Paljas nagu koera nina
Kadri Kaljas
Trendiajakirjanik Carrie Bradshaw telesarjast “Seks ja linn” laseb sääri epileerida. Turske teenindajatädi mõtleb aga moodsalt ja tõmbab puhtaks ka Carrie seelikualuse, mida delikaatselt nimetatakse bikiinipiirkonnaks.
“Ma olen paljas nagu koera nina,” räägib Carrie pärast sõbrannadele. Paljas häbe on selle suve hitt.
Nõukogude naine sirgus teadmisega, et karvu ei tohi iialgi ajada, sest tagasi kasvades on need paksemad ja tugevamad.
“Kui sa oled tüdruk ja sulle teevad muret karvad ülahuule kohal, on parim kõigepealt peeglist kaugemale astuda ja sa näed tõenäoliselt, et see pilt, mis teistele avaneb, pole sugugi nii halb,” kirjutab 1961. aasta terviseraamat. Räägitakse veel poiste rinnakarvade eemaldamise ohtlikkusest. Intiimsematest piirkondadest ei sõnagi.
Peenemad karvaeemaldusvahendid ilmuvad Eestis müügile alles 90ndate keskel.
“Ei saa kütkestavaks pidada mitmesentimeetriseid tuustakaid kaenal all, hoolitsemata bikiinipiirkonda või tõeliselt mehelikke sääri. Vähemalt suvel võiks kaaskodanikke säästa sellisest vaatepildist,” kirjutab Eesti Naine 1998. aastal.
“Ja veel – kellel on plaanis reisida kaugemale, võiks arvestada, et mujal maailmas võib karvane naine äratada ebatervet uudishimu või osutuda seltskonnas tõrjutuks, näiteks Ameerikas.”
Siledad sääred on muutunud lugupidamise märgiks iseenda ja teiste vastu. Bikiinipiirkonna täielik puhastamine tuleb päevakorda sajandivahetusel.
“Me pole vaadanud, kui palju võrreldes 90ndatega on käibed kasvanud, aga epileerimiskreeme ostetakse praegu päris usinalt,” ütleb Tallinna Kubamaja parfümeeriakaupade ostujuht Viktoria Kurjev.
Epileerimine ehk kehakarvade eemaldamine ei ole viimase aja moenarrus. Egiptuse naised on seda teinud aastatuhandeid. Sile ja karvadeta tütarlapsekeha oli nende arusaamade järgi ilu, nooruse ja süütuse võrdkuju. Iluideaali mahtusid veel paks juuksepahmakas, kõrge kulmukaar ja tihedad ripsmed.
“Erialakirjanduses märksõna raseerimine eriti ei kohta,” ütleb egüptoloog Sergei Stadnikov.
Legend räägib, et vaarao naine hakkas hügieeni silmas pidades seda oma õukonna daamidelt nõudma. Valitsejanna eeskujul sai tütarlapselikust kehast iluideaal.
Egiptuse-Eesti päritolu kunstnik Kamille Saabre kirjeldab esimeses Egiptuse reisikirjas oma esiemade tarkusi. Parim vahend ebasoovitavatest karvadest vabanemiseks oli õlist, meest ja sidrunimahlast tehtud tainjas mass ehk suhkrupall. Keha peal veeretades tõmbas see karvanääpsud kaasa, jättes naha vigastamata. Seepärast oli käte ja jalgade suhkrupallitamine suhteliselt valutu. Tundlike piirkondade töötlemine nõudis juba suuremat valutaluvust.
Tänapäeval nimetatakse seda aastatuhandeid Egiptuses kasutusel olnud tehnikat sugaring.
Egiptlaste palja keha ideaali võtsid üle muistsed kreeklased. Nende skulptuure vaadates hakkab eriti hästi silma, et naised olid alati siledaks poleeritud. Häbemekarvade mittekujutamine ei tähendanud delikaatsust, vaid seda, et naised tõepoolest raseerisid end.
Ka Vanas Roomas alustasid tüdrukud raseerimisega niipea, kui esimene karvanääps nähtavale ilmus. Karvatu keha oli kohustuslik ka meesprostituutidele.
Araabiamaades on naise raseerimisel ka usulis-rituaalne taust. Seal kuulus kehakarvade eemaldamine pruudi pulmadeks ettevalmistamise juurde.
Türklased pidasid karvast naist patuseks. Kümblusbasseinides olid raseerimiseks eraldi ruumid.
“Oli suur patt, kui haareminaise mõnel varjatud ja intiimsel kehaosal kasvas väiksemgi karvaude, ja sellepärast tormasid naised kohe, kui kusagil karvade tärkamist kahtlustasid, jooksujalu hamam´i (kümblasse). Karvad eemaldati mitte ainult säärtelt ja kaenlaalustelt, vaid keha kõikidest uuretest, isegi ninasõõrmetest ja kõrvadest. Selleks määriti end kõrvetava salviga, mis mõne aja pärast jõekarbi terava servaga maha kraabiti, “ kirjutab Alev Lytle Croutier “Haaremis”.
Euroopas keelas Prantsuse kuninganna Catherine de Medici häbemekarvade raseerimise, kuigi see oli levinud veel ainult õukonnas. Inglise kuninganna Victoria valitsemaisajal oli see juba unustatud komme.
Vahva sõdur Švejki juhtumistes on lõik, kus ülemleitnant Lukaš käis vaatamas Ungari operetti, peamistes osades matsakad juudi näitlejannad.
“Juuditaride suurepärane eelis oli see, et nad pildusid tantsides jalgu üles, neid ei katnud ei trikood ega püksid ja nad olid härrade ohvitseride edukama ligimeelitamise huvides end paljaks raseerinud nagu tatarlannad. Rõdudel ei saanud sellest küll mingit naudingut, kuid see-eest oli seda rohkem nautida suurtükiohvitseridel, kes istusid all parteris ja olid kogu selle ilu jälgimiseks käärpikksilmad kaasa võtnud.”
Sileda keha tõi uuesti ausse kuuekümnendate põlvkond. Esmalt võtsid Ameerika naised üle “hea” kombe raseerida puhtaks oma kaenlaalused, jalad ja bikiinijoone.
Seitsmekümnendatel levima hakanud unisexi idee pani end raseerima ka mehed, eriti biseksuaalses ja gay-maailmas.
Möödunud aastal tuli Eesti meesmodell Erki Nurm rahvusvahelisel meesmodellivõistlused “Manhunt International” seitsmendaks ja rääkis ajalehele SLÕhtuleht: “Näiteks pidime kehalt kõik karvad raseerima, et olla täiesti siledad”.
Modellimaailm on sile ja paljas juba kümmekond aastat.
"Mingit sundi täielikuks raseerimiseks ei ole. See on rohkem sisetunde ja esteetika küsimus. Sa ei saa ju karvase bikiinipiirkonnaga randa minna ja välja näha nagu inimahv," ütleb Eesti Modelliagentuuri juht Margit Jõgger.
Erootikaajakirja Playboy tänavuse aasta kalendris on juba absoluutselt kõik tüdrukud raseeritud. Suund Egiptuse tütarlapseliku iluideaali poole on rohkemgi kui selge.
Iidne karvaeemaldusviis – sugaring jõudis Eestisse tänavu märtsis. “Eesti naine armastab siiski epilaatorit ja žiletti kodus kasutada, aga need, kes salongi tulevad, need jäävad ka siia käima, ” ütleb sugaringi maaletooja firma Naupolis juhataja Lea Vaabel.
Spordiklubides on üsna tavapärane, et naised raseerivad end pärast trenni saunas. Nii jalgu kui ka bikiinipiirkonda. Nooremapoolsed Eesti naised on nn koeranina-trendi omaks võtnud. Nemad käivad usinalt ka salongides vaha- ja laserepileerimisprotseduuridel. Meeskliendid on tavaliselt kas modellid või tantsijad. Koeranina julgevad salongist küsida väga vähesed.
