KES ON TÄNAPÄEVA EESTIS JÕUKAS? Palts: Need, kes saavad kodus igale lapsele oma magamistoa anda ja ei pea kokku hoidma laste hariduse ja huvide arvelt.

Suvi 1992. Kanadast pärit investeerimispankur Markus Pedriks, kelle spetsialiteet on telekommunikatsioon, külastab esmakordselt oma esiisade maad Eestit.

Ta käib Saaremaal ja juhtub rannas rääkima ühe kohaliku mehega, kes ütleb muuseas, et "meil on siin ka üks hull, kes telekommunikatsiooni teeb".

Hull on Tõnis Palts, Saare Kaluri raadiotöökoja ja sideosakonna endine juhataja.

Kalurikolhoos on vene ajal päris äge töökoht, sest annab võimaluse välismaal käia. Palts putitab kalalaevu nii Kanaari saartel kui Angoolas.

Ent kui mees tahab 1987. aastal oma osakonnast iseseisva väikeettevõtte teha, ütlevad ülemused kindla "ei". Ei saa sa kähku rikkaks midagi!

Palts moodustab seepeale kooperatiivi Levi, mis teeb montaaitöid Kuressaare telefonivõrgule. Samal ajal on ta kohaliku sidejaoskonna varustusosakonna juhataja.

On laulva revolutsiooni, suhkruvati ja satelliittelevisiooni aeg. Paltsi ülemusel Raul Pikkanil tekib idee ehitada kogu linna kattev kaabeltelevisioonivõrk. Insener Palts viib plaani ellu.

Palts tahab samasuguse võrgu rajada ka teistesse Eesti linnadesse. Ta teeb seda aga mitte enam riikliku väikeettevõtte, vaid erakooperatiivi Levi kaudu, mis muutub hiljem samanimeliseks aktsiaseltsiks.

Paltsi äripartneriks on Toomas Peek, hea sõber juba aastast 1971.

Nad kohtusid esmakordselt TPIsse sisse astudes. Peegil on hästi meeles, kuidas punast kampsunit kandnud Palts istus enne esimesse auditooriumisse sisenemist aknalaual, kõlgutas jalgu ning teatas enesekindlalt, et peab kiitusega lõpetama, sest tema isa lõpetas ülikooli iitusega.

Palts saigi raadioinseneriks cum laude. "Meie kursusel oli mitu sellist tegelast, kellele loodus oli andnud hoopis helgema pea," ütleb Peek. "Palts sai kõik õudsa tööga. Mõni mandrimees oleks selle kätte ära surnud."

Peek ja Palts ehitavad kaabel-tv võrke. Loovad Riigikogule esimese elektroonilise hääletussüsteemi ja müüvad hiljem samasuguse Moldaavia parlamendile.

Rublaaja lõpp on jube. Inflatsioon ulatub 300 protsendini aastas. Mehed vajavad kõva valuutat. Nad paigaldavad Viru hotelli süsteemi, mis lubab numbritubades raha eest pornot vaadata. See on firma Levi Pay.

Veel edukam on Nokia mobiiltelefonide müük firmas Levi & KuTo.

Sügisel 1993 raporteerib Eesti Ekspress, et "Levi & KuTo müüb Tallinnas ja Riias kokku 250 mobiiltelefoni kuus, olles sellega kindlalt suurim mobiiltelefonide müüja nii Eestis kui Lätis."

Paltsil on nüüd kaabel-tv võrk üheksas linnas pluss leping Tallinna linnavalitsusega, et Levist saab pealinna kaabel-tv monopol.

Palts rehkendab, et tema ärid maksavad kokku 21 miljonit krooni. See oli tollal muljetavaldav summa.

Aga ikkagi on mees hädas, sest vajab võrkude ehitamiseks raha. Pangad ei anna laenu, sest kaabel-tv on liiga pikaajaline äri.

Nüüd astub mängu Saaremaal käinud investeerimispankur Markus Pedriks.

Palts ja Peek on seni kohanud igasuguseid välispartnereid. Näiteks oli üks rootslane, kes tahtis 60 kasutatud teleka eest poole firmast endale saada.

Pedriks on teisest puust. Ta on lõpetanud ülikoolid Montrealis ja Londonis, saanud magistrikraadi Šveitsis. Ta töötab Inglismaal. Tunneb suuri ninasid ja teab, missugused tuuled maailmas puhuvad.

Pedriks soovitab tegeleda mobiilsidega. Gsm on tulevikusõna.

Eestis on tol ajal välja antud kolm gsm-litsentsi. Üks kuulub EMT-le, teine Radiolinjale ning kolmas aktsiaseltsile Pilt ja Heli, mille eestvedaja on Toomas Peegi endine kolleeg sideministeeriumi arvutuskeskuse päevilt.

Pilt ja Heli vahetab kiiresti omanikku. Temast saab aktsiaselts Ritabell, Q-gsm operaatorfirma.

Pedriks leiab väärika välispartneri, Ühendriikide suurkompanii US West. Pärast pikka eeltööd sõidavad eestlased Londonisse lepingut alla kirjutama. Kõnelused kestavad neli päeva. Viimasel päeval ei tule aga teine pool õigel ajal kohale. Selgub, et vahepeal on suurfirmad omavahel maailma jaganud ning US West loobub kõigist Balti-operatsioonidest.

Kuid US West boss on aumees ja aitab leida uued partnerid. Tema kaudu tekib side juutidele kuuluva Telglobega, millest saab Tallinna Kaabeltelevisiooni aktsionär, ja Luksemburgist pärit Millicomiga, kes annab raha Q-gsmi loomiseks.

Kuid loodetud oskusteavet Millicomist ei saabu. Palts ja Peek peavad välismaalt ise spetse leidma. Üks sellistest on taanlane Kenn Robson, kellest saab Levicomi osanik.

Esialgu on Q-gsm naljanumber. Reklaami tehakse küll kõvasti, kuid konkurendid on pikalt ette rebinud. Ekspressi naljakülg Kranaat avaldab kuulutuse, et "Q-gsmi klientidel toimub väljasõit levialasse".

Raha läheb Paltsil laiendamiseks kõvasti vaja – iga mobiilimast maksab ligikaudu miljon krooni, aga pankurid muutuvad üha ettevaatlikumaks. Nad ei näe.kust tuleb raha laenude tagasimaksmiseks. Viimase laenu annavad nad röögatu 25 protsendiga.

"Ma ei valetanud kunagi pankuritele. Seletasin neile, et meie äri on pikaajaline. Et võime laenud kümne aastaga tagasi maksta," ütleb Palts. "Nemad aga ütlesid, et teeme aastaks või pooleks võlakirjade emissiooni ja siis pikendame neid."

Lõpuks, mais 1998 võtavad pankurid Paltsilt ja tema kompanjonidelt firma ära. Annavad vastu seitse krooni -- ühe krooni iga osaniku kohta -- ja lepingu, et kui mehed suudavad Levicomi võlad ära klaarida, saavad nad ettevõtte tagasi.

Võlgu on üle 100 miljoni krooni.

"Raskused said alguse Levicomi peamaja ehitamisest Jõe tänaval," usub Toomas Peek. "Meil ei õnnestunud leida korralikku rendipinda. Oma maja oli ka hea imagokujund. Q-gsmi sugune firma ei saanud ju alustada anonüümsena mõnest Akadeemia tänava majast."

Peahoone ehitus lõi Levicomi eelarvesse 26 miljoni krooni suuruse augu. Ka ülejäänud ärid ei kasvanud oodatud hooga.

Kuna Millicom tahab parajasti oma osaluse Q-gsmis edasi müüa, pole sealt abi oodata. Pedriks juhib ING Barings panga fondi, mis investeerib endiste sotsmaade telekomidesse, kuid oma isikliku äri jaoks selat raha võtta on liiga keeruline.

Pealkirjad Äripäevas teatavad selgelt: "Levicom jännis võlakirjadega", "Levicom hädas", "Levicom – peavalutekitaja".

Ja siis järsku selgub, et Palts istub kullapoti otsas.

Septembris müüb Millicom oma vähemusosaluse Q-gsmis rootslastele 750 miljoni krooni eest. See näitab, et eestlastele kuulub vägagi väärtuslik ettevõte.

Oktoobris teatab Palts võidukalt, et Levicom sai uue 288 miljoni krooni suuruse laenu. Selle andis välispankade konsortsium Ühendriikide Chase Manhattani juhtimisel. Levicom tasub võlad Eesti pankadele. Mehed saavad aktsiad tagasi. "Nüüd oleme vabad," ei varja Palts rõõmu.

Kolm kuud hiljem ostab Tele2 Paltsult ja tema partneritelt 47 protsendi suuruse osa Q-gsmis ja 19 protsendi suuruse osa Levicom Broadbandis, kuhu on koondatud kaabel-tv, internet ja muud ärid ning maksab kokku ligi 800 miljonit krooni.

Selle tehingu detaile hoitakse jätkuvalt saladuses.

Tõenäoliselt läks suur osa rahast vanade võlgade klattimiseks (näiteks Chase Manhattani laen), kuid üle jäi ikkagi nii palju, et Paltsist saab üks jõukamaid eestlasi.

Kuid 1999. aastal pole tulevane linnapea Palts sugugi suurimat tulu deklareerinud eestlane.

Põhjusi on mitu.

Esiteks muutis Levicom vahetult enne tehingut rootslastega peremeest. Firma uueks omanikuks sai jaanuaris 1999 Amsterdami aadressiga Levicom International Holdings B.V.

Tavaliselt tehakse seda maksudest pääsemiseks. Küllap arvestati maksudega ka seekord, kuid Peets ja Palts kinnitavad, et omanikuvahetus toimus eelkõige välispartnerite, pankade ja nende nõustajate tahtmisel. Ka Markus Pedriksi ja Kenn Robsoni isiklikud investeerimisfirmad on registreeritud Hollandis. Ning Millicom hoidis oma osalust Q-gsmis samuti mitte Eestis, vaid hoopis Hollandis registreeritud vahefirma Belmus nimel.

Teiseks ei sattunud Palts superteenijate sekka seetõttu, et kogu raha ei laekunud ilmselt ühekorraga. Näiteks kui Levisom müüs mullu detsembris ülejäänud 80protsendilise osaluse Levicom Broadbandis, laekus raha kolmes osas:

1. Tele2 kandis 3,6 miljonit eurot kohe firma Levicom Investments Curacao arvele Hollandis ABN Amro pangas;

2. Tele2 andis välja võlakirja 5,3 miljonile eurole tähtajaga aprill 2002;
3. Tele2 andis välja võlakirja 8,9 miljonile eurole tähtajaga juuli 2002.

"Partnerid on oma kohustused täitnud," ütleb Palts napilt.

Kus Palts raha täna hoiab, Ekspress ei tea. Ta täitis mullu Tallinna linnapeana küll majanduslike huvide deklaratsiooni, kuid seda ei leia Riigi Teataja Lisast, linnavalitsusest, siseministeeriumist ega riigikontrollist. Paber on ametnike kolimistega kuhugi kadunud.

Palts ise oma tegemisi laialt ei reklaami. Kuna ta investeerib varahaldusfirmade kaudu, siis ei paista tema nimi välja – tehingud teeb hoopis varahaldaja.

Teada on vaid, et Palts omab globaalset haaret. Näiteks paigutas ta raha ühte Lääne-Aafrika telefonifirmasse. Kuuldes, et seal käib sõda, helistas maaklerile ja küsis, kas peaks aktsiad maja müüma. "Milleks?" küsis too ja seletas, et kui käib sõda, tahavad inimesed uudiseid teada ja muudkui helistavad.

Tõnis Palts

  • 49aastane
  • Levicomi (praegune Tele2 Eesti-haru) looja ja endine suurosanik (ca 31 protsenti)
  • omab ca 31 protsenti Levicom Holdings Internationalist
  • Tallinna ekslinnapea
  • Res Publica liige
  • lõpetanud TPI raadioinsenerina cum laude
  • abielus, viis last
  • hobi purjetamine
  • vapikiri on Per Labores Ad Honores – läbi vaeva au poole