Kas antoloogiasse on kokku korjatud vaid varem ilmunud lood, või on seal ka midagi uut?

Uutelt autoritelt on kaante vahel kaks lugu, mis on spetsiaalselt selle kogumiku jaoks kirjutatud. Need on Kristjan Sander ja Liisi Ojamaa. Liisi ei ole varem õuduslugusid teinud, küll aga ulmet. Tema lisab sinna kahtlemata uue mõõtme, lisab sellele sotsiaalsust.

Mis on selle kogumiku läbivaks teemaks, kui seda üldse on?

Ma olen otsinud sinna etnokallakuga jutte, folkloorset rahvapärimust ja muistendilist ainest. Neid jubedusi ja üleloomulikkust on meil päris palju. Minu teada ei ole meil ka varem ilmunud sellist antoloogiat, mis võtaks kokku ühe temaatika 140 aasta lõikes. See on Eesti maaelu läbi õudusprisma.

Kui suur oli valik, kas praakisid palju välja?

Otseselt ma midagi välja ei praakinud. Nii mahukat valikut ma siiski ette ei kujutanud. Kogumikku läks sisse miinimumvalik ja ma võin öelda, et kõik, mida ma seal näha tahtsin, on küll olemas. Eestis on väga palju õuduslugusid, mõned autorid jäid kahjuks välja. Samas on mul eriti hea meel esitleda mõnda autorit, näiteks vähetuntud Võru kirjanikku Arnold Kõivu, ajalooainelisi lugusid kirjutanud Jaak Sarapuud, sees on ka Andres Ehini jutte eesti kelmikamast teosest “Ajaviitepeerud lähevad lausa lõkendama”. Ka Rein Raud on omal ajal õudusjuttude kirjutamise alal väga tubli olnud.

Kas eesti õudusjuttudel on ka mingi ühine joon?

Ma olen püüdnud seda eessõnas lahti seletada, kuigi see ei ole lihtne ülesanne. On küll ühine joon, see läheb sügavale juurtesse, see murrab nagu läbi asfaldi tänapäeva välja rahvaluulest ja nähtavasti eestlaste maailmatunnetus on siin meie inimestele selgesti mõistetav. Minu jaoks on siin etno olulisem kui õudusžanri momendid.

Kas need lood oleksid ka tõlgitavad, on need maailmatasemel?

Ma ei tea kohti, mis kangesti ootaks eesti kirjandust, oma õuduslood on igal rahval. Kindlasti on siin kogumikus väga häid ja tõlgitavaid autoreid, nagu Tuglas, Tammsaare, Ristikivi ja Gailit, samas ma ei näe sellel konkreetsel raamatul tõlkepotentsiaali, kuna see on kirjutatud eestlastele ja eestlastest. Ma usun, et tausta tundmata ei saaks paljud välismaalased mõnest loost üldse aru. See on päris meie oma õudus, mis kaante vahele saab.