Paltsu esindaja teenib Tallinna Vee müügilt
AS Tallinna Vesi aktsiate börsile viimine on ilmselt tänavu pealinna tähtsaim majandustehing, millest linnaeelarvesse on ette nähtud 300 miljonit krooni. Suurtehingu ettevalmistamisel on Tallinna huvide esindaja OÜ Advokaadibüroo Lextal.
Miks on pealinna valitud esindama just firma, mille üks partner esindas Paltsu hiljuti isiklikes asjades?
"Muud ei saagi valida, kui see advokaadibüroo, keda ma usaldan," kinnitab linnapea Tõnis Palts Ekspressile.
Tema sõnul valis Lextali välja ajutine komisjon, kuhu linnapea ise ei kuulu. "Huvide konflikti ei näe ja ei saa olla isegi kaudselt."
Keskerakond taunib Paltsu
Tallinna linnavolikogu opositsioonilise Keskerakonna fraktsiooni esimees Elmar Sepp, kes nädala eest lootis Paltsuga pealinnas koalitsiooni teha, arvab teisiti.
"Keskerakonna jaoks on see jahmatamapanev," ütleb Sepp. "Lextalis töötab ka Paltsu ihuadvokaat, kes esindas teda skandaalses maksuloos, mille tõttu Palts pidi rahandusministri kohalt lahkuma. See on selge huvide konflikt ja ääretult kahetsusväärne."
Keskerakonna fraktsiooni esimees lisab: "Minu soovitus Paltsule on, et vahetagu bürood, enne kui hilja."
Palts omakorda tõrjub väidet eriti lähedasest seotusest just Ants Karu või Lextaliga. "Olen kasutanud erinevatel juhtumitel erinevaid advokaate. Lisaks Ants Karule on mind aidanud veel mitmed advokaadid erinevatest büroodest."
Lextal on üks 67 firmast, kes seisavad Tallinna linnale õigusabi pakkujate ametlikus nimekirjas. Loetelu on kinnitatud linnasekretär Toomas Sepa käskkirjaga mullu 29. oktoobril ehk kaks nädalat pärast Tõnis Paltsu teistkordset saamist Tallinna linnapeaks.
Büroo on tegutsenud veidi üle aasta - selle lõid neli vandeadvokaati Ants Karu, Tarmo Sild, Urmas Ustav ja Üllar Talviste pärast seda, kui lahkusid 2003. aasta lõpus Eesti ühest vanimast advokaadibüroost HETA.
Kui palju Lextal Tallinna esindamise eest veefirma aktsiamüügitehingus täpselt teenib, pole selge. Üheski ametlikus dokumendis kogusummat kirjas pole. Ekspressi andmetel oli kolmapäevasele linnavalitsuse istungile esialgu kavas esitada konkreetne rahasumma - 950 000 krooni -, kuid seejärel summa kirjapanekust loobuti. Linnapea nõunik Jaano-Martin Ots kinnitas arvu paikapidavust, kuid tema sõnul on see vananenud, sest lisanduda võib veel kulutusi.
"Hetkel pole teenuste eest veel tasutud," kinnitab Palts. "Lextali advokaadid teevad töid vastavalt sõlmitud lepingule tunnitöö alusel."
Lextali linnaga kokku lepitud tunnitasu koos käibemaksuga on linnasekretäri käskkirja andmetel vahemikus 1180 kuni 2124 krooni. See tähendab, et Lextali advokaadid peaksid esialgu kavandatud summa väljateenimiseks Tallinna Vee börsile viimise asjus rabama linna huvide kaitsmisel 450 kuni 800 töötundi ehk 56 kuni 100 kaheksatunnist tööpäeva.
Linnavalitsuse andmetel sellise teenuse tellimiseks riigihanget korraldada ei ole vaja. Lextalis teenindab Tallinna linna vandeadvokaat Tarmo Sild, kelle käsutuses on vastavalt alamprojektidele mitu Lextali vandeadvokaati ning advokaati. Linnavõimu andmetel on büroo praeguseks välja teeninud umbes pool miljonit krooni. Arveid pole seejuures kinnitatud päris nurisemata, vaid nende üle on käinud pidev kauplemine.
Muid kulusid hoopis rohkem
"Kuigi Tallinna linn tahab selle vastutusrikka tehingu teostamisel enne üheksa korda mõõta ja alles siis lõigata, on kogu prognoositav [Lextalile tasumiseks kuluv] summa suhteliselt väike võrreldes aktsiate börsile viimise muude kuludega," kinnitab linnapea Palts. "Lõplik summa selgub peale tööde lõppemist ehk peale AS Tallinna Vesi noteeritust börsil."
Lextal pole ainus tehingusse kaasatud advokaadibüroo. AS Tallinna Vesi on palganud oma esindajaks tehingus Eesti kõige rohkem teenivate büroode nimistus aastaid esikohal olnud OÜ Advokaadibüroo Raidla & Partnerid. Tallinna linnapea nõunik Ots kinnitab, et võrreldes veefirma ühe omaniku, Tallinna linna huve esindava Lextaliga on Raidla büroo teenistus tehingus kümnekordne, ehk 10 miljoni krooni suurusjärgus. Samuti on tehingusse kaasatud Briti õigusfirma Linklaters.
Kas advokaatidele suure raha maksmine on õigustatud? Savisaare linnavalitsuse ajal Tallinna Veega peetud läbirääkimiste eest vastutanud eksabilinnapea Jüri Ratas toona advokaate ei pruukinud. Ent ta ütleb, et vastus, kas tema oleks AS Tallinna Vesi börsile viimisse Tallinna esindajana advokaadifirma kaasanud või mitte, eeldaks süvenemist üksikasjadesse.
"Ühelt poolt nõustun ametnikega, kes ütlevad, et firma börsile viimine on tõeliselt keeruline finantstehing ja selle kogemust linnal pole."
Ning lisab: "Samas on linna palgal umbes 1500 inimest. Küsimus on, kas pannakse ametnikud tööle või ei panda. Linnal on ka endal käed-jalad otsas, mitte ei pea kogu aeg võtma õigusbüroode arvamusi ja eksperthinnanguid."
Rehepaplus Tallinna moodi
Tallinna Vee börsile viimise eelnõu seletuskirjast selgub, et firmale kuuluv infrastruktuur on kavas võtta ajutiselt Tallinna linna omandisse, sest siis saab taotleda selle arendamiseks Euroopa Liidu abi. Pärast euroraha kättesaamist on kavas infrastruktuur erafirmale tagasi anda.
Linnapea Tõnis Palts, kuivõrd võib seda nimetada rehepapluseks?
"See ei ole rehepaplus, vaid Euroopa Liidu võimaluste ärakasutamine. Infrastruktuuri viieks aastaks linna omandisse võtmise eesmärk on vastamine Euroopa Liidu normidele ning tavadele, et ka Tallinnal oleks viimaks ometi võimalik oma elanike hüvanguks kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide raha. Konkreetsel juhul ei ole häbi tunnistada, et juriidilisi ja organisatsioonilisi ümberkorraldusi tehakse ELi raha jagamise nõuetele vastamiseks. Kui need sammud viivad meid eesmärgile - võimaldavad Euroopa Liidu raha kasutades jõuda Tallinna kanaliseerimisega valmis varem, pakkuda kvaliteetsemat teenust varem ning võimalik, et saavutada ka väiksem vee hind tarbijale -, siis ei saa neid hukka mõista."
