Osavate näppudega rulamees
Raidi sõrmed ei püsi vist mitte kunagi niisama paigal. Pidevalt peab tal midagi käes olema, mida õhku visata, keerutada, sõrmitseda. Objektid võivad olla näiteks mandariinid, millega ta hakkas hiljaaegu žongleerimist õppima, või televiisoripult. Kõige sagedamini aga väike näpurula.
"See on lihtsalt külge jäänud: kui ma vahin telekat, siis ta ongi mul enamiku ajast käes ja ma automaatselt vehin sellega, teen põlve otsas flipp'e ja värke (flipp on trikk, milles viskad rula õhku ja see teeb ringi ümber oma telje - M. S.)," räägib viis aastat minirulaga näpuosavust treeninud Rait.
Niisiis on Raidile näpurula paljuski nagu mõnele naisele heegeldamine või kudumine - vaatad televiisorit ja samal ajal teed oma "näputööd". "Lihtsalt on hea samal ajal midagi loopida," tõdeb ta isegi.
Mille poolest erineb väike rula pärisrulast? Peale suuruse muidugi.
"Laud ise on suhteliselt sarnane suure rulaga. Pärisrula laual on see värk, et nose ja tail (nina ja saba - M. S.) on eri kujuga: nose on suurem ja järsem, nii on sealt parem flipp'i lüüa," seletab Rait rulakeeles.
Kui suure rula rattad on kummist, siis väiksel on need plastmassist. Pärisrula laud on tehtud puidust, väikese rula umbes 10 sentimeetri pikkune laud plastmassist. Rait on teinud ühe näpurulalaua ka puidust, aga see ei olevat trikitamiseks kõige parem - liiga raske.
Nii väikese kui ka suure rula lauda katab head haarduvust tagav liivapaber. Raidil on olnud muide ka nn peturula, mille laua ninad on nii kaardus, et jäävad sõrmede külge veelgi paremini kinni ning trikke on lihtsam teha.
Poodides müüakse kahesuguseid näpurulasid: ühed on laste mänguasjad, mis ei pea trikitamisele kaua vastu, ning teised on juba professionaalsemad riistad, mida saab osta spordipoodidest. Hinnaskaala on 20-40 kroonist umbes 150 kroonini.
Raidil, kes oma rulaga möllab peaaegu iga päev, kulub aasta jooksul umbes kaks profirula. Ja kui see katki läheb, kasutab ta rula parandamiseks vanade juppe. Näpurula komplektis on alati kaasas ka minikruvikeeraja ja minimutrivõti.
Rait on osavate kätega mees nii mitmeski mõttes. Vähem kui kuu aja eest lõpetas ta Võru Kutsehariduskeskuses puidutehnoloogia eriala ning nüüd otsib oma erialal tööd.
Nii on täiesti loogiline, et oma grandioosse näpurulapargi on ta ehitanud endale ise. Erinevaid puidust, soome papist ja plekist ehitatud agregaate, millel näpurulaga trikitada saab, on Raidil tänaseks järele jäänud viis. Alles äsja viskas ta ühe suure elemendi minema - see oli lihtsalt juba nii ära kulunud.
Kõige suurem sõidurada Raidi rulapargis on uhke püramiid. "See on tehtud ühe Tallinna rulapargi püramiidi järgi. Ülejäänud on lihtsalt sellised, et ma arvan, et nad oleksid lahedad. Mul oli vahepeal toas kaks suurt lauda, millel oli siis kokku üks suur näpurulapark. See oli lahe!" meenutab ta.
Varem käis Raidi juures kodus näpuruladega sõitmas terve suur sõpruskond. Näiteks armastasid nad mängida "viit miinust" nagu korvpallis: üks teeb triki ette ja teine peab selle järele tegema. Kui ta seda ära ei tee, saab miinuse ja nii kuni viieni välja - kel miinused koos, on mängu kaotanud. "Aga nüüd, jah, olen üksinda jäänud, kõik on kas mujal linnas või ei ole viitsinud nii hoogsalt tegeleda."
Sõpruskonna ühine hobi sai alguse suure rulaga sõitmise harrastusest. Veel mõne aasta eest käisid nad Pärnu rulluisukeskuses ikka hoolega sõitmas. "Ja siis seal kuidagi tekkiski meil kogu rahvaga, kes seal oli, näpurulahullus!" Poisid sõitsid oma näpuruladega isegi suurte rulade jaoks mõeldud radadel.
On loogiline, et enamik trikke, mida näpurulaga tehakse, on üle võetud suurelt rulalt. Ja neid võimalusi ei ole mitte vähe - Rait on kokku lugenud, et oma väikse rulaga oskab ta teha koguni 200 eri trikki!
