27.09.2007, 00:00
Oravad tahavad Eesti metsad “põtradele” parseldada
Hetke kõige kuumem vandenõuteooria.
Tuleval teisipäeval koguneb Riigimetsa Majandamise
Keskuse (RMK) nõukogu, et valida asutusele uus tegevjuht.
Tegemist on Eesti viimase aja ühe kõige olulisema direktorikonkursiga. Uuest pealikust sõltub, kuidas majandatakse lähitulevikus riiklikke metsamassiive ehk põlist rahvuslikku rikkust. RMK hallata on üle 530 000 hektari tulundusmetsa.
Kas Eesti metsadesse ilmuvad taas harvesteride armeed või jätkub raiumises madalseis?
Lahenduse võti on Reformierakonna käes. Peaministri partei saab esiteks vastu tulla metsatöösturite soovidele ja hankida-kinnistada endale mõjukaid sponsoreid.
Metsafirmade taga pole mitte ainult kohalikud miljonärid, vaid tihti vana ja võimas Soome kapital.
Teiseks võib Reformierakond muuta RMK samasuguseks hästiõlitatud poolpoliitiliseks-pooläriliseks organisatsiooniks nagu Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). RMK investeerimisprojektidega saab mõjutada kohalikku arengut ja “osta” hääli, nagu Rahvaliidu boss Villu Reiljan tegi KIKi raha abil.
Ärimeeste suur mure
Eesti metsatööstust ähvardab tooraine nappus. Osa seadmetest võib üle jääda, miljardilised investeeringud ei tasu end ära.
Kohalike metsade raiumine kasvas jõudsalt sel ajal, kui keskkonnaministri ametit pidas Heiki Kranich Reformierakonnast. Kui aga kevadel 2003 sai ministriks Villu Reiljan, kahanesid raietööd mõne aastaga kaks korda. Siit võib leida põhjuse, miks Rahvaliitu rahastasid viimasel ajal kinnisvaraarendajad, aga mitte saeveskite omanikud.
Ärimehed päästsid end odava saematerjali sissevedamisega Venemaalt. Kuid see skeem kukub kokku, sest Kreml kehtestab 2009. aastaks puidu väljaveole nii kallid tollid, et sealt ei tasu enam midagi tuua.
Venemaa tollid on räige probleem ka Soome puidufirmadele. Olemasolevate investeeringute rentaablus sõltub varsti Balti puidu ja Soome oma puidu kättesaadavusest. See ei korva Venemaa voogu, kuid aitab natuke.
Taktikepp Reformi käes
Vanasõna ütleb, et kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
Esiteks läks aprillis ministriportfell Jaanus Tamkivi ehk Reformierakonna kätte.
Teiseks sai juulis RMK nõukogu esimeheks Ülle Rajasalu, taas Reformierakonna tubli liige.
Kolmandaks lasi nõukogu augustis lahti RMK senise tegevjuhi Ülo Viilupi. Rajasalu heitis tegevjuhile ette vähetõhusat sisekontrolli ja põhjaliku metsavarude inventuuri puudumist.
RMK nõukogu teine liige, metsatöösturite huve esindav Andres Talijärv teatas, et Viilupi tegevusetuse tõttu läks viimastel aastatel raisku 60 000 hektarit riigimetsa.
Veel sel esmaspäeval torises Villu Reiljan Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil, et miks küll ei konsulteeritud Viilupi minemakihutamise puhul temaga. “Viilupi lahtilaskmine ei olnud poliitiline otsus,” ütles Rajasalu Ekspressile. “Ta oli suhteliselt nõrk inimene, kartis teha ebapopulaarseid otsuseid.”
Tasku- või päriskonkurss?
RMK juhikonkursi tähtaeg oli möödunud nädala reede. Samal päeval hakkasid liikuma jutud, et avaldusi tuli kolm, kusjuures neist üks on favoriit, teine olla “niisama ilu pärast kaasa tõmmatud” ja kolmas pole üldse tõsiselt võetav. Esmaspäeval teataski nõukogu esimees Rajasalu, et avaldusi laekus kolm, kuid sõelale jäi kaks, kuna ühel neist puudus nõutud kolmeaastane töökogemus tippjuhina.
Rä ägitakse kahest mehest:
1. RMK nõukogu liige Andres Talijärv,
2. RMK endine tegevjuht Aigar Kallas.
Talijärv on avalikult töösturite meelepärase suuna esindaja – Metsatööstuse Liidu tegevjuht. Tänavu kevadel rääkis ta Ekspressile, et metsasektor on tõsises kriisis. “Õigel ajal raiumata mets ei seisa igavesti ja tänaseks on juba üle 30 miljoni tihumeetri puitu metsa ära mädanenud,” märkis ta.
Kui Villu Reiljan hakkas metsaraiet piirama, teatas Talijärv, et “kui Eestist tehakse üks suur reservaat ja metsas enam üldse midagi ei tehta, siis võiks RMKs tööl olla üldse ainult kaks inimest – üks, kes metsa valvab, ja teine, kes teda asendab”.
Talijärv lobistas tänavu, et uus valitsus annaks erametsade omanikele maksusoodustusi ja lubaks rohkem raiuda. Erilist läbilööki ta ei saavutanud.
Favoriit tegi RMKst perefirma
Favoriidiks peetakse Aigar Kallast. Tal on metsandusharidus; õppinud USAs; töökogemus nii RMKst, ministeeriumist kui rahvusvahelisest erafirmast; abielus, noor (aga mitte enam laps) ja poliitiliselt “neutraalne”.
Kranichi ajal oli Kallas keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja ja RMK nõukogu esimees. Kui kevadel 2003 läks Kranich tülli RMK tegevjuhi Andres Onemariga (minister tahtis RMKst tulutoovad harud erastada), pani ta asemele just Kallase.
Kallas püsis juhina veidi üle aasta – siis sai võimule Villu Reiljan. Kallas pidas oma tagandamist Rahvaliidu kättemaksuks metsandusreformi eest. Reiljan vastas, et Kallase minemakihutamises ei ole mitte midagi poliitilist. “Ta on olnud vastutustundetu ja kogu süsteemi kapjadele ajanud ning omavahel tülli pööranud.”
Pärast seda läks Kallas soomlaste teenistusse. Temast sai UPM Kymmene-Foresti juhataja. Tema igapäevane töö on puidu hankimine Balti riikidest ja Venemaalt. 90 protsenti sellest läks mullu edasi otse Soome. Juhatuse liikmena teenis ta 55 000 krooni kuus, millele lisandus isikliku sõiduauto renditasu.
Kallas ütles Ekspressile: “Kindlasti on Eestis mingisugused raied, mida peaks rohkem tegema. Mis puutub lõppraietesse, ei taha ma öelda, et liiga vähe tehakse.” Metsaraie mahu järsku vähenemist seostab ta metsade minekuga erakätesse. “Siin on selge seos,” ütles ta.
Kallas eelistas mitte vastata küsimusele, kas ta kandideerib RMK juhiks.
Sama tegi ka Talijärv.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants ütles esmaspäeval Eesti Raadiole, et tema ootab RMK uuelt juhilt korra loomist ja hoidmist.
Kui vaatame Kallase aega, siis kevadel 2003 teatas Ekspress, et tema käe all juhiti RMKd nagu pereettevõtet. Kirjutasime, et Kallas koolitas end Ameerikas Metsakapitali rahaga ja sai samal ajal 20 000 krooni palka, tehes RMK-le “koondanalüüsi riigimetsa majandamise korraldamisest”. RMK maksis kinni mehe lennud San Franciscosse. Asetäitjale maksis Kallas 15 000 krooni konsultatsioonide eest, sest tal tehti korter tühjaks. Siseauditi osakonnal oli päramootoriga kummipaat hinnaga 60 000 krooni jne.
Üks tema endisi alluvaid RMKs rääkis nüüdki Ekspressile, et “elu Kallase juhtimise all muutus nii pingeliseks, et inimesed hakkasid töölt ära minema, ja seda mitte ainult peamajas Viljandi maanteel. Kallas laias RMK rahadega, ühel nädala käskis inimestel üht teha, järgmisel olid tal juba uued plaanid.”
Rajasalu: ei mingit erastamist!
Nõukogu esimees Ülle Ra jasalu ütles kandidaatide kohta, et nende nägemused erinevad oluliselt. Ta rääkis, et muuhulgas oodatakse uuelt juhilt RMK uue arengukava koostamist. “Olemasolev on koostatud suhteliselt segaselt. Mitte raiete osas, vaid asutuse ülesehituse osas. Juhtimistasandeid on palju. Käsuliinid ei jõua sageli alla välja,” märkis ta.
Rajasalu ütles, et RMK muutmine moodsaks kontserniks, kus on emaettevõte ja tütarfirma, pole päevakorras. “Meie inimesed ei ole selleks valmis.”
Tegemist on Eesti viimase aja ühe kõige olulisema direktorikonkursiga. Uuest pealikust sõltub, kuidas majandatakse lähitulevikus riiklikke metsamassiive ehk põlist rahvuslikku rikkust. RMK hallata on üle 530 000 hektari tulundusmetsa.
Kas Eesti metsadesse ilmuvad taas harvesteride armeed või jätkub raiumises madalseis?
Lahenduse võti on Reformierakonna käes. Peaministri partei saab esiteks vastu tulla metsatöösturite soovidele ja hankida-kinnistada endale mõjukaid sponsoreid.
Metsafirmade taga pole mitte ainult kohalikud miljonärid, vaid tihti vana ja võimas Soome kapital.
Teiseks võib Reformierakond muuta RMK samasuguseks hästiõlitatud poolpoliitiliseks-pooläriliseks organisatsiooniks nagu Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). RMK investeerimisprojektidega saab mõjutada kohalikku arengut ja “osta” hääli, nagu Rahvaliidu boss Villu Reiljan tegi KIKi raha abil.
Ärimeeste suur mure
Eesti metsatööstust ähvardab tooraine nappus. Osa seadmetest võib üle jääda, miljardilised investeeringud ei tasu end ära.
Kohalike metsade raiumine kasvas jõudsalt sel ajal, kui keskkonnaministri ametit pidas Heiki Kranich Reformierakonnast. Kui aga kevadel 2003 sai ministriks Villu Reiljan, kahanesid raietööd mõne aastaga kaks korda. Siit võib leida põhjuse, miks Rahvaliitu rahastasid viimasel ajal kinnisvaraarendajad, aga mitte saeveskite omanikud.
Ärimehed päästsid end odava saematerjali sissevedamisega Venemaalt. Kuid see skeem kukub kokku, sest Kreml kehtestab 2009. aastaks puidu väljaveole nii kallid tollid, et sealt ei tasu enam midagi tuua.
Venemaa tollid on räige probleem ka Soome puidufirmadele. Olemasolevate investeeringute rentaablus sõltub varsti Balti puidu ja Soome oma puidu kättesaadavusest. See ei korva Venemaa voogu, kuid aitab natuke.
Taktikepp Reformi käes
Vanasõna ütleb, et kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
Esiteks läks aprillis ministriportfell Jaanus Tamkivi ehk Reformierakonna kätte.
Teiseks sai juulis RMK nõukogu esimeheks Ülle Rajasalu, taas Reformierakonna tubli liige.
Kolmandaks lasi nõukogu augustis lahti RMK senise tegevjuhi Ülo Viilupi. Rajasalu heitis tegevjuhile ette vähetõhusat sisekontrolli ja põhjaliku metsavarude inventuuri puudumist.
RMK nõukogu teine liige, metsatöösturite huve esindav Andres Talijärv teatas, et Viilupi tegevusetuse tõttu läks viimastel aastatel raisku 60 000 hektarit riigimetsa.
Veel sel esmaspäeval torises Villu Reiljan Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil, et miks küll ei konsulteeritud Viilupi minemakihutamise puhul temaga. “Viilupi lahtilaskmine ei olnud poliitiline otsus,” ütles Rajasalu Ekspressile. “Ta oli suhteliselt nõrk inimene, kartis teha ebapopulaarseid otsuseid.”
Tasku- või päriskonkurss?
RMK juhikonkursi tähtaeg oli möödunud nädala reede. Samal päeval hakkasid liikuma jutud, et avaldusi tuli kolm, kusjuures neist üks on favoriit, teine olla “niisama ilu pärast kaasa tõmmatud” ja kolmas pole üldse tõsiselt võetav. Esmaspäeval teataski nõukogu esimees Rajasalu, et avaldusi laekus kolm, kuid sõelale jäi kaks, kuna ühel neist puudus nõutud kolmeaastane töökogemus tippjuhina.
Rä ägitakse kahest mehest:
1. RMK nõukogu liige Andres Talijärv,
2. RMK endine tegevjuht Aigar Kallas.
Talijärv on avalikult töösturite meelepärase suuna esindaja – Metsatööstuse Liidu tegevjuht. Tänavu kevadel rääkis ta Ekspressile, et metsasektor on tõsises kriisis. “Õigel ajal raiumata mets ei seisa igavesti ja tänaseks on juba üle 30 miljoni tihumeetri puitu metsa ära mädanenud,” märkis ta.
Kui Villu Reiljan hakkas metsaraiet piirama, teatas Talijärv, et “kui Eestist tehakse üks suur reservaat ja metsas enam üldse midagi ei tehta, siis võiks RMKs tööl olla üldse ainult kaks inimest – üks, kes metsa valvab, ja teine, kes teda asendab”.
Talijärv lobistas tänavu, et uus valitsus annaks erametsade omanikele maksusoodustusi ja lubaks rohkem raiuda. Erilist läbilööki ta ei saavutanud.
Favoriit tegi RMKst perefirma
Favoriidiks peetakse Aigar Kallast. Tal on metsandusharidus; õppinud USAs; töökogemus nii RMKst, ministeeriumist kui rahvusvahelisest erafirmast; abielus, noor (aga mitte enam laps) ja poliitiliselt “neutraalne”.
Kranichi ajal oli Kallas keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja ja RMK nõukogu esimees. Kui kevadel 2003 läks Kranich tülli RMK tegevjuhi Andres Onemariga (minister tahtis RMKst tulutoovad harud erastada), pani ta asemele just Kallase.
Kallas püsis juhina veidi üle aasta – siis sai võimule Villu Reiljan. Kallas pidas oma tagandamist Rahvaliidu kättemaksuks metsandusreformi eest. Reiljan vastas, et Kallase minemakihutamises ei ole mitte midagi poliitilist. “Ta on olnud vastutustundetu ja kogu süsteemi kapjadele ajanud ning omavahel tülli pööranud.”
Pärast seda läks Kallas soomlaste teenistusse. Temast sai UPM Kymmene-Foresti juhataja. Tema igapäevane töö on puidu hankimine Balti riikidest ja Venemaalt. 90 protsenti sellest läks mullu edasi otse Soome. Juhatuse liikmena teenis ta 55 000 krooni kuus, millele lisandus isikliku sõiduauto renditasu.
Kallas ütles Ekspressile: “Kindlasti on Eestis mingisugused raied, mida peaks rohkem tegema. Mis puutub lõppraietesse, ei taha ma öelda, et liiga vähe tehakse.” Metsaraie mahu järsku vähenemist seostab ta metsade minekuga erakätesse. “Siin on selge seos,” ütles ta.
Kallas eelistas mitte vastata küsimusele, kas ta kandideerib RMK juhiks.
Sama tegi ka Talijärv.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants ütles esmaspäeval Eesti Raadiole, et tema ootab RMK uuelt juhilt korra loomist ja hoidmist.
Kui vaatame Kallase aega, siis kevadel 2003 teatas Ekspress, et tema käe all juhiti RMKd nagu pereettevõtet. Kirjutasime, et Kallas koolitas end Ameerikas Metsakapitali rahaga ja sai samal ajal 20 000 krooni palka, tehes RMK-le “koondanalüüsi riigimetsa majandamise korraldamisest”. RMK maksis kinni mehe lennud San Franciscosse. Asetäitjale maksis Kallas 15 000 krooni konsultatsioonide eest, sest tal tehti korter tühjaks. Siseauditi osakonnal oli päramootoriga kummipaat hinnaga 60 000 krooni jne.
Üks tema endisi alluvaid RMKs rääkis nüüdki Ekspressile, et “elu Kallase juhtimise all muutus nii pingeliseks, et inimesed hakkasid töölt ära minema, ja seda mitte ainult peamajas Viljandi maanteel. Kallas laias RMK rahadega, ühel nädala käskis inimestel üht teha, järgmisel olid tal juba uued plaanid.”
Rajasalu: ei mingit erastamist!
Nõukogu esimees Ülle Ra jasalu ütles kandidaatide kohta, et nende nägemused erinevad oluliselt. Ta rääkis, et muuhulgas oodatakse uuelt juhilt RMK uue arengukava koostamist. “Olemasolev on koostatud suhteliselt segaselt. Mitte raiete osas, vaid asutuse ülesehituse osas. Juhtimistasandeid on palju. Käsuliinid ei jõua sageli alla välja,” märkis ta.
Rajasalu ütles, et RMK muutmine moodsaks kontserniks, kus on emaettevõte ja tütarfirma, pole päevakorras. “Meie inimesed ei ole selleks valmis.”