Õhus on stabiilsust ja paras annus igavust: Reformierakonna üldkogu 12. juunil 2011 Pärnus vabas õhus. (Foto: Andres Haabu / Postimees / Scanpix)
Kui ei juhtu midagi ettearvamatut, tähistame järgmise aasta märtsis Reformierakonna 14. võimuloleku aastapäeva.
Eesti ajalugu ei tunne teist nii pikka võimulpüsimist. Kompartei ei tule arvesse, räägime ikkagi vabade valimiste ajast. Ka Euroopa mõttes on oravate saavutus haruldane.
Millel Reformierakonna edu põhineb?  Kas ja mille poolest erinevad nad teistest?
Ekspress analüüsis Reformierakonna liikmeskonda ja selle käitumist partei sisevalimistel. Tulemused osutusid üllatavaks.
Tänane Reformierakonna juhtkond koosneb esimehest (Andrus Ansip), kolmest aseesimehest (Jürgen Ligi, Urmas Paet, Keit Pentus-Rosimannus) ja 11 juhatuse liikmest.
Need viisteist moodustavad alates eelmisest suvest meie valitsuspartei juhatuse. Konkurents oli nõrk: esimehe kohale leidus ainult üks kandidaat ja juhatussegi kandideeris vaid 20 inimest. Tagasihoidlik lugu, kui mõelda kasvõi pealinna eliitkoolide sisseastumissõelale.
Mõnel erakonnal on kujunenud komme viia oma juhtkonna valimisi läbi võimalikult suurelt. Nii luuakse liikmete vahele ühtekuuluvustunnet ja antakse avalikkusele oma olemasolust märku.
Keskerakond ja IRL eelistavad viimasel ajal Solarise keskusest. Seal on palju ruumi ja mõlemad parteid on toonud kokku oma paar tuhat liiget.
Kas aga keegi teab, kus toimus Reformierakonna mullune üldkogu? 
Avalehele
34 Kommentaari