17.04.2009, 00:00
Päevapealt koondamine muutis kõik
Kahe peale 40 000 krooni kuus teeninud müügijuhid Martin ja Terje olid Eesti majandusedu võitjad. Mis saab keskklassi perest pärast ootamatut koondamist?
“Kohvi tahad?” küsis soomlasest ülemus. “Ei, ma
juba jõin,” ütles Martin (34).
Martin ei teadnud,
miks Helsingist saabunud ülemus soovib temaga sel aprillihommikul
Olümpia hotelli kohvikus kokku saada. Süda aimas halba.
Tõenäoliselt tuleb juttu palgakärpest.
Soomlane hakkas
rääkima numbritest. Firma müük on üle kogu maailma
kukkunud. Kulusid tuleb koomale tõmmata ka Eestis ja ta laseb
Martini päevapealt lahti.
Kui Martin Olümpiast välja
astus, leidis ta auto tuuleklaasi vahelt paberilipaka. Autot parkides oli
ta valinud mobiiliga kogemata vale parkimistsooni. Trahv 450 krooni.
Abikaasa Terje (31) ei suutnud telefonikõne
peale koondamisteadet uskuda. Martinil on kombeks musta huumorit
viljelda. Siis mõistis Terje, et nii karmi nalja ta mees ei teeks.
Viimane sõit tööle
Terje võttis pisipoeg Rico sülle ja käis mööda
elutuba ringi. Põrandast laeni ulatuvast aknast paistsid Eesti
kõige viljakamad põllud. Siin Harjumaal Peetri külas
külvasid kinnisvaraarendajad kolme aasta eest sõna otseses
mõttes sadu tuhandeid kroone maha ja lõikasid
saagiks miljoneid. Paesele ja liivasele pinnasele kerkisid uued
kortermajad ja eramud.
Peetri külast sai tõotatud
maa paljudele noortele peredele, nende hulgas Martinile ja Terjele.
Sajaruutmeetrine kodu maksis umbes kaks miljonit krooni.
Nad kohustusid maksma selle eest pangale 10 000 krooni kuus. Nii 30
aastat järjest.
Samal õhtul läks Martin koos
perega ühele naabrile külla. Mehed küpsetasid
šašlõkki ja arutasid, mis toimub Eesti majanduses.
Õhtul võttis Terje poja sülle ja viis lapse
koju magama.
Martin jõudis koju lapsevankri najal. Tee
peal ajas ta naabri aia vähe kõveraks. Martin oli joonud
koos sõbraga ära üle liitri viina.
Viimati jõi Martin korraga nii palju 15 aastat tagasi noore
mehena. Hommikul olid tal pohmell ja masendus ühekorraga. Terje
polnud oma abikaasat nii kehvas seisundis varem näinud.
Viinavõtmine aitas stressi üle elada. Martin
sõitis kontorisse, andis ametiauto ja mobiili ära.
Terje tuli mehele koos pojaga tööle järele ja perekond
sõitis kolmekesi koju.
Palk tõusis 40
protsenti
Martin ja Terje on tavalised Eesti
inimesed, kes tulid maalt pealinna paremat elu otsima.
Mõlemad leidsid Tallinna ettevõtetes
töö müügijuhina. Naine spetsialiseerus
köögisalongidele, mees puidutöömasinatele.
Martinit ja Terjet võib pidada 2007.
aastal Eestis plahvatuslikult laienenud majandusliku heaolu
musterpaariks. Just tavalised inimesed nagu nemad tekitasid käivet
kõikvõimalike kodu ja elustiiliga seotud kaupade ning
puhkusereiside vahendajatele. Kasvav nõudlus lõi üle
Eesti nii palju töökohti, et suurimaks defitsiidiks muutus
sobiva töötaja leidmine.
Mullu kevadel tegi
lihvimistarbeid sisse toov Soome firma Martinile vastupandamatu
ettepaneku. Töökohavahetusega kasvas tema palk hoobilt 40
protsenti. Nagu Terje, nii tõi ka Martin nüüd iga kuu
koju umbes 20 000 krooni.
Eelmises
töökohas pidi Martin jätma ametiauto õhtul firma
laoplatsile seisma. Uus ülemus saatis ta
alustuseks autopoodi. Martin oleks saan
ud oma töö tehtud ka odavama autoga, aga firmale polnud probleem osta
tuliuus 400 000 kroonine Toyota Avensis.
Soomes toimunud kursustel
pühendati Martin autoremondi peensustesse, et ta oskaks
remonditöökodadele paremini lihvimistarbeid
müüa.
Läinud aasta lõpul kukkus
lihvimisvahendite äri poole võrra. Kõigepealt loobusid
ostudest ehitusfirmad. Siis autoremonditöökojad.
Inimesed lugesid hoolikalt raha ega viinud autot iga kriimustuse
pärast enam töökotta.
Martin ei näinud
selles ohtu. Ta uskus, et firmal on tema oskusi vaja rohkemgi kui kerge
raha teenimise aegadel. Siis osteti kaupa niisama, nüüd pidi
müügimees selle maha müüma.
Kellele
veel helistada?
Mõni päev pärast
koondamist turgatas Martinile pähe, et Saksa laskesuusalegendilt Rico
Grossilt eesnime saanud poeg on ju aasta ja kahe kuune. Seadus ei luba alla
kolmeaastase lapse vanemat niisama kergelt lahti lasta.
Martin
võttis ühendust juristiga, kes nimetaski koondamist
seadusevastaseks. Kas firma võtaks ta tagasi? Seda Martin ei usu. Ja ega
ta tahakski naasta pärast koondamist samasse kollektiivi. Vastik
tunne oleks.
Hea, et direktor koondamispäeval tehtud
parkimistrahvi firma arvelt kinni maksis. Töötule on ka
mõnisada krooni suur raha.
Öösiti
ärkab Martin aeg-ajalt üles. Jääb ka
päeval tihtilugu keskendunult ühte punkti vaatama.
Terje teab juba, et neil kordadel Martin mõtleb: äkki peaks
sellele tuttavale helistama? Äkki on temal midagi pakkuda?
CV-online’ist ja teistest tööotsimislehekülgedest on
saanud perekonna igapäevane lugemisvara. Mõned firmad
võtavad ka praegu müügimehi tööle. Martin
arvab, et konkurss võib olla tuhat soovijat kohale.
Tõenäoliselt tuleb jääda koju mitmeks kuuks.
Martini ja Terje olukord pole kõige troostitum. Tuttavas
peres on varem ehitusvaldkonnas tegutsenud mees juba poolteist aastat
töötu. Naise palgast ei piisa isegi korterilaenu
maksmiseks. Perekond on sunnitud üüripinnale kolima.
Siinsamas Rae vallaski on majadele ilmunud kuulutused
“Müüa”.
Kas midagi oleks teisiti, kui Martin
ja Terje oleksid osanud tänast majanduskriisi ette näha? Oma
praegust kodu poleks nad ostnud. Elaksid korteris edasi.
Martini
meelest on jamas süüdi valitsus ja pangad. Rahvale anti laenu liiga
kergesti. Kas kodu tänane väärtus pangalaenu
jääki enam katab? Kes seda teab.
Martin ja Terje oma
kodust loobuda ei taha. Kogu siseviimistlus on oma
kätega tehtud, vaid liistud on veel paika panemata. Tänavu
kevadel jääb Martinil selleks ilmselt piisavalt aega.
Emapalk kui päästerõngas
Läinud nädalal ostis Terje esimest korda pakipiima asemel
kilepiima. Ta on hakanud poes toiduainete hindu võrdlema.
Terje arvestab, et nad saavad hakkama kuni augustini. Siis saab Rico
pooleteiseaastaseks ja riik lõpetab 20 000 kroonise emapalga maksmise.
Kas minna tagasi tööle? Aga ka Terje firmas on inimesi
koondatud ja palku vähendatud.
Pealegi pole Rae vallal tema
pojale sõimekohta anda. Kõik see teeb Terje murelikuks.
On veel üks võimalus. Teha teine laps. See oli neil niikuinii
plaanis.
Terje: “Uue emapalgaga veaks veel poolteist aastat
välja. Kuni elu jälle paremaks läheb.”
Martin:
“Ma arvan, et me hakkam
e juba täna pihta.”
Martini ja Terje eelarve
Sissetulekud
Sissetulekud
- Martini palk: 20 000 krooni (koondamiseni)
- Terje emapalk: 20 000 krooni
- Kodulaen: 11 000 krooni
- Elekter, vesi, gaas: 1500–3500 krooni
- Autoliising: 3000 krooni
- Internet + TV: 645 krooni
- Toit: 2500-3000 krooni