20.03.2009, 00:00
Osavate näppudega rulamees
Viimase aastaga on koolipoiste seas eriti moodi läinud näpurulatamine. Mida see tilluke mänguasi endast kujutab, räägib Maris Sanderile;vana kala Rait Radu (24).
Raidi sõrmed ei püsi vist mitte kunagi niisama paigal. Pidevalt
peab tal midagi käes olema, mida õhku visata, keerutada,
sõrmitseda. Objektid võivad olla näiteks mandariinid,
millega ta hakkas hiljaaegu žongleerimist õppima,
või televiisoripult. Kõige sagedamini aga väike
näpurula.
“See on lihtsalt külge jäänud:
kui ma vahin telekat, siis ta ongi mul enamiku ajast käes ja ma
automaatselt vehin sellega, teen põlve otsas flipp’e ja värke
(flipp on trikk, milles viskad rula õhku ja see teeb ringi ümber
oma telje – M. S.),” räägib viis aastat minirulaga
näpuosavust treeninud Rait.
Niisiis on Raidile näpurula
paljuski nagu mõnele naisele heegeldamine või kudumine –
vaatad televiisorit ja samal ajal teed oma
“näputööd”. “Lihtsalt on hea samal ajal midagi
loopida,” tõdeb ta isegi.
Mille poolest erineb
väike rula pärisrulast? Peale suuruse muidugi.
“Laud ise on suhteliselt sarnane suure rulaga. Pärisrula laual on
see värk, et nose ja tail (nina ja saba – M. S.) on eri kujuga: nose
on suurem ja järsem, nii on sealt parem flipp’i
lüüa,” seletab Rait rulakeeles.
Kui suure rula
rattad on kummist, siis väiksel on need plastmassist. Pärisrula laud
on tehtud puidust, väikese rula umbes 10 sentimeetri pikkune laud
plastmassist. Rait on teinud ühe näpurulalaua ka puidust, aga see ei
olevat trikitamiseks kõige parem – liiga raske.
Nii
väikese kui ka suure rula lauda katab head haarduvust tagav liivapaber.
Raidil on olnud muide ka nn peturula, mille laua ninad on nii kaardus, et
jäävad sõrmede külge veelgi paremini kinni ning trikke on
lihtsam teha.
Poodides müüakse kahesuguseid
näpurulasid: ühed on laste mänguasjad, mis ei pea trikitamisele
kaua vastu, ning teised on juba professionaalsemad riistad, mida saab osta
spordipoodidest. Hinnaskaala on 20–40 kroonist umbes 150 kroonini.
Raidil, kes oma rulaga möllab peaaegu iga päev, kulub aasta
jooksul umbes kaks profirula. Ja kui see katki läheb, kasutab ta rula
parandamiseks vanade juppe. Näpurula komplektis on alati kaasas ka
minikruvikeeraja ja minimutrivõti.
Rait on osavate
kätega mees nii mitmeski mõttes. Vähem kui kuu aja eest
lõpetas ta Võru Kutsehariduskeskuses puidutehnoloogia eriala ning
nüüd otsib oma erialal tööd.
Nii on
täiesti loogiline, et oma grandioosse näpurulapargi on ta ehitanud
endale ise. Erinevaid puidust, soome papist ja plekist ehitatud agregaate,
millel näpurulaga trikitada saab, on Raidil tänaseks järele
jäänud viis. Alles äsja viskas ta ühe suure elemendi minema
– see oli lihtsalt juba nii ära kulunud.
Kõige suurem sõidurada Raidi rulapargis on uhke püramiid.
“See on tehtud ühe Tallinna rulapargi püramiidi järgi.
Ülejäänud on lihtsalt sellised, et ma arvan, et nad oleksid
lahedad. Mul oli vahepeal toas kaks suurt lauda, millel oli siis kokku üks
suur näpurulapark. See oli lahe!” meenutab ta.
Varem
käis Raidi juures kodus näpuruladega sõitmas terve suur
sõpruskond. Näiteks armastasid nad mängida “viit
miinust” nagu korvpallis: üks teeb triki ette ja teine peab selle
järele tegema. Kui ta seda ära ei tee, saab miinuse ja nii kuni
viieni välja – kel miinused koos, on mängu kaotanud. “Aga
nüüd, jah, olen üksinda jäänud, kõik on kas
mujal linnas või ei ole viitsinud nii hoogsalt tegeleda.”
&am
p;nb
sp;
Sõpruskonna ühine hobi sai alguse suure rulaga
sõitmise harrastusest. Veel mõne aasta eest käisid nad
Pärnu rulluisukeskuses ikka hoolega sõitmas. “Ja siis seal
kuidagi tekkiski meil kogu rahvaga, kes seal oli,
näpurulahullus!” Poisid sõitsid oma näpuruladega isegi
suurte rulade jaoks mõeldud radadel.
On loogiline, et enamik
trikke, mida näpurulaga tehakse, on üle võetud suurelt rulalt.
Ja neid võimalusi ei ole mitte vähe – Rait on kokku lugenud,
et oma väikse rulaga oskab ta teha koguni 200 eri trikki!
Ja
neist mõnda vaata kindlasti Ekspressi kodulehel olevast
videost aadressil ekspress.ee.