Rootsi välisministeeriumi arenguagentuuri Sida rahastatavas uuringus käsitletakse Paldiskit Läänemere piirkonna kuritegeliku raha ja poliitika segunemise musternäitena.

Stockholmis tegutseva julgeoleku- ja arengupoliitika instituudi uurijad Walter Kegö ja Erik Leijonmarck intervjueerisid eelmisel nädalal Eesti korrakaitse ja julgeolekuga seotud ametnikke ning poliitikuid, kelle ütlustes tõusis Paldiski esile kui koht, mille omavalitsust hämara päritoluga raha ja ärihuvid kõige rohkem mõjutavad.

„Uuringu praeguses faasis kogusime üldist laadi hinnangulist teavet ega keskendunud mingitele kindlatele kuritegudele,” ütles instituudi nooremteadur Leijonmarck. „Paldiski võimumängudes on palju selliseid elemente, mis esmavaatlusel sarnanevad sellega, kuidas Mehhiko narkokartellide raha imbus sealsesse poliitikasse. Kui valimiste ajal ostetakse hääli, siis see jätab väga halva mulje.”

Rootslaste pilgule näib veider, et mõne tuhande elanikuga linna valitsemiseks läheb vaja kolme abilinnapead. Neid üllatab endise politseijuhi Robert Antropovi karjääri jätkumine kõrvalise tähtsusega Paldiski Põhjasadamas. Endise ambitsioonika, kuid skandaaliga lahkunud linnapea Jaan Mölderi tegevus meenutab meretagustele uurijatele Ventspilsi oligarhi Aivars Lembergsit.

Sida rahastatava uuringu eesmärk on vaadelda kuritegeliku raha ja poliitika segunemise mõju kogu maailma demokraatia arengule. Raport Eestist valmib sügisel.

Mölder kinnitab kahtlusi

Paldiski endise linnapea Jaan Mölderi hinnangul on rootslaste kahtlustused Paldiski võimu korrumpeerumise kohta põhjendatud.

„Paldiski Põhjasadam tegutseb juba seitse aastat kahjumis ettevõttena. Nende äri tulusaks muutumist pole lootagi, kuid Vene vägede dessandi suudaksid nad paarikümne minutiga vastu võtta. Sadam on haaranud linnas võimu, pannes otsustajateks oma palgalised töötajad,” rääkis Mölder. „Mina nende mängudega kaasa ei läinud, mistõttu nad fabritseerisid minu vastu hulga süüdistusi, mis nüüd järjest alusetuks osutuvad.”

Ühenduse Korruptsioonivaba Eesti hinnangul on Paldiski valimiste ajal kahtlaste võtetega silma paistnud, kuid tegemist pole kaugeltki Eesti kõige korrumpeerunuma linnaga.

„Kümnete inimeste registreerimine valimiste ajaks ühte korterisse ja häälte ostmine jätavad muidugi halva mulje, kuid ma ei mäleta selle linnaga seoses mitte ühtegi suuremat avalikuks tulnud korruptsioonijuhtumit,” selgitas ühenduse juht Asso Prii. „Tallinn, Narva ja Kohtla-Järve on palju tugevamad kandidaadid korruptsioonipealinna tiitlile.”

Paldiski linnapealt Kaupo Kallaselt ei õnnestunud enne artikli valmimist kommentaari saada.



KURITEGEVUS

Eesti näib rootslastele Baltimaade paipoisina

Rootslastele teeb muret maailma finantskriisist hoogu saanud organiseeritud kuritegevuse laienemine. Nende ettekujutuse kohaselt muutub kriminaalsete gängide tegevus ja narkokaubandus senisest veelgi rahvusvahelisemaks.

Eesti on julgeoleku- ja arengupoliitika instituudi varasemates uuringutes silma paistnud paipoisina, kus kriminaalid teenivad peamiselt maksupettuste ja arvutikuritegudega.

Lätis läheb asi karmimaks, sest ametnike korruptsioon on Venemaalt pärit musta raha tõttu ületanud põhjamaalastele mõistetavad piirid.

Kõige ohtlikumaks peavad raporti koostajad aga Leedut, kus allilma liidripositsioonide pärast võitleb koguni seitse kindla liikmeskonna ja omapäraste nimedega kuritegelikku rühmitust.