Päikesekreemid ei kaitse nahavähi eest
Hiiu mändide all asub Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogiakeskus. Marika (40) on oma nahaprobleemidega seal käinud lapsest saadik. Ta on tähele pannud, et järjekorrad tema raviarsti ukse taga on aasta-aastalt pikemaks muutunud. Sama kinnitab tema tohter.
"Ma olen siin osakonnas töötanud 32 aastat. Kui noore arstina alustasin, oli meil aastas 30 uut nahavähi juhtumit, nüüd on neid 150," ütleb Hiiu onkoloogia nahaarst Marianne Niin.
Nahavähki haigestumise suurenemine ei ole pelgalt Eesti mure. Seesama protsess või epideemia, nagu dr Niin otsekoheselt ütleb, toimub terves "valgenahalises" maailmas.
Nahavähi põhiline riskitegur on päike. "Kahjuks on kõige valgemad inimesed kõige kangemad päevitajad," ütleb dr Niin.
Solaariumis "krunti" alla võtta ei tasu
Mida teeb tüüpiline eestlane pärast seda, kui ta on turismibüroos ära broneerinud reisi Vahemere äärde või Aafrikasse? Järgmine käik viib solaariumisse, et enne rannanädalat nahale pruunistav krunt anda. Muidu on piinlik valge varesena rannal šokolaadipoiste- ja tüdrukute vahel patseerida.
"Solaariumis ette ära käimine on absoluutselt vale," põrutab dr Mare Aarne peaaegu vihaselt. Temagi on nahaarst. "Tavalise, taevast paistva päikese käes naha "harjutamine" on piisav."
Solaariumis saadav ultraviolettkiirgus sisaldab nii pindmist nahapõletust tekitavat UVA-kiirgust kui naha süvakihtidesse jõudvat UVB-kiirgust. Solaariumifiltrite abil on naha põletusreaktsioon maha võetud, kuid see tähendab, et naharakud saavad suurema doosi.
Kliinikus, kus dr Aarne töötab, asub üks Eesti moodsamaid sünnimärkide uurimise aparaate. Selle masinaga testitavad tulemused ei ole sugugi rõõmustavad.
"Minu vastuvõtule mahub päevas maksimaalselt 16 inimest. Ja mul on vastuvõtuajad pidevalt täis," ütleb ta. "Laias laastus jagunevad sünnimärkide testijad pooleks: ühed tulevad n-ö iluoperatsioonidele, teised aga mure ja kahtlustega. Me küsime kõigi käest, kas nad päevitavad, kas solaariumis käivad. Enamik meie juurde tulijatest vastab jaatavalt."
Alla 25 faktoriga kreemil pole mõtet
Nahavähi tekke praegu ainuke teadaolev riskifaktor on päike. Või teaduslikumalt väljendudes: nahas olevat pigmenti aktiveerib kõige rohkem valguskiirgus. Solaariumi kasutajate hulgas esineb melanoomi kolm korda rohkem kui mittekasutajate hulgas.
Elustiili-ajakirjad ei väsi reklaamides kordamast, et päikese eest saab ennast kaitsta kreemidega: mida suurem faktori-number on tuubile trükitud, seda tõhusam kaitse. Paraku on see ekslik müüt, mida kaitsekreemide tootjad ei tõttagi kummutama.
"Ma ei ole siiamaani nendest faktoritest aru saanud," ütleb staažikas nahaarst dr Aarne. Arv, mis tuubi peale on kirjutatud, näitab küll aega, kaua päikse käes võib viibida, aga ei näita, kuidas see kiirgusi blokeerib.
Dr Marianne Niin: "Ega kreemipudelitel pole öeldud, et kreemide faktorid hoiavad vähi ära, tootjad on selles suhtes õige targad. Tänu faktorile pikeneb lihtsalt aeg, mida saate päikse käes veeta, ilma et ennast ära põletaksite."
Dr Niin on kreemide suhtes skeptiline: "Kui ütlen oma klientidele, et alla 25 faktoriga kreemi pole mõtet kasutada, siis öeldakse mulle, et "ma ei l&aum l;he ju siis pruuniks". Aga alla selle ei maksa lootagi, et kreem teie nahka kaitseb. Faktor nr 8 on lihtsalt hea nahka niisutava toimega kreem."
Kas siis valge inimene ei tohigi päikese kätte minna?
"Tohib ikka. Aga parem on mitte üritada pruuniks saada. Pead tundma oma nahka. Kasuta kreemi ja vaata kella."
Nahavähk on elustiili haigus
Dr Niin kuulub Euroopa vähiuuringute melanoomi töögruppi. "Kesk-Euroopa arstid rääkisid mulle, et neil hakkas päevitamise-trend katastroofiliselt paisuma pärast teist ilmasõda. Ma isegi solvusin nende jutu peale, et meid peetakse nii mahajäänud arusaamadega maaks.
Ütlesin, et meil Eestis nii ei lähe, meie oskame päevitamisriske ennetada ja suudame inimestele selgeks teha, et hull päevitamine on ohtlik. Aga nüüd on ka meil needsamad elustiili muutused käes. Noored istuvad minu ukse taga."
Nahavähk on keskklassi haigus. Need on inimesed, kes töötavad ruumis sees ja kelle sissetulekud võimaldavad regulaarseid päikese- ja suusareise. Mida põlvkond edasi, seda suuremaks kasvab risk. Eestis kasvab pahaloomuliste pigmentkasvajate arv tempoga viis protsenti aastas.
Tõsine olukord valitseb ka Põhjamaades. Juhtiv nahavähimaa on Rootsi. Haigete üha suurenev arv sunnib meditsiiniteadlasi nahavähi põhjuste selgitamise ja ravi nimel kõvasti pingutama.
