“Palts tegi pakkumise, millest ei saanud keelduda”
Jaano-Martin Otsa ametikäik pendeldab aastatega nagu maavärinajoon graafikul. Ühtpidi liigub see kord meedia, kord suhtekorralduse manu, teistpidi kordaminekute ja luhtumiste vahet.
Ajaloo suurim altminek oli tal Eesti Raudtee erastamistehingu haripunktil, kui mees üritas Eesti maksumaksjale selgeks teha, et Briti firmale Gibb Ltd nõustamise eest antud miljonid olid kulutatud väga sihipäraselt ja mõistlikult.
Erastamisagentuur maksis Gibbile riigi ja rahva taskust 75,1 miljonit krooni. Äärepealt läinuks nii, et pidanuks maksma mitu korda rohkem. Gibb soovitas müüa Eesti Raudtee firmale Rail Estonia, kus tegutses teiste seas pettur ja end USA võimude eest varjanud itaallane Antonio Angotti.
Ots ei anna otsest vastust, kas ta ka ise siiralt uskus, et maksumaksja raha läks Gibbi arvele õige asja eest.
"Minu asi pole saadud ülesannet kommenteerida," teatab ta. Tema suhtefirma Avalike Suhete Agentuur teostas Briti firmale "mõningaid kommunikatsiooniprojekte".
Ots möönab, et tegi vea, pidades Gibbi konsultatsioonitasu rahvale vastuvõetavaks kiitmist üldse võimalikuks.
Suhtekorraldus on üks omapärane valdkond, kus ei peideta ebaõnnestumisi, vaid edu. Jaano-Martin Otsa PR-karjääri parimad kordaminekud asuvad seal, kus avalikkus neelas sööda alla ega taibanud, et tegemist on suhtekorraldusliku ettevõtmisega. Neist ta ei räägi.
Aga väidab, et õnnestunud projekte on üle poole ning selliseid, kus pillid tulemuseni jõudmata kokku pandud, edukatest vähem.
Selline ongi suhtekorraldaja elu, et kui ettevõtmine läheb edukalt, siis soojendab klient end sära paistel, luhtumisel poeb ta peitu ja hoopis mainetegija visatakse halastamatult kriitikute hambusse. See teeb vahel tusaseks, kuid töövõtja peab mõistma, et risk on tasu sisse arvestatud.
Mõned Paltsu nõuniku ettevõtmistest läbi aastate:
* Venekeelse nädalalehe Den Za Dnjom käivitamine koos Hans H. Luigega 1992. aastal. Jaano-Martin Ots oli algusajal lehe vastutav väljaandja. Mõne aasta pärast müüdi nädalaleht uutele omanikele, kes tundsid venekeelset meediaturgu paremini. Kuigi väljaandev firma DD Kirjastuse OÜ läks tänavu pankrotti, ilmub leht edasi uue firma Zeromark hõlma all. Tiraaž on kohaliku venekeelse turu kohta aukartust äratav 19 000.
* Lennart Meri presidendiks tagasivalimise kampaania 1996.
* "Koonderakonna tüvel" valimisliidu Tallinn kampaania pealinnas ja Robert Lepiksoni upitamine linnapeaks 1996. aastal.
1997. aastal jaanuarist maini oli Ots linnapea Lepiksoni avalike suhete nõunik. Siis sai Lepikson siseministriks ja uue linnapea Ivi Eenmaaga nõuniku veregrupid ei sobinud. Ots pidas vastu kaks nädalat ja kirjutas ise lahkumisavalduse, rääkides eetrisse, et teda on proua linnapeaga tabanud põhimõttelised lahkhelid ja tema töömeetodid ei ole vastuvõetavad.
* Mõõdukate partei kaks valimiskampaaniat 1999. aastal - Riigikogu ja kohalike valimiste oma. Esimene neist läks normaalselt. Mõõdukad said 17 kohta ja koha valitsuses.
Kuid Jaano-Martin Ots oli ka üks seltskonnast, kes mõtlesid samale parteile sügiseks välja loosungi "Andres Tarand presidendiks!" (Presidendiks sai muidugi hiljem Arnold Rüütel.)
Loosungeid oli veel: "Hagi Šein linnapeaks!" (Tallinnas.) "Mihkel Pärnoja linnapeaks!" (Tartus.)
Suurlinnades lõppes Mõõdukate kampaania põrumisega, kuid volikogu kohtadest päriselt ilma ei jäädud. Ots põhjendab kehva tulemust, et olukorras, kus parempoolsus asus tõusulainel ja sotsiaaldemokraatia järele puudus praegusega sarnane sotsiaalne tellimus, tähendas Mõõdukate tulemus nende toonase potentsiaali realiseerumist valimistel.
* Võinuks minna ka nii, et Ots oleks kevadel 1999 upitanud Mõõdukate asemel hoopis Krista Kilveti Arenguparteid.
Peaminister Mart Siimann andis siseminister Lepiksonile 1998. aastal siseministri kohalt kinga. Viimase ratsuks tagasi suurde poliitikasse pidi esialgu olema Arengupartei, mille liikmeks Lepikson astus.
Ekspressi fotograaf avastas eksministri ja Otsa ühel ilusal päeval tuntumate arenguparteilastega Tallinna söögikohas Kompass nõu pidamas. "See oli pinna sondeerimine," meenutab Ots. "Projekti ei sündinud."
Arengupartei jäi riigikogust välja ning läks laiali.
* 2003. aasta algul nõustas Ots korraga kaht Res Publica projekti: ärimees Tõnis Palts Riigikokku ja ärinaine Reet Roos Riigikokku. Esialgu pidi ta osalema üksnes viimases, ent "Palts tegi pakkumise, millest ei saanud keelduda."
Reet Roosi edukas kampaania näitab nõustaja sõnade kohaselt, et Eestis on võimalik Riigikokku saata täiesti tundmatu inimene, noname. "See polnud juhus. Prognoosisime enne valimisi Roosi hääli - ennustasime 300 vähem kui tegelikult." Roos sai üle 3000 inimese toetuse.
* Otsa esimene põhjalikum koostöö Paltsuga oli aastaid tagasi viie telelehe kokkupanek kolmeks. Osa neist kuulus Paltsule, osa Eesti Televisioonile. Üks lehtedest oli praegune Nädal.
* Riikliku infoagentuuri ETA erastamisel sai Jaano-Martin Ots projektijuhiks, kui tehing oli juba toimunud. Erastaja oli Peeter-Eerik Otsa firma Rose Marketing, peagi tuli oma rahaga sisse ka Läti agentuur LETA.
"Ostu hetkel oli ETAsse sisse jäetud üks-kaks keskmise tegevusraadiusega tuumalõhkepead." Ots viitab riigimaksude võlale. Tema sõnul lubati need enne erastamist andeks anda, tegelikult hakati aga sisse nõudma.
"Et võlgadest ausal viisil lahti saada, oli tarvis ETA pankrotistada. Lõpuks oli hea tulemus, et BNSile jäi veel midagi müüa."
* Jaano-Martin Otsa suhtekorraldusfirma Avalike Suhete Agentuur on pankrotis. Tema sõnul tuli poolteist aastat tagasi tervise parandamiseks pikk vahe sisse teha, mis tähendas, et firma ei saanud tegutseda. Ta andis selle üle kutselisele likvideerijale.
"Suhtekorraldus on ülimalt persoonikeskne äri. Kes tahes vanadest tegijatest suudaks teha eduka comebacki."
* Linnaametnikuks hakkamise tõttu peab Ots lähemas tulevikus laskma end välja arvata juhatusest firmas Santenor, mis annab kaablisse koos Rait Killandiga loodud telekanalit CITV. Ots lubab, et müüb ära ka oma osaluse.
Kanalil kulusid peaaegu ei ole. Kaabel-TVdega on lepingud sellised, et kumbki kummalegi ei maksa. Reklaamist ja kuulutustest tuleb tulu mõnikümmend tuhat krooni kuus.
***
Võrreldes 1997. aastaga, kui võimul olid Koonderakond ja Keskerakond ning Edgar Savisaar oli volikogu esimees, nägi Tallinna linnavalitsuse tumepunastest tellistest majja naasnud Jaano-Martin Ots hämmastavalt vähe muutusi.
Ta leidis, et kabinetid on samad. Suur osa inimestest on samad.
Linnapea töötab täpselt samas toas, istungid toimuvad kõrvalruumis kus ennegi. Täpselt seal, kus Ots istus linnapea Robert Lepiksoni ajal, oli vahepeal Allan Alaküla tool ja on nüüd koha sisse võtnud Ain Saarna. Ainult pabereid on veidi vähem ja arvutustehnikat rohkem.
