et Andrus Ansipi juhitavas suurparteis ei kontrolliks olukorda enam nemad. Parteide ühinemine jooksis lumme.

Kuidas saaks Res Publicast "tegija"?

Respublikaanid töötasid välja uue tegevuskava. Verivaenlane ei ole enam Keskerakond, vaid Reformierakond.

Res Publica ajutrusti arvates kahjustaks oravaid kõige rohkem opositsiooni sattumine. Võtmesõna on "tegusus", mis iseloomustab Reformierakonna liikmeid kõige rohkem. Selline on vähemalt respublikaanide tõlgendus avaliku arvamuse uuringute tulemustest.

Opositsiooni tõrjutud oravad peaksid muutuma impotentideks. Reformierakonnas algaks vennatapusõda ja süüdlaste otsimine. Kes on süüdi, et pool aastat pärast Ansipi valimist esimeheks on partei kõik kaotanud?

Reformierakond käiks rahva silmis alla. Res Publica aga muutuks jälle "tegijaks". "Reformierakond on nagu pardisitt vee peal laiali pärast Ansipi tulekut," võtab olukorra kokku mõjukas Res Publica poliitik.

Kes osalevad vandenõus?

Res Publica poolelt osaleb võitluses Reformierakonnaga vana kaardivägi ehk Äraostmatud: Ken-Marti Vaher (hüüdnimi parteis "Ingli Tuline Mõõk"), Urmas Reinsalu (hüüdnimi parteis "Murtud Rukkilill") ja Indrek Raudne. Kavaga on päri peaminister Juhan Parts.

Reinsalule ja Vaherile on see tagasitulek suurde poliitikasse. Esimesele pärast ebaõnnestunud eurovalimisi ja teisele pärast kriminaalpoliitikale pühendumist justiitsministeeriumis.

Kes ei osale vandenõus?

Rahandusminister Taavi Veskimägi hoidub tülist selgelt kõrvale. Ta järgib põhimõtet, et Tallinnas vaadake ise, mis teete, aga riigis ei maksa nii teha. Tal oleks lahe võimalus kottida oravaid tulumaksureformi pärast, aga Veskimägi ei tee seda.

Teine kõrvalseisja on Olari Taal. Res Publica loomisel pidi sellest saama parempoolsuse kants Keskerakonna vastu. Taal oli ja on selle mõtteviisi peamisi kandjaid.

Kes on vandenõu vastu?

Paleepöördest pole erilises vaimustuses mitmed Res Publica Tallinna piirkonna tegijad: Sven Sester, Kaupo Reede, Toomas Tauts. Nad on Äraostmatutega ammusest ajast ühel või teisel kujul opositsioonis.

Vastalised peavad diili Savisaarega liiga riskantseks - Reformierakonna puudliks olla on üks asi, olla Keskerakonna puudel on aga hoopis teine asi...

Mis mängu mängib Palts?

Tallinna linnapea Tõnis Palts tahab klaarida Reformierakonnaga isiklikke arveid. Ühe linnapoliitiku sõnul on "Paltsil kogu aeg tunne, et teda tahetakse tüssata".

Palts usub, et oravad on rakendanud tema vastasesse võitlusesse Andrus Ansipi sõbra Mart Kadastiku juhitava ajakirjanduskontserni. Eriti ärritas linnapead 4. jaanuari Postimehes ilmunud lugejakiri.

Viimsi elanik Oksana Leppik kirjutas: "Uudistest jääb mulje, et linnavalitsemise vankrit veab tegelikult Peep Aaviksoo. Ega meil siin Hiina Rahvavabariik ole, kus püünele lükatakse vanadusest väeti ja nõder, niite aga tõmbab keegi teine."

Mida oravad Paltsust arvavad?

Palts on oravad tõeliselt välja vihastanud. Asi pole ainuüksi poliitikas, vaid üllataval kombel ka inimlikus suhtlemises.

Üks näide: Kesklinna vanem Keit Pentus saatis Paltsule ettepaneku lülitada rahvusvähemuste töörühma Aserbaidžaani Kultuuriseltsi esindaja. Peagi saabus linnapealt vastus, et nähtavasti pole linnaosavanemal piisavalt tööd!

Veel öeldakse Paltsu kohta: "Opositsioonis on temaga tore koos olla, aga võimule saades läheb ta hulluks."

Kuidas Tauts usalduse kaotas?

Res Publica Tallinna linnavolikogu fraktsiooni juht Toomas Tauts on Keskerakonnaga diili tegemise vastu. Oleks ta avaldanud oma vastuseisu ainult partei sees, poleks ehk juhtunud midagi.

Tauts aga nimetas ajakirjanikele jagatud kommentaarides Paltsu soleerijaks. Ta kordas seda ka Postimehes ilmunud artiklis. Kõik see ületas Res Publica juhtkonna valuläve.

Pühapäeval toimus Res Publica fraktsiooni erakorraline koosolek. Rain Veetõusme oli kirjutanud Tautsi-vastase kirja, kus süüdistas teda reetmises. Linnapea Palts nõudis Tautsi kõrvaldamist fraktsiooni juhi kohalt. Otsustamiseni ei jõutudki - küsimuse lahendamine lükati Tallinna piirkonna juhatuse kaela.

Juhatuse koosolek pani Tautsi personaalküsimuse hääletusele. Tulemus oli viik: 5-5. Palts polnud sellega rahul ja teatas, et tema usalduse on Tauts igatahes kaotanud.

Kuidas avalikkust ninapidi veetakse?

Pärast Tautsi küsimust algas arutelu, kas teha Keskerakonnaga uus linnavalitsus või mitte. Moodustati kaks delegatsiooni, neist üks suitsukatteks.

Esimesse sai raskekahurvägi: linnapea Palts, peasekretär Ott Lumi ja Sven Sester - keda Istanbulis viibimise ajal pidi asendama nüüd tagandatav abilinnapea Kaupo Reede. See delegatsioon hakkas läbi rääkima Savisaarega.

Teise delegatsiooni kuuluvad Tauts ja avalikkuses tundmatu linnavolinik Siim Roode. Nemad räägivad läbi oravatega. Kuid keda see tulemus parteikontoris huvitab?

Mille eest võitleb Rahumägi?

Jaanus Rahumägi on Res Publica aseesimees ja tuntud siseopositsionäär. Avalikkus tunneb teda mehena, kelle soov silma paista on Eesti poliitikute keskmisest oluliselt kõrgem. Vabariigi aastapäeva vastuvõtule saabus ta Hummeriga, mille kapotil ilutses väike Eesti lipuke.

Teisipäeval lähetas Rahumägi Res Publica siselisti rokkiva avaliku kirja Tõnis Paltsule. See tuletas meelde vanu kokkupõrkeid Keskerakonnaga.

"Võibolla oled sa unustanud ka pisiasja, et koalitsiooni loomise pärast sellesama Keskerakonnaga viskasime me Sinuga 2002. aasta sügisel Kohtla-Järvel välja terve hulga Res Publica liikmeid?"

Rahumägi keeldub vastamast, kas on kirja eest Stenbockist juba peapesu saanud. "See on liiga intiimne erakonna siseelu. Ma esindan inimesi, kes mind aseesimeheks valisid!"

Kuidas Palts Savisaarega diili vormistab?

Tõenäoliselt teeb Palts sel neljapäeval volikogus ettepaneku Reformi inimesed ametist vabastada. Savisaar ei pea omalt poolt mingit umbusaldusavaldust sisse andma. Palts kutsub teda ise linnavalitsusse.

Oravad on kindlad, et Paltsul on Savisaarega sisuline kokkulepe olemas. Nüüd on küsimus, kas Palts suudab lubatu täita, s.t viia Reformi niikaugele, et nad ise minema kõnniksid. Seda siiski ei juhtu.

Mis saab Rahvaliidust?

Rahvaliidul on kogu mängust ainult kaotada. Savisaarel pole mingit põhjust neid kampa võtta. Parimal juhul jääb ta nõusse sellega, et kui Palts peab Rahvaliitu linnavalitsuses vajalikuks, siis andku neile ametikohti Res Publica arvelt.

Mis osa mängib Siim Kallas?

Reformi tippjuhid küsivad muidugi Kallaselt nõu. Kuid esiteks on temal muudki teha kui Eesti munitsipaalkonfliktides nööre tõmmata. Teiseks on Reform end Res Publica vastu praeguseks nii nurka mänginud, et nii kehvas seisus pole Kallasel mõeldav avalikult välja tulla.

Kui lõhki läheb Res Publica?

Tallinnas elab paar tuhat Res Publica liiget. Enamik neist pole Paltsu tõmblemiste tagamaadest suurt midagi taibanud. Võimalik liit Keskerakonnaga aga muudab kõik arusaadavaks ja lihtsaks. Halvimal juhul viib see Res Publica vaimse lõhestumiseni ja valitsuskriisini.

Mida räägib Taal sõpradele?

Kristiina Ojulandi skandaali alguspäevil istus Riigikogu kohvikus kahe vana reformierakondlase lauda Olari Taal ja hakkas arutama: mis siis, kui peaminister oleks keegi teine?

Variandid olid sotsiaalminister Marko Pomerants, rahandusminister Taavi Veskimägi ja Olari Taal.

Aga nagu seletas Taal: tema ise ei taha ja Veskimägi on liiga noor.

Järele jäi Pomerants.

Kelle mees on Pomerants?

Äraostmatud on teinud Marko Pomerantsist partei aseesimehe. Ta oleks nende varumees, kui Juhan Parts peaks ära kukkuma. Mõned aga arvavad, et kõige parem klapp on Pomerantsil Veskimägiga.

Kas Juhan Parts lahkub?

Peasekretär Ott Lumi vastab aga sellele küsimusele omapoolse küsimusega: "Kas Andrus Ansip läheb tagasi Tartu linnapeaks?"