Palgareform kohtleb riigijuhte erinevalt

Kevadest Riigikogus liikuv palgareform soosib rahvasaadikuid, kelle automaatse palgatõusu ilmselt päästab põhiseaduslik vaidlus.

Teiste riigi tippametnike palgad tõenäoliselt külmutatakse kaheks aastaks, mis tekitab neile igal kuul umbes 3000–5000 krooni kahju võrreldes senise süsteemiga. Viimane tooks tuleval aastal uue automaatse palgatõusu.

Kuue õnneliku loterii Euroopasse

Ent kõige meeldivamad uudised on palga osas saabunud hoopis neile, kes pürgivad kevadel Euroopa Parlamenti. Seni oli eurosaadiku ametlik palk võrdne Riigikogu liikme palgaga, täna veidi alla 50 000 krooni.

Järgmises europarlamendis hakkavad nad saama palka võrdselt kolleegidega mujalt, mis tähendab umbes 110 000 kroonist kuusissetulekut. Niisiis, kui mõni saadik tagasi valitakse, ootab teda 60 000 kroonine palgatõus. Raha tuleb otse Euroopa Liidu eelarvest.

Seda tõusu tasakaalustab mõnevõrra muude hüvede kärpimine, ent arvestades üleüldist majandusseisakut ja finantsprobleeme, on kontrast just seni suhteliselt tagasihoidlikku teenistust omanud Eesti saadikute seniste oludega meeletu.

Toompeale natuke vähem õnne

Eesti Riigikogu lihtliikme põhipalga tõus võib ennustatavalt tuleva aasta märtsist jääda 3000–4000 krooni kanti (oletades, et aluseks võetav keskmine palk on sarnane rahandusministeeriumi viimase prognoosiga kogu tänavuse aasta kohta – 13 082 krooni).

Hetkel arutab Riigikogu küll oma palkade külmutamist kaheks aastaks, ent Kadriorg on andnud selgemast selge signaali, et peab parlamendi poolt omaenda töötasu muutmist sama koosseisu puhul põhiseadusevastaseks.

Riigikogu selle hooaja avamiskõnes ütles president Toomas Hendrik Ilves: “Kui parlament asub populistliku surve all tegema põhiseadusevastaseid ­seadusi – lootes, et president niikuinii on sunnitud need tagasi lükkama –, siis tähendab see vastutuse veeretamist endalt ära ja kellegi teise kaela.”

Riigikogu palga muutmise eelnõu seletuskiri leiab, et tegu on ajutise iseloomuga palgamuutusega, mis ei kujuta endast sisulist palgasüsteemi muutust ning on seega põhiseaduspärane.

Kui need vaatenurgad seaduse vastu­võtmise järel põrkuvad, võib see ­hõlpsalt tähendada, et õiguslik vaidlus palgamuutuse põhiseadusele vastavuse üle põrgatab reformi Kadriorust tagasi Toompeale ning sealt omakorda Riigikohtusse ­Tartus, ning kõik see võib kesta kas või sama kaua, kui oli kavandatud palk külmutada – paar lähemat aastat.

Vahepeal saaksid saadikud oma palgatõusu nagu ennegi. Muidugi, keegi ei saaks takistada neid osa raha riigile tagasi kandmast või lihtsalt selle võrra vähem oma kuluhüvitist kasutamast.

Valitsus palgatõusust ilma – ent ajutiselt

President, valitsus, kohtunikud, õiguskantsler, riigikontrolör, kaitseväe juhataja ja võrdõiguslikkuse volinik, kelle palgad on seaduses haagitud Eesti statistilise keskmise külge, ajavad aga läbi 2008. aasta palgatasemega.

Külmutamise eelnõud tegelikult avalikkuse protesti tekitanud riigijuhtide palgasüsteemi ei muudagi, vaid tahavad üksnes kehtestada ajutise erandi. Eesti keskmisest palgast lahtisidumist sellega ei tule.

Riigijuhtide palk külmub, Europarlamendis paisub

Palgad	Mitmekordne keskmine palk	2008	Potentsiaalne tõus 2009	Kaotus uuest seadusest aastas
President*	7	85890	91574	56840
Peaminister Andrus Ansip	6	73620	78492	48720
Minister	5,5	67485	71951	44660
Riigikohtu esimees Märt Rask	6	73620	78492	48720
Riigikontrolör Mihkel Oviir	5,5	67485	71951	44660
Õiguskantsler Indrek Teder	5,5	67485	71951	44660
Riigikohtu liikmed	5,5	67485	71951	44660
Kaitseväe juhataja Ants Laaneots	5	61350	65410	40600
Ringkonnakohtunikud	4,5	55215	58869	36540
Kohtunikud	4	49080	52328	32480
Võrdõiguslikkuse volinik	3,2	39264	41862	25984
Europarlamendi saadik**		49080	109526	604462

* Kaotus palgatõusu külmutamisest on arvutatud rahandusministeeriumi viimase prognoosi alusel, mille kohaselt on Eesti keskmine palk tänavu 13 082 krooni. Presidendi palk on seotud tegelikult eelmise aasta IV kvartali keskmise
palgaga. Lisatasusid ja hüvitisi pole arvestatud.
**Tõus tuleneb eraldi seadusest ja Europarlamendi uuest ühtsest palgasüsteemist.