17.05.2007, 00:00
Paberivaba tuleviku kuulutaja
iRex Technologiesi e-tekstide kuvaja iLiad ning laiemalt võttes enamik esimese põlvkonna elektroonilist paberit kasutavatest seadmetest sobivad praegu eelkõige asjahuvilistele ning arendajatele. Nende kõrge hind ja väike ekraan ning värvide puudumine takistavad esialgu laiatarbeturule jõudmist.
Kogu maailmas toimub võidujooks, et luua paberiga
sarnaste omadustega universaalne infokandja. Infokandja, mida oleks sama mugav
ja intuitiivne käsitseda kui paberile kantud ajalehte, ajakirja või
raamatut, kuid mis muudaks informatsiooni edastamise tarbijani senisest
operatiivsemaks ja odavamaks.
Tehnoloogiaid, mida paberi asendaja loomisel kasutatakse, on mitu. Neist suur osa on praeguseks oma kasutatavuselt ja vanuselt jõudnud küpsesse teismeikka ja esimeste reaalsete toodeteni.
Suured tootjad kasutavad kõige rohkem E Ink Corporationi arendatavat ja toodetavat elektroforeetilisel tindil baseeruvat ekraani. Seda on oma toodete jaoks litsentseerinud mitmed tuntud nimed, teiste hulgas näiteks Sony ja Motorola. Ka Philipsi spin-off’i iRex Technologiesi seadmed, sealhulgas jutuks olev iLiad, põhinevad E Ink tehnoloogial.
Homerose “Iliase” järgi nime saanud iLiad meenutab esmapilgul Ultra-Mobile PCd või väga kompaktset Tablet PC arvutit, kuid lähemal vaatlusel purustab E Ink tehnoloogiale iseloomulik ekraani hallikas toon ja kasutajaliides selle mulje.
iLiadi kaheksatollise diagonaaliga ekraan tundub esmapilgul väikesevõitu, kuid huvitaval kombel on see oma klassis esirinnas, näiteks Sony Readeril on vastu panna kõigest kuuetollise diagonaaliga displei. Taustavalguse puudumine on esialgu harjumatu, kuid puudusena jääb pigem silma praeguse E Ink tehnoloogia peamisi nõrkusi – elektroonilise paberi aeglane värskendus. Kogu ekraani sisu värskendamiseks kulub iLiadil umbes kaks sekundit.
Tavakasutuses ehk raamatute ja tekstimaterjalide lugemisel ekraanivärskenduse aeglus siiski väga ei häiri. Pigem teeb kurvaks see, et laiatarbes kasutatav elektrooniline paber ei suuda kuvada värve. Paremad seadmed – nagu iLiad – suudavad kuvada vaid 16 halltooni, nõrgemad kahjuks vaid nelja.
Kuna iLiadi ekraanil puudub taustavalgus ja see käitub valgust peegeldades tavalise paberina, siis sõltub sellelt lugemise mugavus peamiselt ümbritseva keskkonna valgustatusest. Korraliku valguse korral on iLiadi ekraan kontrastne ning hästi loetav. Hämaras ruumis käitub elektrooniline paber sarnaselt oma vanema vennaga, lugemine muutub väsitavaks ning vaevarikkaks.
Välitingimustes tulevad väga hästi esile elektroonilise paberi eelised LCD-ekraanide ees: kui päikesevalgus muudab enamiku LCD-ekraane pea loetamatuks, siis iLiadi ekraani on päikesevalguses sama hea lugeda nagu teksti tavalisel paberil.
Failiformaatidest toetab iLiad PDFi, XHTMLi ja TXTi, lisaks suudab seade kuvada levinumaid pildiformaate. PDF-failid skaleerib iLiad oma ekraanile sobivaks, kuid A4-dokumente on kõige mugavam lugeda rõhtvaates.
Laiendatavuselt ja ühendusvõimalustelt pole iLiadile teiste sarnaste lugejate seas vastast, olemas on nii USB, CompactFlash II kui ka MMC laienduspesad ning lisaks saab iLiadi USB abil ühendada arvutiga.
Tulevikuperspektiivi näitab asjaolu, et iLiadil on lisaks olemas nii traditsionaalne kui ka traadita võrguliides. Võrguliideste olemasolu juba esimese põlvkonna seadmes lubab loota, et iRex Technologiesi arendatavad järgmise põlvkonna seadmed võimaldavad kasutada sisuteenuseid arvuti abita. See aga tähendab, et võimalikuks muutuvad filmist “Minority Report” tuttavad reaalajas uueneva sisuga ajalehed, RSSi vahendusel värskendust saavad teised uudistekanalid ning miks mitte ka automaatselt uueneva sisuga raamatud.
Lähitulevik tõotabki elektroonilistele infokandjatele turul hiilivat revolutsiooni. Fujitsu on juba esitlenud seadme FLEPia prototüüpi, mis suudab elektroonilisele paberile manada kuni 4096 värvitooni ja millest tuleb ka A4 -suuruses ekraaniga versioon. Lisaks on elektroonilise paberi arendajatega liitunud Amazon, mis mõni aeg tagasi omandas e-raamatute distribuutori Mobipocket ning millelt oodatakse päris oma e-raamatute lugemiseks sobivat seadet veel tänavu.
Tehnoloogiaid, mida paberi asendaja loomisel kasutatakse, on mitu. Neist suur osa on praeguseks oma kasutatavuselt ja vanuselt jõudnud küpsesse teismeikka ja esimeste reaalsete toodeteni.
Suured tootjad kasutavad kõige rohkem E Ink Corporationi arendatavat ja toodetavat elektroforeetilisel tindil baseeruvat ekraani. Seda on oma toodete jaoks litsentseerinud mitmed tuntud nimed, teiste hulgas näiteks Sony ja Motorola. Ka Philipsi spin-off’i iRex Technologiesi seadmed, sealhulgas jutuks olev iLiad, põhinevad E Ink tehnoloogial.
Homerose “Iliase” järgi nime saanud iLiad meenutab esmapilgul Ultra-Mobile PCd või väga kompaktset Tablet PC arvutit, kuid lähemal vaatlusel purustab E Ink tehnoloogiale iseloomulik ekraani hallikas toon ja kasutajaliides selle mulje.
iLiadi kaheksatollise diagonaaliga ekraan tundub esmapilgul väikesevõitu, kuid huvitaval kombel on see oma klassis esirinnas, näiteks Sony Readeril on vastu panna kõigest kuuetollise diagonaaliga displei. Taustavalguse puudumine on esialgu harjumatu, kuid puudusena jääb pigem silma praeguse E Ink tehnoloogia peamisi nõrkusi – elektroonilise paberi aeglane värskendus. Kogu ekraani sisu värskendamiseks kulub iLiadil umbes kaks sekundit.
Tavakasutuses ehk raamatute ja tekstimaterjalide lugemisel ekraanivärskenduse aeglus siiski väga ei häiri. Pigem teeb kurvaks see, et laiatarbes kasutatav elektrooniline paber ei suuda kuvada värve. Paremad seadmed – nagu iLiad – suudavad kuvada vaid 16 halltooni, nõrgemad kahjuks vaid nelja.
Kuna iLiadi ekraanil puudub taustavalgus ja see käitub valgust peegeldades tavalise paberina, siis sõltub sellelt lugemise mugavus peamiselt ümbritseva keskkonna valgustatusest. Korraliku valguse korral on iLiadi ekraan kontrastne ning hästi loetav. Hämaras ruumis käitub elektrooniline paber sarnaselt oma vanema vennaga, lugemine muutub väsitavaks ning vaevarikkaks.
Välitingimustes tulevad väga hästi esile elektroonilise paberi eelised LCD-ekraanide ees: kui päikesevalgus muudab enamiku LCD-ekraane pea loetamatuks, siis iLiadi ekraani on päikesevalguses sama hea lugeda nagu teksti tavalisel paberil.
Failiformaatidest toetab iLiad PDFi, XHTMLi ja TXTi, lisaks suudab seade kuvada levinumaid pildiformaate. PDF-failid skaleerib iLiad oma ekraanile sobivaks, kuid A4-dokumente on kõige mugavam lugeda rõhtvaates.
Laiendatavuselt ja ühendusvõimalustelt pole iLiadile teiste sarnaste lugejate seas vastast, olemas on nii USB, CompactFlash II kui ka MMC laienduspesad ning lisaks saab iLiadi USB abil ühendada arvutiga.
Tulevikuperspektiivi näitab asjaolu, et iLiadil on lisaks olemas nii traditsionaalne kui ka traadita võrguliides. Võrguliideste olemasolu juba esimese põlvkonna seadmes lubab loota, et iRex Technologiesi arendatavad järgmise põlvkonna seadmed võimaldavad kasutada sisuteenuseid arvuti abita. See aga tähendab, et võimalikuks muutuvad filmist “Minority Report” tuttavad reaalajas uueneva sisuga ajalehed, RSSi vahendusel värskendust saavad teised uudistekanalid ning miks mitte ka automaatselt uueneva sisuga raamatud.
Lähitulevik tõotabki elektroonilistele infokandjatele turul hiilivat revolutsiooni. Fujitsu on juba esitlenud seadme FLEPia prototüüpi, mis suudab elektroonilisele paberile manada kuni 4096 värvitooni ja millest tuleb ka A4 -suuruses ekraaniga versioon. Lisaks on elektroonilise paberi arendajatega liitunud Amazon, mis mõni aeg tagasi omandas e-raamatute distribuutori Mobipocket ning millelt oodatakse päris oma e-raamatute lugemiseks sobivat seadet veel tänavu.