Orjapidamine Eesti moodi
“Kasutakse ära odavat tööjõudu, olgu see siis Pärnust, Võrust või Põlvast. Kõik, kes objektiga seotud – alates töölisest ja lõpetades töödejuhatajaga – jäävad palgast ilma. Ja massiliselt. Ostan, kasutan ja viskan ära. Täielik inimeste ärakasutamine,” selgitab Panksep.
Lisaks temale nõuavad raha Viktor Skatškov ja Valeri Sedov.
CV Online vahendusel leidis Panksep töö kuus aastat tegutsenud ettevõttesse Pike Ehitus. Töös oli mitu objekti. Palk oli 5000 krooni kuus pluss veel 2000 krooni objekti pealt nädalas, räägib Panksep. Lõpptulemusena jäi saamata suur summa, kinnitab ta. Panksep on töötanud Lõuna-Eesti ehitusfirma juhina, siis füüsilisest isikust ettevõtjana. “Mõtlesin, et otsin midagi kergemat, aga sattusin täieliku portsu otsa,” räägib vana ehitaja.
“Seejuures pidin tegema midagi imelikku: kleepima villa seintele ankrutega ja sinna peale veel paigaldama ankrutega tuuletõkkeplaadi – väga lendlev konstruktsioon,” räägib Panksep. “Kuid firma noorele tegevjuhile Sergei Averjanovile tundus see piisavalt hea.”
Lisaks on Panksep sattunud ka rendifirma Ehitustööriist usalduse kaotanud klientide nimekirja.
Maksuamet koputas uksele, järgnes pankrot
Pike Ehituse asjad läksid läbi raskuste tähtede suunas päevani, kus maksuamet koputas uksele ja tegi ettekirjutuse.
Pankrotihaldur Gunnar Kivila räägib: "Teisipäeval toimus Pike Ehituse võlausaldajate koosolek. Valiti pankrotihaldur ja pankrotitoimkond ning lõpetati ettevõtte tegevus. Pike Ehitusel on võlgu umbes kaks ja pool miljonit krooni, millest maksuamet küsib poolteist miljonit ning ülejäänu moodustavad alltöövõtjate, hankijate ja töötajate nõuded."
Kivila laual on ka Panksepa nõue, mis koosneb saamata palgast, telefoni- ja transpordikompensatsioonidest. Nõudeid võib esitada kuni jaanuarini keskpaigani. Pike Ehitusel on tellijatelt saada ligikaudu 700 000 krooni, selgitab Kivila.
“Suur segadus on töölepingutega,” kinnitab Kivila. “Osa töid tehti mustalt. Ja kui tuli maksuameti ettekirjutus üle miljoni krooni mahus, siis firma lõpetas kogu äri ära.”
Võlausaldajate koosolekul räägiti ka filosoofilistel teemadel. Kuidas on see võlg tekikinud? On see raha kuhugi paigutunud?
Pankrotihalduri ees on hulk küsimusi: “Kes finantseerib pankrotiprotsessi? Kes need objektid üle mõõdab, kas mõlemad pooled palkavad oma hindajad? 25 000 krooni maksab objekti hindamine.”
Kivila lubab, et toimitakse nagu vaja. “Vaatame, kuidas hakkame tsiviil- ja krimiasju aretama. Töölistel on võimalik saada pankroti puhul mitte rohkem kui riigi kolme kuu keskmine palk – ehk ligi 18 000 krooni. Kui osa töölisi oli lõtvade töölepingutega, siis teeb see asja keerulisemaks, sest rahandusministeerium tahab väga korrektseid töölepinguid,” räägib Kivila.
Töötajaid esindav Hanso Õigusbüroo jurist Jüri Koger: "Tehti firma, aga vara ei olnud. Tulemus on maksmata palgad rohkem kui kümnele inimesele. Tegutseti meetodil: väike põhipalk ja osa mustalt juurde. Klientidelt võeti raha, aga osa töid on teostamata või ebakvaliteetselt tehtud. Seejärel pandi kontor kinni ning muudeti nime. Töö käib edasi juba puhta nime all – Kasko Arendus. Tulemuseks nutikalt sooritatud likvideerimisprotsess, millega kaasnes ka dokumentide kadumine."
Eksomanikud mures maine pärast
Pike Ehituse Nõukogu endine liige Kersti Tamm kommenteerib: “Pike Ehitus on likvideeritud. Me ei ole neile töölistele võlgu. Ka Andres Panksep on raha kätte saanud. Nad võivad väita, mida tahavad. Panksep sai lõpparve juba oktoobrikuus. Ta ei olnud mingi ideaalne töötaja. Panksepal oli õigus lisatasudele tingimusel, kui objekt oleks tellijatele üle antud, aga seda ei juhtunud,” räägib Tamm.
Kui neile midagi ei meeldi, siis mingu töövaidluskomisjoni. Mitte ükski tööline ei jäänud rahata,” räägib Tamm. “Töövaidluskomisjon on täis ehitusala vaidlusi. Kui lepingus pole tingimusi kajastatud, siis väited nende olemasolust või puudumisest on õigustühised,” kinnitab ta.
Ta on vihane ka tellijate peale. “Miks tellijad meid nüüd laimavad? Kas neil on vaba aega üle? Leping lõpetati, sest tellija venitas arvete tasumisega. Me pidime kutsuma politsei ja ESSi, et soojakut objektilt kätte saada,” räägib Kersti Tamm, kes osutub väga raevukaks nooreks ettevõtjaks. Vestlen temaga telefoni teel, vahetan meile, kohtun toimetuses.
"Tahate, et ma kirjutan ajalehes, et te olete pederast?" küsib Tamm minu käest, kinnitades et on töötanud veidi ka ajakirjanikuna. “Eks pärast selgitage ise teistele, et ei ole,” viskab ta mängu oma kõva trumbi ja nõuab, et Pike Ehituse juhtumit ajalehes ei kajastataks.
Tema sõnul olid ettevõttel head kavad, kuid pärast maksuameti ettekirjutust ei suudetud enam jätkata. “Meid kontrolliti mitu aastat tagantjärele, seejuures üle poole maksuameti ettekirjutusest moodustasid intressid laekumata maksude eest.”
Ta tunnistab, et ehitusäri on keeruline. Muidugi on lihtne süüdistada tööandjat, kuid asja teine külg on kaadri kvaliteet.
“Töötajad joovad pärast palgapäeva. Me ei suutnud leida ideaalset päeva palga maksmiseks. Pärast palgapäeva olid nad alati vähemalt nädal aega kadunud. Betoon tuleb kohale, aga töölisi ei ole. Kaadri voolavus on kohutav. Keskmiselt püsib tööline firmas paarkümmend päeva. Lisaks varastatakse,” kurdab ta.
“Osa kliente kulutab suure osa ehituslaenust luksusauto ostmiseks ja pärast, kui raha liiga vara otsa saab, siis nad muutuvad ülinõudlikuks,” jätkab Tamm.
“Paljud väikesed ehitusfirmad rakendavad tõesti pankrotimeetodit. Pärast objekti valmimist minnakse pankrotti ja jäädakse kõigile võlgu,” vestab noor ettevõtja. "Kuid orjapidamises ei või Pike Ehitust süüdistada. See ei olnud nende äriplaan."
Pike Ehitus ei ole ainus juhtum. Tülid on kõikjal, sealhulgas ka suurtel riiklikel ehitustel nagu eliitkooli juurdeehitus Raua tänaval. Seejuures ei teagi töölised vahel täpselt, kelle jaoks nad töötavad. Objektile tullakse suuliste lepingutega, mida vahendavad vahendajate vahendajad. Ning palgaraha kaob firmadesse, mille omanikud on tankistid.
FKSM eelarvegrupi juht Tarmo Lüll: “See on pigem erand kui reegel. Kedagi ei saa sundida lepingutele alla kirjutama ja töötama alla omahinna. Igaüks peab arvestama oma tegelikke kulusid. Esineb muidugi mitmekorset alltöövõttu, aga suhteliselt vähe. Tööliste petjal on raske uusi töötajaid leida, kuuldused levivad,” räägib Lüll.
Orjapidamise süsteem
“Ehitusala töötajatega on vaidlusi palju, aga neil puuduvad tõendid, et nad on töötanud. Töölepingud ja palgatõendid puuduvad,” räägib Enn Reinsalu (60), Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni juhataja kohusetäitja.
“Ehitus aetakse odavamaks vähempakkumiste teel. See tähendab palkade minimeerimist. Inimene töötas, midagi lubati, ja siis öeldakse, et me näeme seda inimest esimest korda.
Süsteem on lihtne – vähempakkumine võitmine eeldab seda, et lubatakse ehitustöölisele 5000 krooni, aga makstakse 2000 krooni, siis kaks kuud üldse ei maksta ning siis jalaga. See on massiline. Neid õnnetuid on järjest, aga me ei saa neid aidata,” räägib Reinsalu. “Inimene on sundseisus – öeldakse, et kui tööd tahad saada, siis palun, aga lepingut ei saa. Nii tehakse Lõuna-Eesti poistega iga päev. Kui töö tehtud, siis küsitakse, kes sa üldse oled!”
“Alguses makstakse ja siis on kõik. Poisid ütlesid, et lubati 15 000 krooni, aga pärast ei saa nad midagi. See on vähempakkumise süsteem. Väga soliidne objekt, väga soliidne tellija. Peatöövõtjal on direktor, raamatupidajad ja kaks vurlet. Edasi ehitavad alltöövõtjad. Siis aetakse neegrid kohale. Kui tellite väga soliidsest firmast korteri remondi, siis ainult jumal teab, kes selle töö ära teeb. Mingi Vasja Ida-Virumaalt. On isegi nii, et alltöövõtja on suvaline füüsilisest isikust ettevõtja, kes sõlmib tänavalt püütud töötajatega suulise lepingu. Nii hoitakse ehitushind madal ja kasumid suured,” teab Reinsalu.
“Meie alal on probleeme, mida peaks ka seadusandlikult lahendama,” tõdeb ta.
***
Tänavu esimesel poolaastal on Eestis kokku esitatud töövaidluskomisjoni 1669 avaldust, neist 1398 on lahendatud. Täielikult rahuldatud – 824, osaliselt – 345, rahuldamata – 212
80 protsendis avaldustest nõutakse saamata jäänud töötasu.
Orjapidamisvõtteid
Õpilase nipp
Võetakse tööle õpilane. Töö keeruline. Öeldakse, õpi. Kui saad hakkama, siis sõlmime lepingu. Tööandja aga ei sõlmi lepingut. Ühel hetkel, kui inimene on kolm kuud töötanud, öeldakse, et sina meile ei istu. Lepingut ei ole ja sentigi ei ole makstud. Jälle kokkuhoid.
Katseaja nipp
Inimene võetakse tööle väga väikese palgaga katseajaks. Perioodi lõppedes tööandja ütleb, et ohvril on valida, kas lahkuda või sõlmida uus leping töötamiseks katseajaga.
Käskkirja nipp
Kui inimene on ära tüüdanud, siis tehakse kaks käskkirja. Seejuures aitab paarist mõneminutilisest hilinemisest. Ülemus ootab 9.00 töökohal ja kui töötaja saabub 9.04, siis saab ta käskkirja. Seejärel võib töölepingu lõpetada, säästes nii hulga raha.
Pankroti nipp
Kui ehitusfirma on objekti ostjale üle andnud, järgneb firma likvideerimine. Pika ninaga jäetakse võimalikult palju hankijaid, tööriistade rentijaid, töölisi ja kõiki teisi, keda petta õnnestus.
