“Sa tead sellist sõna!” imestab ema.

Kaubamärgist teadlikud poisid-tüdrukud on juba lasteaiast välja astudes kursis koolis moodsate vidinatega, nagu ergonoomiline seljakott.

Viimase aasta on olnud mänguasjadest bakugan (võitluse lauamäng) ja petshop (nunnud loomakujud) poistele ja tüdrukutele unistuste aksessuaarid. Samavõrd oluline on kanda Jeva või Herlitzi seljakotti. Laste seas on arvestatavad ka Lego ja Hello Kitty kaubamärgid.

Internetis laste mängulehe lastekas.ee joonistegelased jänes Juss ja poiss Jesper räägivad ergonoomilistest seljakottidest (sealt ka lasteaialaste tarkus). Muuhulgas teeb multifilmi arstionu maha spordikoti kasutamise seljakotina. Tema sõnul on sellest Jesperi selg kõveraks läinud. Toodud on ka ilmekas pilt kõverast seljast. Joonisfilmi toetab Herlitz.

Tallinna Lastehaigla ortopeed Tiit Härma ütleb, et lapsel ei pea tingimata olema ergonoomiline seljakott. “Tänapäeval on kõik ergonoomiline, isegi aiatraktor,” viskab ta nalja moesõna üle.

Seljakõverdumise kohta pole ka tänapäeva arstid seisukohal, et seda põhjustab vale koolikott, nagu nõukogude ajal räägiti. “Naiivne oleks seda öelda. Terve maailma ortopeedid otsivad skolioosi ehk lülisamba kõverdumise põhjuseid,” ütleb Härma.

Tema sõnul on kõige tähtsam, et kott last ei väsitaks ja oleks mugav, nagu kingadki. Kui laps peaks kotiga mäkke ronima või iga päev viis kilomeetrit kooli kõndima, siis oleks oluline eriline kott. Ta toob näiteks Hiina naised, kelle jalalabad hakkasid känguma alles pärast aastate pikkust kammitsemist.

“Mu enda lapse koolitee on sada meetrit autost kooli ukseni. Ma ei arva, et ta vajab selleks väga erilist seljakotti,” ütleb Härma. Ta rõhutab, et on suur lihtsameelsus arvata, et kui lapsel moodsat kotti pole, siis ta jääb seljahaigeks või vildakselgseks.

Augustis enne kooli paiskuvad Perekooli internetifoorumisse emade arutlused kooliminevate laste varustusest. Esimese klassi laste vanemad küsivad nõu ja kogenumad vastavad.

“No, Jeva on siin jumal,” kirjutab üks kommentaator vastuseks küsimusele, millist kotti osta.

“Kaua võib Jevast sonida – mine poodi ja lase lapsel endale kott valida, mitte ära aja näpuga järge, mida Perekoolis ostetakse!” vastab Kägu (anonüümsete kommentaatorite koondhüüdnimi).

Tiina Kruus põhjendab sel suvel tütrele uue kalli Jeva koti ostmist nii, et ta ei viitsinud aega raisata testimise ja võrdlemise peale ning usaldas soovitatud kaubamärki. “Me ostsime firma netileheküljelt Jeva seljakoti, sest meil oli ettekujutus, et Eestis neid pole,” räägib Tiina Kruus. “Kujutage ette, terve Lääne-Euroopa oli tühjaks ostetud ja me ei saanudki seda mudelit, mis Emma oli välja valinud.” Hiljem selgus, et Eestis on olemas täiesti esinduslik valik.

Ülalnimetatud lugupeetud kaubamärkidega viimase hooaja ranitsate hinnad algavad 800 kroonist. Nike’i või O’Neilli spordikottide hinnad on 500 ja 600 krooni ringis. Ilma kuulsa märgita pehmendusega kotid maksavad umbes kolmsada krooni.

Kallite kottide eelis on selles, et need peavad tõesti kaua vastu. Sageli lapsed ise tüdivad neist enne, kui nad ära kuluvad. Alla 500kroonised kotid kipuvad aastaga näitama ilmseid kulumise märke, paarisajakroonised rebenevad suisa mõne kuuga.

Mida peab arvestama vastupidava koti ostmiseks? Materjal ei tohi suure külmaga rabedaks muutuda, seega impregneer on parem kui kunstnahk. Kõige suurema koormuse saavad hoopiski lukud ning need ütlevadki üles esimeses joones.

Arvestama peab ka, et lapsed kasutavad kotte ootamatutel eesmärkidel – näiteks talvel liulaskmiseks: jalad pannakse sangadest läbi, nii ei libise kott selja alt minema.

Kallite Herlitzi ja Jeva kottide auks tuleb öelda, et nad on väga kerged. Nad on trendikalt kaunistatud – kaitsemustriga kotid on poiste selle aasta mood. Kõrge hinna eest on disainer nende mugavamaks muutmiseks kõvasti tööd teinud. Mõnel mudelil on kaasas spordiriiete kott, võileivakarp, joogipudel. Koti sees on isegi termosahtel, kuhu saab panna toidu või ravimid.