Palgasaaja number üks
Õliveofirma juhi platseerumises Ekspressi tabeli tippu on hulk sümboolikat, arvestades levinud kujutluspilti Eestit läbivast Vene naftatransiidist kui majandussektorist, milles osalejatele Mercedesed ja luksusmajad iseenesest ümber kasvavad.
Kuid Belgias sündinud hollandlase Lugtmeijeri kujul on tegu tõelise Eesti näidispalgalisega.
Ühelt poolt juba fakt, et tema muljetavaldav palgateenistus on erinevalt paljudest tippärimeestest aastaaruande kaudu avalikult leitav. Nii näitab raskelt hääldatava nimega välismaalane eeskuju kohalikele, ühtlasi rikastades meie teadmisi ärimaailma suletud tõdedest.
Tõsi, kuna kõigi Eesti firmade juhtkonnad sellise avameelsusega ei hiilga, ei saa Ekspress sajaprotsendiliselt väita, et salastatud palgasissetulekuga juhtide seas ei leidunud 2004. aastal mõni veelgi enam teeninu.
Eesti nagu mustvalge film
Ometi on just Arnout Dirk Lugtmeijerist Eesti riigi poolt maalitud klantspilt, mis peaks meelitama siia külma kätte veel temasuguseid. Mees on nagu soovunelm Eestisse oodatud välisinvesteerijast. Selliseid härrasid võetakse siin vastu avasüli, ning Welcome to Estonia ei pane pahaks, kui firma raamatupidaja väärt juhi palgaks kord kuus 291 000 krooni välja kirjutab.
Stoori leiame välisinvesteeringute agentuuri üllitatud veripunaste kaantega brošüürist - teos kannab pealkirja "Kuidas Arnout hoiab talvel nafta voolamas". Seal esitatav nägemus pajatab meile lugu alates sellest, kuidas 28aastane noormees enam kui 11 aasta eest Eestisse tuli.
"Olin varem töötanud Nigeerias, mis oli täiesti teistsugune keskkond, samuti Hongkongis, Inglismaal ja Austraalias."
Lugtmeijeri saabudes oli Eestis kümme kraadi külma ja tänasele palgamiljonärile tundus, nagu oleks ta astunud otse mustvalgesse filmi.
Algul tuli tegeleda puiduäriga, kuid peagi köitsid hollandlase tööandjate tähelepanu võimalused tegelda Eestis õlibisnisega. Selleks võttis firma üle nõukaaegse naftaterminali Muuga sadamas. Väga elementaarse sisseseadega, jutustab välisinvesteeringute agentuuri materjal Lugtmeijeri tuhkatriinulugu teistele võimalikele siiatulijatele.
Kuid mööda ühesuguse laiusega rööpaid 3000 kilomeetri tagant Muugale veerevad raudteevagunid saabuvad sõjaväelise korra järgi. "Me võtame vastu 10 000 tsisterni kuus ja mitte kunagi pole ühtki kaduma läinud!" iseloomustab Lugtmeijer Eestis tehtavat äri.
Edasi näeme Eesti mullust tipp-palgasaajat arendamas oma ettevõtet. "Esimestel aastatel tegime koos tööd ööd ja päevad läbi, sageli ööbides kontoris."
1999. aastal austati Lugtmeijerit Eesti aasta kütuseärimehe tiitliga. Äripäev nimetas teda "Eesti ärikliima tuulutajaks", kuid kirjeldas samas tema põrkumist Eesti võimudega – mees jalutanud kahe dalmaatsia koera kutsikaga vanalinnas ja teeninud politseilt protokolli, sest lemmikud olid suukorvita.
2001. aastal teenis E.O.S juba kasumit 46 protsenti käibest.
Ülehelikiirustaja ja teised
Ka kogu juhtkonna arvestuses küündis Lugtmeijeri juhitud E.O.Si brutopalk möödunud aasta andmetel Eesti tippu, jäädes alla üksnes Hansapangale. Baltimaade suurima pangagrupi juhatuse liikme palk küündis mullu kuus keskmiselt 227 000 kroonini, E.O.Sis aga 202 000 kroonini.
Kui võtta teadaolevast 17 miljoni kroonisest kogusummast maha Lugtmeijeri 3,5 miljonit, siis saame ülejäänud kuue E.O.S-i juhatuse liikme keskmiseks kuuteenistuseks 187 500 krooni. Seda mitmekordset peaministripalka saavad kuus meest ja naist, kelle nimed ei ütle ka meediat jälgivale lugejale ilmselt midagi.
Võib-olla on erand kunagine Estonian Airi finants-administratiivdirektor Kaja Kirillova, kellest 1995. aastal ilmus naistelehes Anne värvipiltidega edulugu "Ülehelikiirusega taevasse". Sealt võis lugeda, kuidas sadu miljoneid kroone mahutava rahvusliku lennukompanii rahakoti hoidmine käib kõrvuti kodus kööginurgas poetatud pisaraga ja nii mõnigi kord on ripsmetušš väga ühemõtteliselt laiali valgunud. "Ärinaine kõige otsesemas tähenduses," leiab kirjutise autor Urmas Vahe oma kangelase kohta, kes mullu ühes viie E.O.Si kolleegiga pani aastas keskmiselt tasku kaks ja veerand miljonit krooni palgatulu.
Jõukatest inimestest positiivseid lugusid kirjutades on sageli heaks tooniks poetada, et raha teda ju tegelikult üldse ei huvitagi. Palgamiljonär Kirillova kinnitab Eesti Õhu loos: "Kindlasti suudaks ma ka rahamaailmast välja astuda, sest oskan ilmas muudki kui miljonitega mängida."
Lugtmeijer räägib välisinvestoreile suunatud reklaamis, kuidas tema juhitav firma on jaganud sponsorraha lastekodust ja teatri katusest Markko Märtinini. Ning Kirillova on juhatuse liige MTÜs Lihtsad Lahendused, kes üllitas mullu raamatu ja filmi noorte seksuaalkasvatusest.
