Ossinovski teenib miljoneid äris, mis jääb enamikule eestlastele hoomamatuks

Ta lööb kaasa suures mängus Ve­nemaa raudteepolügoonil, rööpalaiusega 1520 millimeetrit. Sel­le hiigelpolügooni lahutamatuteks osa­deks on Soome, Mongoolia, kuid ka
Eesti.

Ossinovski ettevõtted toodavad ja remondivad vedureid ja vaguneid, müüvad varuosi, rendivad vaguneid kaubavedajatele ja ehitavad raudteid.
Näiteks Usbekistanis ehitab ta koos Saksa partneritega vaguni alusvankrite valamise tehast. Tema ettevõte on Balti riikide tugevaim tegija malmivalu alal, seda iseloomustab suur maht ja väga hea kvaliteet. Samuti peab ta ennast tu­gevaks vagunite ehitamises ja eksplua­teerimises. Usbekistan on Ossinovskile ajalooliselt suur partner, sinna tarnib ta varuosi ja seal remondib veduriparki.
Ossinovski vagunid sõidavad alates 2002. aastast ka Kasahstanis. Ärime­he hinnangul võiks iga Eesti tööstus- või põllumajandusettevõte edukalt Kasahstanis tegutseda. See on eestlaste­le “jõukohase“ tehnoloogilise arengu ja avatud majanduspoliitikaga riik.

AS Skinest Grupp

Tähelend erastatud raudtee ajal
Ossinovski sündis samuti Kasahstanis, Almatõs. Võib-olla aitab tohutu vahemaa Eesti ja tema sünnimaa vahel tal nii edukalt tunnetada oma ärilist män­guruumi.
Kui Eesti riik raudteed erastama hakkas, haarasid transiidiärimehed peast: riik ei andvat endale aru, mida teeb. 1520 rööpalaiusega polügoonil võivad sõita küll erarongid, kuid raud­teesid seal ei erastata.
Eesti Raudtee erastamise ajal (2001) oli Ossinovski veel väike kohalik varu­osamüüja.
Tema tähelend polnud ilmselt kui­dagi seotud raudtee erastamise ja hilisema taasriigistamisega. Olgugi et just nende kahe sündmuse vahelisel ajal ehitas Ossinovski koostöös Venemaa raudtee- ja transiiditegelastega oma äri üles.
Leningradi raudteeinseneride ins­tituudi lõpetamise järel suunati noor­ mees Ossinovski Eestisse – Tapa veduri­depoosse. Ta mõistis üsna pea, et raud­teeäris peituvad palju suuremad võima­lused kui pelk palgatöö väikeriigi väi­kesel raudteel, mis pealegi töötab oma olemuselt nagu “vene karu sabapiken­dus“.
Polügoonil 1520 maksavad omad seadused. Nendest tähtsaim sätestab, et keegi ei astu sellesse ­ ettevõtlusesse­ ootamatult, ilma koputamata.
Ossi­novski isa on Venemaa tunnustatumaid teoreetikuid logistika alal – raudteeaka­deemik. Isa positsioon polnud Ossi­novskile karjäärilift, kuid lõi eeldused selle äri mängureeglite mõistmiseks.

Lai haare
Venemaa raudteeäris on nii, et kui seal mõne “ässaga“ viina võtta, võib temalt kuulda, et ta on sellele alale suunatud. Seda, kes suunas, tavaliselt ei täpsus­tata. Tarmukale Ossinovskile anti või­malus raudteeäris kätt proovida suure­ma haardega ja tal kukkus see hästi välja. Talle kuuluvad ettevõtted Eestis, Lä­tis, Leedus, Poolas, Ukrainas, Rootsis, Gruusias ja Venemaal. Kuu aega tagasi asutas ta Soomes ettevõtte Skinest Fin­land, millega on esimesed lepingudki juba sõlmitud.
Äri toimub kõikides nimetatud rii­kides sarnase tehnoloogia, ideoloogia ja põhimõtete alusel. Kui oled jala ukse vahele saanud, siis tuleb teha palju tööd ja hästi. Raudteevennaskond pole padjaklubi: edu saadab neid niinimeta­tud omasid, kes suudavad kõigi partne­rite rikkust kasvatada.

Keevaline kasakas
Ossinovski on väliste tunnuste järgi justkui vana ja rikas mees, kelle poeg Jevgeni, riigikogulane, teeb sitkelt kar­jääri poliitikuna. Kuid liigagi sageli lööb Oleg Ossinovskis välja hoopis noore ka­saka mentaliteet, kes võiks kergelt haa­rata mõõga.
Keevalisus toob Ossinovskile kae­la painavaid kohtuvaidlusi äripartneri­tega. Hoolimatult julge “sissesõit“ Ees­ti Raudtee peakorterisse, kus ta püü­dis mõned aastad tagasi saavutada (hil­jem konkurentsikuriteoks tembeldatud) kokkulepet, viis mehe lühikeseks ajaks isegi Rahumäe arestimaja trellide taha.
Siiski võtab Ossinovski vaid kaalutletud riske, kus panused on kõrged ja võidu­ võimalused suured. Temas voolab küll adrenaliin, kuid talle ei meeldi viletsat tubakat kimuvad pesemata pätid. Nüüd hoidub ta lausa foobiliselt igasugustest kokkulepetest riigi või Eesti Raudteega.
Ossinovski nõuab oma ettevõte­te juhtidelt koguni, et nad teeksid iga­päevaselt võimalikult vähe tegemist rii­giga. Ta püüab eemale hoida riigi ja te­maga seotud äriühingute tellimustest. Mõningatel juhtudel on selliste lepin­gute sõlmimine lausa keelatud! Riigiga äri ajamine võib tähendada magusaid lepinguid, kuid alati ka enda sidumist ohtlike skeemidega: suhted, raha, hüved. Ossinovski väidab, et et­tevõtja võib riigiga äri tehes kriminaal­uurimise alla sattuda või süüdlaseks
jääda korruptsioonijuhtumites, mida ta pole mingil moel põhjustanud.
Tema praegune valulaps on Skinest Energiale kuuluv tuulepark, mis töötab juba neli aastat ilma riikliku dotatsioo­nita, ehkki kõik teised taastuvenergia­ tootjad saavad toetusraha. Dotatsioone jagavad ametnikud pakuvad talle kok­kuleppeid, kuid Ossinovskile tundub, et nendega nõustudes võiks ta taas pok­ri sattuda.

Haub plaani osta riigilt pankrotivara
Ometi valmistub Ossinovski erasta­ma suurt tükki Eesti Raudteest – infra­struktuurist eraldatud riiklikku veofir­mat EVR Cargo. Ta paneb oma üha kas­vavat ärigruppi kokku nagu puslet, so­bitades uusi tükke vanade kõrvale.
Eesti raudteedel liigub raha, kau­pa tuleb vedada niikuinii. Järelikult võib ta silma kinni pigistada asjaolu ees, et EVR Cargo opereerib vanade Ameerika veduritega, mille soetamisele Ossinovski omal ajal jõuliselt vastu seisis. Po­lügoonil peavad sõitma vaid polügoo­nil toodetud rongid, sest need sobivad siia kõige paremini. Kuid Ameerika ve­durid on nüüd olemas ja neid tuleb eks­pluateerida kuni täieliku amortiseeru­miseni.
Parema meelega soetaks Ossinovski veofirma varad hoopis pankrotipesast. Ta kalkuleerib, et peatselt Hiinast saa­buvad uued manöövervedurid ajavad EVR Cargo äri upakile. Raudteejaama­des manööverdamisega eriti ei teenita, seal eelistatakse vanu odavaid veduri­
lokse, mis ajavad asja ära.
Ossinovski hindab otstarbekust ja efektiivsust. Erinevalt ärimaailma kol­leegidest ei sõida ta uhke autoga, vaid lasi Volkswageni väikebussi ümber ehi­tada omamoodi kabinetiks, kus saab tööd teha ka pikematel reisidel. Ossi­novski arvates pole kõige paremad as­jad ilmtingimata kõige ilusamad ja po­pimad, vaid kõige käepärasemad.

Teeb pojast peaministrit!
Ka hindab raudteeärimees haridust. Ta ei värba oma ettevõtetesse noori mä­nedžere, kel puudub kõrgharidus. Sel­line inimene on Ossinovski arvates laisk, pole viitsinud diplomi nimel vae­va näha.
Läbi ja lõhki parempoolse, lau­sa ameerikaliku maailmavaatega Ossi­novski tunneb suurt uhkust oma poja Jevgeni üle, kellest ta loodab kasvavat Eesti tulevast peaministrit – seda siis
vasakpoolsete lipupartei Sotsiaaldemo­kraatide ridadest. Isa usub, et poeg suu­dab kunagi läbi suruda tööjõumaksude suuremahulise tõusu, mis sotside aru­saamadest küll pisut kõrvale näib kal­
duvat.
Ossinovski seletab seda vastuolu, parafraseerides Winston Churchilli: kui sa oled noor ja sa pole vasakpoolne, siis sul pole südant, aga kui sa oled vana ja pole parempoolne, siis sul pole mõis­tust.