Päikse kaks palet
Eestlased armastavad päikest. Modell Brooke Shields ütles 70ndatel aastatel
Calvin Kleini teksapükste reklaamis: “Miski ei tule minu ja mu Calvinite
vahele”. Samamoodi ei tule miski eestlase ja päikese vahele. Isegi mitte
päikesefiltriga kreem. Seda kasutades ei saa ju iial pruuniks, on levinud
arvamus.
Austraalias korraldati 90ndate keskel riiklik kampaania,
mille käigus soovitati elanikel mitte mingil juhul minna päikse kätte ilma
mütsi, katmata keha ja päiksekaitsekreemita. Paanikaks oli põhjust, sest
sealmaal on kahel kolmest täiskasvanust mingit sorti nahakasvaja. Kuid
Austraalias päike kõrvetab ka tunduvalt tugevamalt kui siinsel laiuskraadil.
Põhjamaalasele näib nahavähi oht lihtsalt liiga kauge ja ebareaalne.
Kas
päike on tõesti paha? Siiski ainult osaliselt. Päikesest tulevad
ultraviolettkiired jagunevad kolmeks: UVA-, UVB- ja UVC-kiired. UVA-kiired
moodustavad neist 95% ja võivad tekitada allergiat, samuti naha enneaegset
vananemist, kuid on üldiselt inimesele üsna ohutud. Kurja juureks on
UVB-kiired, mis tekitavad päikesepõletust, vähki ja naha vananemist, aga samas
aitavad nad kehal D-vitamiini moodustada ja tekitavad päevituse. Kõige
ohtlikumad UVC-kiired hoiab maapinnast eemale osoonikiht.
Eri nahatüübid
reageerivad päiksekiirtele isemoodi. Mõni põleb kergesti, mõni läheb aga kähku
pruuniks. Mida tumedam on naha loomulik toon, seda rohkem sisaldab see
melaniini. Melaniin on pigment, mis nahka päikse eest kaitseb. Seepärast
heledanahalised kõrbevadki kiiresti, neil on seda kaitseainet vähe.
Palju
oleneb ka päiksevannide ajastamisest. Pilvise ilmaga põletust ei teki, naha
kõrvetamise kõrghetk on aga keskpäev. Enne päevitama minekut tuleks kuulata ka
ilmateadet, mis tänapäeval edastab UV intensiivsusnäitajat. Kui ikka kiirgusoht
on suur, tuleks end Eestimaalgi kreemiga kaitsta. Ettevaatlik tuleks olla
eelkõige päevitamise algstaadiumis, mil nahakahjustus on kerge tekkima. Kui
nahk on juba pruuni tooni omandanud, võib päikese käes kauemgi viibida.
Päevitus on nimelt kaitsereaktsioon liigse UV-kiirguse vastu.
Kui põhjamaalased pole eriti agarad päiksefiltrit sisaldavaid tooteid
kasutama, võib seegi omamoodi hea olla. Näib, et ilutööstus ei ole isegi oma
kunagises päiksefiltri propagandas nii üliväga kindel. 90ndate alguses tulid
teadlased lagedale uute uurimisandmetega nahavähist ja sagenesid teated
hõrenevast osoonikihist. Kosmeetikatöösturid hakkasid siis päiksefiltrit lisama
igasse tootesse: päevakreemi, puudrisse, huulepulka, jumestuskreemi. Tänase
seisuga on raske leida toodet, milles päiksefiltrit poleks. Kuid viimasel ajal
on iluleeri hakanud hiilima kahtlused SPF ainuõigsuses. Näiteks Clarinsi
uurimus- ja tootearendusjuht Lionel de Benetti ütleb, et kandes päiksefiltrit
iga päev, paned nahale kemikaale, mis on tihti mittevajalikud. Ta ütleb, et
tundlikul nahal võib sellest tekkida lausa krooniline allergia.
On
kahtlusi, et kemikaalid, mida päiksefiltrites kasutatakse, polegi nii kahjutud,
nagu kunagi arvati. Zürichi ülikooli teadlased avastasid alles hiljuti, et
mõned neist põhjustasid rottidel ebanormaalset arengut. Muidugi pole rott sama
kui inimene ning oleks kurjast õhutada inimesi päiksefiltrist üldse loobuma.
Teatud olukordades on see lausa hädavajalik. Kuid üha enam kostab teadlaste
hääli, kes soovitavad kasutada enam füüsilist päiksekaitset ja päiksefiltreid
vaid mõõdukalt ning mitte end iga päev pealaest jalatallani sisse määrida.
Näiteks t-särgi kaitsefaktor võrdub SPF 10 kaitsekreemiga ja vähemalt meie
laiuskraadil päike läbi tiheda puuvillase t-särgi ei kõrveta.
Päike on hea
• Päikese käes viibimine tekitab meis heaolutunnet. Arstid on avastanud, et inimesed, kes veedavad suurema osa ajast siseruumides kunstvalguse käes, kannatavad sagedamini depressiooni all kui need, kes piisavalt päikest naudivad.
• Päikesevalgus mängib olulist rolli organismi enam kui saja talitluse juures. Päikesevalguse abil hoiab organism tasakaalus kõike alates hormoonidest kuni immuunsüsteemini.
• Päikesevalguses tekib inimese organismis vitamiin D, mis muuhulgas aitab vältida mitmesuguste vähkide teket ja kasvu.
• California ülikoolis korraldatud uuringu põhjal selgus, et päevase D-vitamiini vajaduse saab kätte, kui vähemalt 15 minutit päevas oma nägu ja käsi päiksekiirtele eksponeerida.
• UV-kiirgusel võib olla samasugune soodne mõju organismile kui liikumisel ja trennil. Seda näitasid Frankfurdi ülikooli uurimused. UV-kiirgus alandab vererõhku, vähendab südamelöökide sagedust puhkeseisundis ja suurendab südame verepumpamise efektiivsust 39%.
Päike on paha
• Inglismaal on nahavähk kõige kiiremini arenev vähiliik. Igal aastal lisandub 40 000 uut juhtu ja sureb sellesse 2000 inimest. 5% meist saavad mingit sorti nahavähi.
• Päike teeb vanaks. 90% naha välimuses toimuvatest muutustest on päikse toimest põhjustatud. Kui inimesed kasutaksid alates 20. eluaastast alati suvepuhkusel olles ja päikselistel nädalalõppudel SPF15 päiksefiltrit, siis 50aastaseks saades oleks nende naha päiksekahjustuse tase sama kui 36aastasel, kes pole iial päiksefiltrit kasutanud.
• Päike võib mõnedel tekitada löövet, sügelevat ekseemi, allergiat ja vahel isegi nõgestõbe. Ka mõnede ravimite kasutamine võib soodustada päikeseallegriat. Kõrge SPF-numbriga filter aitab tihti eelnimetatud sümptomeid leevendada.
• Kui pärast päiksevõttu nahk koorub, on see normaalne reaktsioon. Need on surnud naharakud, mis ära kukuvad. Halvem on aga see, kui naharakud on kahjustatud, aga ei sure. Sel juhul võivad nad hakata kontrollimatult paljunema, see ongi nahavähk.
• Päiksekiired ründavad ka kollageeni (mis hoiab meie naha pringina), põhjustades kortse ja maksaplekke.
• 80% päikesevalgusest saab inimene kätte enne 18. eluaastat. Seega laste nahk vajab erilist kaitset!
Kaitse end!
• SPF mõõdetakse sõltuvalt sellest, kui pikalt nad lükkavad edasi kõrbemisprotsessi algust. Kui te tavaliselt hakkate kõrbema 10 minutiga, siis näiteks SPF 2 lükkab selle 20 minutit edasi, jne.
• Kaitse ka oma silmi. UVA- kiired võivad põhjustada silmakahjustusi. Laia servaga kübar takistab UVB-kiiri 50%, päikseprillid 90%.
• Päiksefiltri paneku sagedus on olulisem kui SPF number. Parem on määrida end iga tund SPF4 kreemiga, kui et SPF45 kreemiga iga 8 tunni järel.
• Määri end päiksekaitsekreemiga pool tundi enne päevitama asumist, sest toimeained vajavad mõjumiseks aega.
• Pärast ujumist, päikese käes sportides ja higistades tuleks kaitsekreemi aeg-ajalt uuendada.
• Kaitsekreemi tuleb määrida piisavas koguses. SPF-kreemi tuleks arvestada umbes 2 mg ühe ruutsentimeetri kohta.
• Päikesepõletuse tunnusteks on naha punetus ja soojatunne, valu ja turse. Naha jahutamiseks on soovitatav kasutada pantenooli sisaldavaid kreeme või muid vett sisaldavaid ravimeid. Hapukoor võib aga hoopis soodustada mikroobide arengut.